näiteid kevadisest Lordist

kadaka-ralli

see suur et suveniirid on jube kallid. peab mul neid nii palju vaja minema.
eile käisin siis nodi kokku ostmas. ilma kadakata ju ei saa. tõesti-tõesti, igasugu ilusaid nikerdusi oli saada, minu erilised lemmikud on voolitud köögiriistad. no kujutage te ette, et üks väike võinuga võib maksta 30 krooni, tõesõna, ma ei valeta. just nii ongi. läksin siis turule, et seal ehk miskit originaalsemat või odavamat, aga oh üllatust, samad asjad veel kallimad...
mõne ikka ostsin, tahaks kuumaaluseid ka, need on nii nunnud. ja shokolaadi ostsin ka. vana tallinna jahile lähen nädalavahetusel. ja infopunkti lähen, ehk on welcome to estonia nodi.

mul on see jama, et mitu peret on ja see koordinaator ja koolituse läbiviijad ja ma ei tea kes kõik veel. nagu ma aru sain, peaks kõigile miskit viima. pagas on ju ka piiratud, nii et üle pingutada ei saa. kui kellelgi on veel mingeid häid ideid, siis andke tulla.

ja mu kassi jalutusgraafik on valmis, et siis kui ma ära olen, võivad kõik temaga suhtlemas käia. muidu unustab veel ära, kuidas nurrumine käib ;)

Cristal

kristallkass=mina

miks mul selline nimi on kujunenud? aga selleks, et kunagi ammu-ammu keegi noormees teatas ühel õhtul, et ma olen külm nagu kristall, üldse endale lähedale ei lase. ja siis veel lisas, et kassid on kõik sellised, kõnnivad omapäi ega arva teistest midagi.
ja nii jäigi. ilusti kõlab ka.
kirjapildi panin kunagi eesti-pärase ja olen rahul.

viimase 5 aasta jooksul on sellele nimele nagu teine tähendus ka juurde tulnud. see pole üldse hea, sest kristallamfetamiin on noorte seal liigagi populaarne... siinkohal ütlen selgelt ära, et minul pole sellega kunagi mingit pistmist olnud ja nakro-asjandusega ei seostanud ma seda nime enne üldse, kui üks isik mu tähelepanu eelnimetatud asjaolule juhtis.

aga jah, külm ja kauge. omadele turvaline tugisammas.

Kristallkass ;)

taksi

käisin praegu töökaaslasele lille ostmas ja nägin vahvat vaatepilti:
jalutas selline pruun pikakarvaline ilus läikiv taks oma perenaisega. nad olid vist just uksest väljunud ja suundusid mere poole. see jutt, et omanik ja koer ühte nägu lähevad, oli nende puhul täiesti õige. nägudes oli vaid üks tagasihoidlik erinevus - koera nina oli temast vähemalt 2 meetrit eespool kevade lõhnu nuusutamas :) ta nägi hiiglama äge välja, selline suur õieli nina ja väikesed käpad üliasjalikult ninale järgi sibamas :D

kohe hea tuju tekitas.

lille käisin ostmas sünnipäeva puhul. ma olen ikka eriline ajukääbik küll! käsin juba mitu tiiru seal toas ja kiitsin uut käeketti, aga näe ei tulnud meelde, et sünnipäev. jube piinlik! nüüd siis viisin lille. pidime porgandikeeksi saama, aga see ei olevat kerkinud ja läks kõrbema :( nüüd tuleb tavapärane õuna-kaneeli-rosina-keedukreemi kringel, mis on õudselt hea :)

vabade päevade lummus

ma olen koogimasin. tõesõna noh - pühade ajal tegin 2 suurt toorjuustu-kirsi kooki, mis tulid jummala head välja. ühe viisime reedel mehe vanematele ja teise laupäeval minu omadele. ära söödi kõik suure heakskiidu mõmina saatel :)

