Lordi on lahe

mu kass on tõeline hiirekuningas - mina istun arvutis, tema lamab arvutihiire peal. ise nurrub nii uhkelt, nagu oleks just saagi koju toonud mammuti või mingi sellise suure eluka kujul :D

liiga palju...

... on juhtunud viimase nädala jooksul. vaatasin, et pole terve nädala kirjutanud. nüüd siis on kõik veidi settinud ja pea klaarim.
algusest alustades tundus mulle nädala alguses, et kõik hakkab juba normaliseeruma ja kaugel ei ole see päev, kus me saame oma tavapärast elu edasi elada (noh et Aimur käib Paldiskis tööl ja mina Pärnus, mida küll muuta võiks, aga sellest kunagi teine kord). otsisin autosid, mida kõlbaks osta ja tegin nimekirja, mida koju vaja on soetada, kui ta oma rahalaevaga tuleb. kõik on ju vaja ära investeerida, eksole, muidu läheb ikka läbi näppude ja ongi kõik.

aga ei ole rahulikku elu mulle ette nähtud. te ju kõik kuulsite, et üks soomul sõitis Afgaanis mingi miini või asjanudse otsa. mina lugesin netist seda jubedust. seal ei olnud kirjas, et peredele on teatatud. hakkas tekkima hüsteeria. siis helistas õnneks ämm, et raadio rääkis, et teatati peredele. noh ei olnud palju abi. mulle õnneks polnud keegi helistanud. samas võis see ikkagi Aimuri soomul olla, ta lihtsalt ei saanud nii kõvasti põrutada. nüüd ma ei teagi kohe, et mis või kellega juhtus. võiks ju pressiteates öelda, et mitmenda jao mitmes soomuk, siis oleks kõik selge. teate, teadmatus on kõige valusam. lihtsalt, sellega ei anna midagi võrrelda.
ja siis ma olin nagu udu sees. praegu olen tuim, midagi ei tunne. loen päevi ja tunde, hetkel 480 h veel. JUBE, lihtsalt JUBE!
lõpud on alati kõige hullemad olnud.

ja siis veel, mis mind täiesti endast välja ajas, neti kommentaarides (mida mul ei olnud vaja lugeda) keegi idioot kirjutas, et mu mees on NATO terrorist. anna abi! kui ikka sealse tegevuse spetsiifikast pole mingit aimu, siis ei peaks sõna võtma igasugused. ei tea millal see Eesti rahva IQ nii madalaks on läinud...

me kõik ju teame, kes on meie naaber ja et Eesti vallutamiseks läheb kõige rohkem paar päeva. meie kaitsevõime on väike ja süsteem on üles ehitatud sellele, et pool tundi, POOL TUNDI, vastu peaks sõjavägi, et valitsus saaks minema. ja ainukesed, kes reaalselt oskavad või julgevad sõdida, on just rahuvalvajad. nemad lähevad esimestena kaitsele. saate ju aru, miks on vaja, et me toetaks neid, kelle abi meil kunagi vaja võib minna? mina saan, kahjuks on lollus valdav.

üksi on hea, aga ainult kaubanduses

ah jaa, tallin oli mõnus, kõik asjad sain aetud ja veel pealekauba mitu suurt maja läbi saalitud, mida viisakalt kaubamajadeks nimetatakse (tegelikult laupäeviti on need hullumajad).
potensiaalse tulevase auto vaatasin üle, omaniku esindajalt (oli vist isa) küsisin niisuguseid küsimusi, mille peale ta oskas vaid totaka näoga mulle otsa vaatama jääda. mina ju ka mootorit ei tunne, mees käskis küsida. mina tegin vaid veenvat nägu ;) turbo oli vägev!
raha kulutasin ka kõik sihtotstarbeliselt, kui mõelda sellele, et varsti (parem hiljem kui varem) tuleb talv - talvejope, mis on natuke mantli moodi. siis ühed mõnusad papud ja 2 uut potitaime. nende viimaste üle mul kõige rohkem hea meel.

mul tuleb see üksi tallinnas käimine nii hästi välja. kui keegi kaasas, siis ma kohe ei saa süveneda, nagu kiire oleks pidevalt.

ma käisin seal veel igal pool, aga noh, tähtsamad asjad said nagu kirja juba.

ja huvitav kuidas tuleb mõista väidet, et neid autosid me ei julge sisse tuua, sest puuduv järelteenindus turg??? kamoon, auto on auto, ei ole keerulisem, kui sama margi teised mudelid, mida on pool müügiplatsi täis! kui siis natuke, aga mitte midagi ületamatut. ja üldse, jaapanlased on keerulised, mitte eutoopa autod.
ah ma niisama jahun, ärge pange tähele.