vabu päevi oli niiväga vaja, sai veidi akusid laadida. algul mõtlesime, et läheme kellelegi külla või midagi, aga lõpuks olime lihtsalt kodus. nii hea oli :) väikest rolli mängis ka asjaolu, et Aimur saabus üle 38 palavikuga. kolmapäeva õhtul oli 39,6. ta rääkis, et töö juures hakkasid kõik end kiiresti liigutama ja talle rohtu/teed/kraadiklaasi tooma, kui ta kohalikku sõdurikohvikusse läks ja diivanile praktiliselt kokku vajus... õnneks kaua see õudus ei kestnud, hommikuks oli ikka vähem. nõrk ta muidugi oli ja isutu, aga kobedamaks ta laupäeva õhtuks igatahes sai. siis läks jälle. praegu on lätis laskelaagris.
kusjuures nii on lihtsam, kui ta Eestist ära on, tekib kohe selline paratamatuse ja kättesaamatuse tunne - kui ära, siis ära - peabki sellega leppima.

nüüd hakkavad tööl 2 viimast nädalat, kiire on. pean ju kõik ette valmistama, et pikalt ära olla. sukeldungi töösse nüüd.

C.

üksinduse pisarad on need kõige hullemad. ausõna. see on lihtsalt jube, kui pole seda ainust ja ühte inimest, kellega oma elu tavaliselt jagad, talle pea sülle paned ja lihtsalt oled, kui raske hakkab.
nüüd on möödas kõigest 2 nädalat, kui Aimur on ära olnud ja mul juba katus sõidab... see väljendub ülitundlikkuses ja üliemotsionaalsuses ja tujukuses ja tujutuses. kõik on nii mõttetu ja kurjaks-või kurvakstegev.
täna sõitsin autoga kodu poole. tulla oli vähe - papiniidu ristist raekülla - selle aja peale oleks võinud 3 korda juhtuda, et ma põhjustan avarii. õnneks teistel juhtidel polnud halb päev. asi ooi nimelt selles, et ma lihtsalt ei näinud neid autosid ehk ei pannud tähele. olin kui vati sees. tavaliselt kui midagi liikluses juhtub, siis süda hakkab peksma. täna olin jummala apaatne ega saanud üldse nagu aru, et riskimoment oli. oeh!
õnneks homme koidab see õnnis päev, kui Ta koju tuleb. ja mida mina teen? paanitsen juba sellepärast, et ta jälle laupäeval kaheks nädalaks ära läheb. oh seda naise südant küll!

öeldakse, et lahusoleku esimene kuu on kõige hullem, see on täitsa õige. arvan, et ma tegutsesin alateadlikult, kui seda shoti koolitust endale sebima hakkasin, sest teadsin, et seda 3. korda ma üle muidu ei ela. esimese kahe missi vahe oli nii väike, seda head turvalist rutiini ei jõudnudki veel tekkida, kui ta jälle läks. aga nüüd oleme üle 2 aasta pidevalt koos olnud iga vaba hetke ja ABIELLUNUD ja plaanime peret luua ja uut kodu ehitada. saate ju aru, kui õudne see olema saab.
ei tasu uskuda minu tugevat välisfassaadi, mida tavaliselt näha on, kui missioonist ja sõjast jutt käib, sest see on VÄGA petlik. millegipärast ma arvan, et seekordse 6 kuu jooksul saate te kõik näha seda õudsat pilti, kui ma kokku varisen. ma ei taha seda üldse, aga kardan ja tunnetan, et seekord see tuleb... ma ei taha ju seda, ei taha.

harjutusi iseseisvaks eluks

neid on suht palju viimasel ajal olnud (ma mõtlen mehe eemalviibimise ajal)

reedel oli kalli sõbra Kadri sünnipäev. kuidagimoodi kargas mulle pähe mõte, et võiks ilma autota sinna minna. helistasin siis ühele töökaaslasele ja kohal ta oligi :) sünnipäev oli ülivahva, veini oli palju ja kõik sõbrad olid ka kohal. juttu jätkus kauemaks. koju jõudsin enne ühte vist, Kait tõi. ja siis ei tulnud loomulikult und, jõudsin terve suure ristsõna ära lahendada.

laupäeval olin tubli laps ja käisin vanematel abis õuet koristamas ja prügi viimas, mille käigus
õnnestus autokäruga tuua minu lillepeenarde äärde ilusad looduslikud kivid. nüüd on kohe kena peale vaadata, ikka peenra tunne on kohe. ja kassid ei saa mulda laiali kraapida ;) tulbid kasvavad, panin liiliad ka, aga ei tea, kas sel aastal nad kohe nina välja pistavad. loodan. meil oli Paikusel (see, kus enne elasime) nii ilusad liiliad, aga sinna jäid. pean siin vaikselt plaani, et lähen kaevan nad ühel ööl välja vaikselt. ei mina usu, et uued omanikud näevad mind maja ees sehkendamas kell öö. no see oli nüüd uitmõte, ega ma ei lähe vist ikkagi...
laupäeval tõmbasin isa reisipildid ka arvutisse talle ja plaadile ka. ta vist paberfotosid ei teegi, ütles, et ekraani pealt kõigil parem vaadata. seal oli hullult palju ilusaid lilli ja loodust ja ehitisi. siis tekkis küll tunne, et tahaks, aga kui elu vaadata, siis mitte. minu kingituseks osutus rubiinidega sõrmus, mis on tõesti väga paras ja nagu valatud minu ja minu stiiliga kokku. teise sõrmuse tõi isa ka, aga selle peab veidi ümber tegema. teemantit ei saanud, neid lihtsalt niisama ei müüda, sest see oli riiklik kaevandus :(

ja siis pühapäeval sai lebotada ja natuke tubli olla - autopesu, riiete pesu, kodu pesu :)

pean kahjuks konstanteerima fakti, et kass on uue ringiga peast"isane" tuppa ei tulda ja reedesed krõbinad seisavad endiselt kausis...

Cristal

hea muusika võidukäik

ma ei taha üldse vinguda, aga miks peavad just siis kõik head esinejad Eestis üles astuma, kui ma ära olen!
just nägin, et maikuus on metsatöll ja korpiklaani rock cafe's, iu-iu-iu, tahan ka!!!!!!!!!!!!!
korpiklaani jättis väga veidra, aga hea mulje rabarocki teise päeva alguses. rahvas oli mõnusalt soe või leige alles, mõned tuiasid just telgist välja ja siis alustas soome umpa oma etteastet. päike praadis mõnusalt, ka hambavahed olid meeldivalt tolmused ,saabastest ja riietest rääkimata. ja nad olid head, alguses ei saanud küll mina isiklikult vedama, aga ikkagi, mälestus on hea, isegi väga hea.
enne ärasõitu tuleb just venemaalt Mumiy Troll ja Ally Mc Beal'i Vonda Shepard USA-st.

ja siis on type o negative, selleks ajaks olen küll just eestisse tagasi jõudnud, aga ma ei arva, et suudan sinna nii äkki pärast kojujõudmist minna. pean ju kohe esmaspäeval tööle minema :(

ja aerosmith tuleb. no seda ma saaksin vaatama minna küll, aga kellega? mees on ära ju. kui keegi läheb, andke märku, ma tuleks siis ka.

Aimur siin võttis nädalavahetusel ja juba varemgi samal teemal sõna, et miks alati siis kõik head asjad tulevad, kui tema ära on. tipp oleks muidugi see, kui sügisel Rammstein tuleks jälle siiamaile, aga tema missioonil. ühtki eelmist korda pole ta näinud, ikka on missil olnud. eks see kolmas kord tuleb ka samamoodi, ma olen suht kindel, sest R teeb uut plaati praegu, sügisel võib tuur alata küll.

teine teema on muidugi see, et miks kõik hea kraam korraga letti lüüakse, mul pole ju nii palju raha, et seda kõike osta... eriti shotimaa vinklist vaadatuna. see on ikka hullu raha võtnud. aga eks on seda väärt ka.

C. *muusikauimas*

miks on hea olla eurooplane

lugege Hannes Rummi blogist, mida head on meile andnud EL-is olemine.

kui mõleda, et praegu peaks saksamaale või suurbritanniasse sõitmiseks viisat taotlema ja 2 kuud närvedama, kas ikka antakse, siis täna ostame lihtsalt pileti või istume autosse ja läheme :)
või et oma sugulastele, kes väljamaale tööle on läinud, külla sõitmiseks mingeid pabereid ajama peaks hakkama. ikka ainult täna pilet ja homme lendad.