nii head posti pole ma ammu lugenud

kuidagi kurb hakkas ka nagu, sest ma tean, kuidas üks kass õnnetu ja nõutu näoga köögiakna peal jääb välja vaatama...
Sofie kassist

ma nii tahtsin seda, teha, varem polnud aega ja laisk olen ma ka

1. Kas sa said nime kellegi järgi?
olen seda korduvalt oma vanematelt küsinud, aga ei vastata. tean, et enne vastavasse büroose jõudmist pidas isa metsavahel auto kinni ja ütles, et lapse nimeks saab Evelin. miks ja kelle järgi, seda nad ei avalikusta. ema ütleb, et ei tea. isa teab, aga ei ütle. muidu oleks ma praegu Merli või Merle - uhh! külmajudinad jooksevad üle selja mõeldes, et ma võiks Merle olla.

2. Millal viimati nutsid?
eelmisel nädalal

3. Kas sulle meeldib su käekiri?
ei

4. Mis on su lemmik lõunasöök?
peedi-küüslaugu salat, pastaga

5. Kas sul on lapsi?
Ei. Aga tahaks, väga. üksi on selles suhtes raske midagi ette võtta. pean ikka mehe koju ootama.

6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
no ma ei tea, vist küll. sest kui minuga riidu minna, siis ma ei suhtle enam kunagi ja põlgan elu lõpuni.

7. Kas oled tihti sarkastiline?
üpriski

8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
jah, alles veidi üle kuu aja tagasi. rõve oli!

9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
Tehtud! megalahe oli, aga teistkordselt vist ei läheks. kui siis ainult mingi looduslikult ilusa koha peal, kus pikemalt langeda saaks. pigen teeks langevarjuhüppe.

10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
Polegi, ma ei söö neid eriti

11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
Ei, mul on hästi pikk kingalusikas ukse kõrval rippumas.

12. Kas pead end tugevaks?
mis mõttes? dünamomeetriga surun parema käega 45 ära, naiste hulgas on see suht hea saavutus. oma purjus mehe suudan ka autost tuppa lohistada. joosta ei jõua, absoluutselt. või ei taha. psüühiliselt vist küll, olen ju 2 a oma elust oodanud ja pabistanud oma sõjamehe pärast. petnud ja teiste juurest lähedust otsinud pole, nagu paljud teised naised. nutan küll, aga koost päris ei lagune. ah ma ei tea!

13. Milline on su lemmikjäätis?
koore-vanilje, njämm :P

14. Mida märkad inimese juures esimesena?
enesekindlust võibolla, pikki blonde juukseid ka, ma loodan.

15. Roosa või punane?
sügav kirsipunane

16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
eks ikka need ülekilod ja see ka, et solvumistest võiks osata üle saada. ja veel, mulle üldse ei meeldi, et ma ei suuda vabandada.

17. Mida igatsed kõige rohkem?
olla oma mehe kaisus

18. Millise asja ostsid endale viimati?
talvejope (aga on üsna mantli kujuga)

19. Mis värvi pükse ja sokke hetkel kannad?
musti pükse, musti roosa-triibulisi sokke

20. Mida viimati sõid?
muna ja greipi

21. Mida hetkel kuulad?
kuidas vihm akna pleki vastu sajab

22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
helekollane

23. Lemmiklõhn?
kui mu mees on dushi all käinud, habet ajanud, ülikonna selga pannud ja ootab, et ma valmis saaks. siis kui ma endale kontsad jalga panen ning ta vastu naaldun, et öelda "lähme kallis!" hetk enne seda hingan sisse seda shikki lõhna. see ongi kõige parem.

24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
isaga

25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
kergejõustik, jalka, F1

26. Su juuksevärv?
blond

27. Su silmade värv?
sinakashall, mingid kollakad triibud jooksevad ka, kui vastu valgust vaadata

28. Kas kannad kontaktläätsi?
ei

29. Lemmiktoit?
ahjukana

30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
õnnelik lõpp on parem hetkel