ja seda ei kujuta keegi enam ammu ette, et läti piir on piir ;)

kassipulm

mõtlesin, et räägin natuke meie kodulooma pulmatrallist. midagi ilusat see ei ole.
igatahes olen ma suht üksi jäetud juba viimased 3-4 nädalat, kui kass mööda ilma kolab. kui vahel harva pika kutsumise peale tulebki tuppa, siis vaatab kilavate silmadega ringi (nagu keegi ajaks teda taha), haukab paar suutäit ja läheb kohe ukse juurde väljapääsu nõudma.
ma proovisin kord teda mitte välja lasta, lootsin, et rahuneb ehk maha ja jääb tuppa puhkama. see fiasko lõppes sellega, et ma olin sunnitud pesumasinat kassipissist puhastama :Z

eelmisel nädalal mingi päev suurem jooksmine vist lõppes - tuli tuppa, sõi ampsu või paar ja kukkus tugitooli. kui ma üritasin temaga kontakti võtta, ei tõstetud käppagi, lihtsalt magas. niimoodi siis 3 päeva jutti, et öösel väljas, päeval toas magades.

välja ta praegu ei näe. väljend 2 konti ja k...hais tabab nagu naelapea pihta. see on lihtsalt jube, kui kõhn ja roju üks kass olla võib. ja enda pesemisest ei taha ta mitte midagi kuulda :( on selline hall, tokerjas ning purune. kui pai teha, siis peab kohe käsi pesema minema. käpaalused on parkunud, roosa on halliks tõmmanud ja käpakarvad ei kannata mingit kriitikat.

selline tore elu on siis 10-kuuse kassiomanikul. ütegi pilti ma üles ei pane, ta on ikka nii kole.

Cristal

ei saagi aru selle ilma keerdkäikudest

tegin eile lavashirulle, oh kui head tulid, ma täna hommikul haukasin ampsu :) ja miks ma neid tegin, ei olnudki mingit põhjust eriti, lihtsalt vaatasin, et poes need nii kallid ja mis see siis ise ära ei ole teha. õhtul nüüd hea kaasa võtta, kui emale külla lähen.

silmad on muide täiesti paistes praegu, vaatasin õhtul kiidetud "Brokeback'i mägi" filmi. no eks ta oli kah jah, aga et pedetsemise eest Oscaritele kandideerida võib ja võita!, see on juba omaette mõttetera. lõpp oli kurb ja mõtlik, sest jah, see vist oli tõesti armastus. ja näha, kui laastavalt aktsepteerimatu armastus mõjuda võib, on ikka kole küll.
mul on ikka südamest hea meel, et mul pole iialgi olnud mõttes katsetusi piiride kompamiseks. siit järeldus - loom mis loom - looduse õige valik toimib :)

mis ma veel tahtsin öelda, ei midagi vist, äh, ju jääb.

C.

uputus

jeebuke, milline shokk eile öösel oli - köögis lõhkes külmaveekraan. kogu elamine oli muidugi vett täis juba enne, kui jõudsime boilerist tuleva kraani kinni keerata. sellega seoses tuli välja, et põrand on totaalselt kaldu koridori poole, sest kogu vesi voolas rõõmsalt sinna. koristamise mõttes oli hea, et tõstsin muudkui svammi põranda ja kausi vahet, aga tegelikult oli üsna rõve.

alguses läbi une ehmatasin üles ja tundus nagu oleks vannitoa suur boiler katki või midagi, surve tundus meeletu. ja kuna mu töökaaslasel on boiler lausa maha kukkunud ja vanni purustanud, siis on, mida karta. õnneks oli ainult veetoru ja hoopiski köögis. lidusin siis kööki, haarasin abivahendid. mees ei saanud mõhkugi aru, ma siis hüüdsin, et tule juba, keera kraanid kinni, ikka ei midagi, siis hakkas mingi hetke pärast liigutama. uskumatu, milline uni inimesel olla võib ;) kusjuures see pahin ei olnud üldse väike.

ja mis kõige veidram, torupoest öeldi, et meie süsteem on igivana, selliseid enam ei müüda ja kuidas me üldse nende torudega vett saame. selle jutu peale hakkasin ma kurjaks saama, olge ikka normaalsed! meie torustik on paigaldatud 2 a tagasi, mis siis need tegema peavad, kellel 10 või rohkem a tagasi ehitatud on??? et polegi varuosi saada, pane aga kogu süsteem uus. no ei! teises poes nii haiget juttu ei aetud. sai kenasti vajaliku torujupi ja pärast seda oli parandamine lapsemäng, nagu abikaasa ütles.