31. Mis filmi viimati vaatasid?
Brat II

32. Mis värvi särki hetkel kannad?
ei kanna särki, must kampsun on seljas

33. Suvi või talv?
ei kumbki, mulle sobib parasvöötme kevad ja sügis paremini

34. Kallistused või suudlused?
mõlemad, aga kui peab valima, siis suudlused

35. Lemmikmagustoit?
see on küll pigem maius - M&M-si kommid, need millel pähkel sees on

36. Mis raamatut hetkel loed?
Lennart Meri "Hõbevalgel" jälle

37. Mida su hiirematt kujutab?
sellist konkreetset nagu polegi, mul on matiks laud või diivan või oma jalg

38. Mida viimati telekast vaatasid?
tantsud tähtedega, mis seekord juba tantsu ilmet võtma hakkas ;)

39. Lemmikheli?
nurrumine

40. Rolling Stones või The Beatles?
hetkel Beatles

41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
ma olen puhkamas kõinud ainult Leedus. aga muidu Shotimaa või Norra või Prantsusmaa. kui mõelda, kuhu kõige kauen loksuda tuli, siis Prantsusmaa

42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
ma oskan sõrmedel konksu panna vaid ülemise lüli osa. ülejäänud sõrm jääb sirgeks

43. Kus sa sündisid?
Pärnus, vana haigla sünnitusosakonnas

44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?
ei ole proovinud, 10 maksimum, kõhulihased on mu KÕIGE nõrgem külg

45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?
eelmisel reedel, uus sekretär tuli tööle

tänan tähelepanu eest ;)

oh seda elu

mõtled, et mõtled välja, milline autot perre sobib, siis valid selle välja ja ostad ära. probleemid algavad, kui see ei ole tutikas auto. siis ei ole ei vajaliku võimsuse või hinnaga või võrviga või eelmiste omanikega või läbisõiduga või jne.

igatahes mul on juhe koos sellest mööda netti autode tsekkamisest. lähen homme tallinna, et midagi käega katsuda ka saaks. tegelt ei otsusta ju mina midagi, mees tuleb ja ostab, aga tagaks ju ka osata sõna sekka öelda ja valikuga kursis olla.

ja uut autot me ei taha, või noh, tahame, aga liisingut ei taha. laenud on vastikud! kui on mingi jube suur kuumakse, siis ei julge haigegi olla või peab niisama peost suhu elama. ma eelistaks ilma hakkama saada. eriti kui arvestada, et me oleme tavalised riigitöölised, kes ei saa tulemustasu suurema aktiivsuse eest.

kui nüüd teistel teemadel rääkida, siis ei saa ma aru, mis tormist siin soiutakse. lihtsalt tuul on. tavaline. vihm on ka normaalne sügisel ja see, et lehed alla tulevad. lund pole, rahet pole, ok.

tuju on parem, saate aru jah? :) aimur helistas, elu ongi kohe ilus. ma arvan, et mõni päev veel, siis jälle tavapärane nukrus 9. novembrini praeguste andmete järgi.

kohtume siis tallinna hullunud liikluses. mina olen see rullnokk, kes kollasega (või ka roosaga) ristmikult üle paneb. või noh, peaaegu ;) mulle hullult meeldib tallinnas mõned tunnid ringi tuuseldada.

oscar ja roosamamma

kirjad jumalale.

hea oli, väga. ausalt!

kummardus lavastaja- ning näitlejatöödele.

ja mõte on super, elada läbi aastakümned nii, et iga päev, mis sul elada jäänud on, on kümnend.

ikka väga kibemagus.

uus diagnoos

loen mina ja loen üht töödokumenti, aga aru ei saa mitte, et kuidas siis selline haigus???

leiutasin uue diganoosi - naerupuudulikkus :D

õige haigus oli muidugi neerupuudulikkus... minu diagnoos seega düsleksia.


aga see on kusjuures jummala ohtlik haigus, kui tõsiselt mõtlema hakata. kui inimene ei naera, siis on jamasti. mul on hetkel selle uue haiguse raskekujuline vorm ;) Viimati naersin südamest ja üle igasuguste piiride kinos, kui "kõht ette" vaatamas käisin. aga see oli septembri keskel.

tähed küll, aga kuhu tantsud jäid?

heldene aeg! jube! kaameratöö eelkõige. ma nii ootasin seda naljasaadet, nüüd mõtlen - miks küll?

Luisa oli suht ok. martin tegi esituse ilusaks, nii nummi mees ikka, aga seetõttu vist, et Gerli on mu suur lemmik. uus tüdruk liikus ikka ka, tore.

nii puist tantsu pole ma kunagi näinud, kui Ojuland tegi. see on eht tema. kahjuks.
põhimõtteliselt ma keskas tantsutundides suutsin ikka paremini muusikasse tantsida ja pehmemalt liikuda.

Koit, oh Koit! pablab liiga palju, nagu alati. õnneks hea lihtne tants algatuseks. laulmises ei ole ta nagu arenenud, tantsus võib isegi tulla midagi. armastus peale või midagi ;)

Beatrice - no on puuhobused, ma hakkan juba kurjaks saama... ega ainult moekas kostüüm ei tantsi!