mina puhastasin sel ajal meie autode sisemust, nüüd on nad väga ilusad ja puhtaks imetud. arvan, et pesulas ei saa ka nii head tulemust, sest ma pole veel eriti kedagi näinud, kes seda tööd südamest teeksid. ah et miks ma niiviisi küürisin, eks ikka selleks, et mehe auto plaanis maha müüa ja minu oma tahtis lihtsalt veidi kevadisem välja näha.

mis F1 puutub, siis esimese etapi tulemus oli super - lemmik meeskond ja lemmik piloot :D

Shotimaa reisi varustus hakkab kokku saama, lisaks tallinna nodile on mul nüüd ka Anttila poest soetatud goretex-pinnaga nike matkajalatsid (ülimugavad). niisiis jäävad veel teksad ja seljakott (eelistatud on ikkagi nike). huvitav, kas jalanõusid on võimalik veidi suuremaks pikkuse osas ka venitada (laiemaks ja kõrgemaks küll saab). mul on ühed nike dossud, igati toredad, aga tiba väikesed. pean seda asja uurima. ja mis ma teha saan, et just see brand meeldib, ikka parem kui adidas...

C.

tallinn

eilne tallinn oli oivaline :)
sain kõik, mis vaja - nii tuulejope Shotimaa tarvis, uued kevad-sügis kingad, mälukaardi, Aimurile üht-teist ja palju-palju kaubanduses ringi kolada. jalad on täna veits helliad veel...

siinkohal võin öelda, et 2000 krooni ühekorraga laiaks lüüa ei ole üldse lihtne. me käsime ikka pikalt Kristiines ringi ja vaatasine silmad punnis peas. no ei ole midagi osta! selline piisavalt imelik summa on see. kui oleks rohkem, ostaks mingit tehnika asja, kui vähem, saaks 1-2 vidinat. nüüd siis käisime ja valisime ja lõpuks midagi väga asjalikku ei saanudki.
raamatupoodi me seekord ei läinud, teadlikult. sinna oleks võinud vabalt kogu raha jätta.

ja me käisime Ülemistes hiina restos, nämm, tõesti tore koht ja hästi saab süüa. sõbrants Kadri mind ükskord vedas sinna, tellis kevadrulle ja puha. nüüd ma iga kord käin seal söömas, kui tallinna satun.

isa sai ka ilusti lennukile pandud, praeguseks peaks ta Taimaal kohal olema. reisiseltskond paistis tore olevat, sellised suht soliidsed ja keskealised inimesed. ühtki kohe imelikku või ebameeldivat kodanikku küll silma ei hakanud. usun, et isal tuleb ilus puhkus.

C.

Head emakeelepäeva!

Jah tõesti on juba aasta möödas meie Presidendi surmas, kurb-kurb... Tema esindas minu jaoks põhimõtteliselt teist vanaisa või õigupoolest suurepärase isapoolse vanaisa jätku, kui tema meie hulgast 1995.a. lahkus. Vanaisa oli selline inimene, kelle juurde võis alati minna ja temaga lihtsalt rääkida. Mul pole ühtegi mälestust temast, mis oleks vähekenegi ebameeldiv. Suurepärane inimene oli. Selline heatahtlik, põhimõttekindel ja eestlust hindav ning hoidev. Siit ehk tulebki seos hr. Presidendiga.
Tahaksin küsida, mis sai nendest suurejoonelistest plaanidest lennujaama ümbernimetamise ja kuju püstitamise osas, aga ei tea kelle käest. Igatahes on mul hea meel, et on raamatud, mida lugeda ja selle kaudu Meri häält oma peas kumisemas kuulda. Lohutav kuidagi.