Karismaa päästis saate, ütleks ma :)

Peep Vain ja Olga - ma polegi enne näinud, kuidas dressides peotantsus esinetakse IRW. muidu võib sellest mehest täitsa asja saada, liigub hästi, võiks isegi öelda et pehmelt.

oi kui hea on ikka teisi kritiseerida ;)

suursaadik - ju jääb (rehmab käega). aga eesti keel tuleb tal see-eest hästi välja.

värnik on lihtsalt värnik. kogu oma olemusega. nii sportlane. ja kui ta oleks saanud, siis oma partneri oleks ta sealsamas lahti riietanud. sportlastega on selles mõttes hea, et nad suudavad sammud selgeks saada. ja ta suudab rohkem rütmis liikuda, erinevalt erki noolest.

keda nüüd esineseks panna, mhmmm... karismaa või värnik? ei teagi kohe, värnik vast seekord. karismaa on kogu aeg hea, juba lapsepõlvest. ja tal on lavakogemus all.

et selline saade siis. vaatame edasi.

teie kriitik

mis sa nädalavahetusel tegid?

mina keetsin seeni. praegu on küll selline seenemaitse küljes. ikka täitsa kõrini sai lõpuks. no nad ei lähe ju keema, oota ja oota. see-eest on mul nüüd külmkapp võiseeni täis ja marinaadis on ka üht-teist.

siis on veel plaanis kõrvitsat sisse teha. eile sain hea uudise, et Sepa Linda hoiab mulle tagatoas üht suurt nunnut :))) see tegi kohe nende lõputute võiseente lademete vahel tuju rõõmsaks. mehe kodukandis on (nagu igal pool maakohtades) üldse vahvaid nimesid. Eestile on tavaline, et kutsutakse inimest perekonnanime järgi, aga naljakas on ikka. mõned kõnekama näited muudest nimedest, mis sealkandis rahva suus levivad - Irta Loll, Täitsa Lõpp, Kärnase Liisi.

novot ja purgid saan ka maalt ämma käest, mille sisse kõrvits teha. mul on sel aastal purgid kuidagi jummala otsa saanud. vahepeal ei tahtnud keegi midagi talveks sisse teha, aga nüüd on see vist jälle au sisse tõusnud. seened-kurgid-marjad-mahlad-silmud-kõrvist.

ega ma praegu ei ütle, et elu on lill. pigem kirju sügiseste lehtede vaip.

ja veel

sellest, mis töö juures toimub, et taha ma üldse kirjutada. isegi mõelda ei taha, vastik hakkab.

kui kõige olulisem inimene, kelle juurde kõik niidid kokku jooksevad, haigeks jääb, läheb lahti tõeline hullumaja. ja mitte et inimene ei võiks haige olla, aga asendaja võiks olla. päriselt!

karjuda tahaks, kõvasti!!! LOLLAKAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! KLAARIGE SEE ASI ÄRA, NO KUI RASKE ON LEIDA ISKUT, KES SUUDAKS ELEMENTAARSET SEKRETÄRI TÖÖD TEHA??? MINA ROHKEM EI JÕUA, EI TAHA, EI SUUDA! SAATE ARU, MUL ON MEES SÕJAS, PÄRIS SÕJAS, MIND ON VAJA AIDATA, MITTE MINA EI PEA SEE TAMMEPUU OLEMA.

aitab, vasakule ära, õhku hingama.

Cristal

mu kallile, sest muidu on liiga valus

saadan tuule su juurde,
et ta sosistaks salaja,
et ta räägiks kõigest sulle,
räägiks sellest, kuidas vajan sind ma.

saadan pilved su juurde,
et nad seisaks su ees,
et nad seletaksid sulle,
et sa näeksid, mis toimub mu sees.

JA MA SIND NII SIIN OOTAN,
ET EI TEA MIDA ENDAGA TEEKS...
IGATSEN NII JA LOODAN,
ET KORD TAGASI TOOD MU SÜDAME!

saadan öö su juurde,
ilma sinuta kõle on see,
saadan suudlused suule,
see on ainus, mida teha võin veel.

saadan kuu su juurde,
et ta näitaks sulle teed,
läbi piinava une,
läbi ööde mitmete veel.

ma ei taha ausõna midagi muud, kui oma pea talle sülle panna

ehitame maja, ehitame maja, kena väikse maja...