***
emakeelepäevale täiesti vastupidises suunas olen viimased 2 päeva digindusega tegelenud. täna sain asjaga enam-vähem mäele. nimelt tahab mees võtta missioonile kaasa digifotokat. meie kobedat, alles suvel suure raha eest ostetut, ei julge nagu võtta. vana, filmi kasutav, on küll olemas ja pilte teeb ilusti, aga tõenäoliselt sulavad filmid sealses põrgukuumuses ära. ta ju nii pikaks ajaks seal ja elamistingimuste juurde ei kuulu ühtegi konditsioneeri :(
otsisin siis mingit kasutatut, mis alla tuhande maksaks. sain :) see on ka olympus, lihtsalt vanem mudel kui meie praegune. garantii alles kehtib. seega väga käsn pole. homme peaks kätte saama. konsulteerisin meie it-asjatundjaga ka, tema kiitis heaks, eriti 700 krooni eest pidi normaalne asi olema.
nüüd jääb veel üle mälukaart osta. selles mõttes olen endaga rahul, et läbirääkimised hinna osas algasid 1000 kroonist, nüüd sain peaaegu mälukaardi võrra alla :)

kui kasutatud autode puhul ka saaks sellises suurusjärgus tingida, küll oleks tore.

C.

vene värk

eile oli üks veider õhtu, nimelt käisin vene rahvusest töökaaslaste õhutusel Moskva Akadeemilise Riikliku Operetiteatri etendust "Lõbus lesk" vaatamas. ootused olid ülisuured. ikkagi riiklik ja akadeemiline teater. seega olid ootused õigustatud, aga oli hoopis suht haltuura maiguline :( Ühtlegi meie venelast muidgi lõpuks kohal polnudki, on ihnuskoid raisk!!! me istusime kolmekesi nagu lollid aindate pärismaalastena seal... pettumus tuli sest:

• kostüümid lahjad
• hea hääl ainult kahel lauljal
• puudus orkester! muusika tuli lindilt!!!
• tantsuoskus jättis soovida
• üks naisnäitleja oli nagu stripibaarist kaasa võetud...

ma ootasin midagi suurt ja ilusat, uhkeid kostüüme ja ilusat laulu. ega väga hull ka polnud ja ma sain suuremast osast aru! (vene keeles oli kõik), aga tuli tugev tahtmine Estoniasse õiget asja vaatama minna. niipalju, kui ma viimasel ajal telerist näinud olen, on nende tase ikka palju parem. ma viimati käisin ise kooli ajal Estonias üht ooperit (Verdi mingi asi oli, ei mäleta enam) ja balletti Luikede Järv vaatamas. ikka väga hea oli. ma siin võtsin kavva shotimaalt tagasitulles ja meest koju oodates sel aastal ära käia. soovijad võivad ühineda ;)

***

ma olen nüüd terveks saanud :) laupäeval oli viimati iiveldus-tunne. aga toit jäi sisse :) täna ka sõin, pole enam midagi. aga töö juures möllab see edasi, kõik jäävad riburadapidi koju. lihtsalt jõud kaob ära iivelduse ja vedelikukaotuse tõttu.

neljapäeval lähen päälinna isa lennukile viima. meie pere on nimelt tabanud reisikihk. ta sõidab Taisse mingile koolitusreisile, aga kultuuriprogramm on vägev. ma joonisin tugevalt alla külastuse teemantide lihvimise töökotta, kus saab kive ja ehteid kaasa osta ;) lootus on, et mulle sealt ehk kukub midagi. ja nad lähevad elevandikülla ja transade kabareeetendusele (naerukoht, neil piletid esiritta :)))))))))), ma küll lõigatud endistele meestele nii lähedal olla ei tahaks)

ja kui ma juba tallinnas olen, siis sukeldun kaubandusse, sest oma shoti reisi jaoks on vaja veel mustmoljon asja. meheraas pidi ka paldiskist linna tulema, et siis kristiines ringi tuuseldada ja oma kinkekaart ära realiseerida (töö juurest sai suht kobeda summa peale). oh ma kohe ei teagi, kuhu kõik ma minna tahan. arvan, et läheb ikka nagu tavaliselt, et soovid on suured, aga jalad väsivad ära ja siis ma istun autosse ja tulen koju. eks näis.

Cristal

p.s. eile päeval oli võrratu rannas-jalutamise ilm. käisime Kadriga tunnikese kevadiste sillerdavate kiirte käes. lumi sulas vaikselt ja mööda liiva otsis mere poole teed nii mõnigi läbipaistev veenire. tõesti kaunis pilt.