ütleme nii, et nädalavahetus on olnud üliasjalik - isa ehitab kuuri ja mina käisin seda värvimas. peab tõdema, et kaks päeva pintseldamist võib väga edukalt tekitada kutsehaiguse - parem käsi kisub näppude kohalt krampi ja õlavööde tuikab, ja veel, selg on värvi järgi kummardamisest ka veits hell. ega ma ei kurda, lihtsalt konstanteerin fakti või nii.
ilus on, isegi väga, minu lemmikvärvi tuli - rootsi punane, ääred teeme pärast valgeks, siis on nagu päris. kahju, et maja selliseks ei tehtud. isa ei tahtnud, nüüd on selline kreemjas-valge. pole ka viga.

seenele ei jõudnud, ämm just helistas, et neil on lõputult võiseeni Koongas. ma olen nendest kuulnud legende, et lähevad pikad kollased seene read, et ükshetk tuleb süda kõvaks teha ja lihtsalt ümber keerata ja mitte rohkem vaadata. nii pidigi olema. ma lähen järgmisel reedel, tahaks näha, kui ei ole! ma ei ole siiani neid jutte uskunud, sest 3 aastat pole ühtegi kollast seent näinud...

igatahes praegu hakkan kontserdiks sättima, keegi norra tenor pidi tulema laulma ja meil on piletid:)

kribamiseni siis!

Cristal

kirjutaks kinost

jeh! käisin eesti "kunsti" toetamas, "Sügisball" loomulikult. kui lühidalt kokku võtta, siis kõik oli kole. näitlejatööd ilusad, kuig ka näitlejad olid koledad.
esimesed pool tundi toimus igasugust õudust, kõik ilma sõnadeta. kui see oligi suur kunst, mille eest auhindu antakse, siis ma parem vaatan usa komöödiaid või ulmekaid edasi.
prantsuse filmid, mis festivalidel võidavad, mulle näiteks meeldivad. nendelt võibki oodata sellist veidrat kunsti, aga eesti filmi puhul tahaks ikka midagi hingele. sügisballist jäi küll kraapiv tühjus hinge. võibolla on see tänapäeva ühiskonna peegeldus - jah nii ongi, kui järele mõelda. ei tea, millal see helge ajastu jälle jõuab? ootan pikisilmi, tõesõna.

Minge metsa!

päriselt ka!



Tahkuranna vald, Pärnumaa

pulmapeo reportaaz

pulmadega on vist nii, et enda oma on alati kõige ilusam. mõnele ka õudsam, kui igasugu asju juhtub, mida juhtuma ei peaks (nt. tuleb läbi peatänava valgetes sukkades ja valges kliedis joosta kingade järele, kuna äi unustas need koos kleidiga juuksurisse toomata ning registeerimise aeg on liiga lähedal ja telefon on kodus ja äi magab autos, et bussijaamast sugulased peale korjata... seda lugu lugesin kuskilt pulmafoorumist eelmisel aastal). minul oli kõik väga kena, aega piisavalt, ilm ilus, mees rahulik ja kena. ainult juuksurist tulles juhtus väike äpardus - andsime teise auto mehe sugulase kätte, et nad sellega peokohta sõidaksid, minu omaga sõitsime koju. seal avastasime, et koduvõtmeid polegi... õnneks telefon oli ja kiire kõne peale oli võti 3 min pärast kohal, kuigi sõita oli läbi linnaliikluse 4 km ja 3 foori ;)

laupäevases pulmas võttis siis mu onupoeg naise, kellega nad 10-dat aastat koos on :) peasüüdlaste enda sõnul "oli ka juba viimane aeg!"

pean mainima, et paar oli ilus, isegi väga. kuigi ostetud kleit pole ikka nii personaalne kui võiks.
kohtumispaigaks oli valitud viimsi vabaõhumuuseum, kus avanes müstiline vaade tormisele merele. pildid tulid ilusad, missest et soengud ja meik minema lendas. sealt edasi sõideti läbi Tallinna! suure kaarega väikesesse mõisa, pulmarong lagunes täitsa ära, sõideti ikka väga erinevad teid pidi viljandi mnt. algusesse, kus kõik jälle kokku said õnneks. mõis kena, pulmavana vahva, toidud head, bänd ok.

aga minu arvamus on, et pulmi tuleb suvel pidada, siis on kõigil parem. ausõna!

ja veel, pulm pole ikka mingi pulm, kui registeerimist ei näe ning "jah!" ei kuule. nii just oligi. pettumus missugune. ma saan aru küll, et see on nende otsus, aga ikkagi, pidulikkus kaob nagu ära.

C.

juhtub ikka ;)

teate, on üks mees, kes mulle mingil põhjusel meeldib, kohe algusest peale on meeldinud. kui ma teda esimest korda aastaid tagasi kohasin, siis lihtsalt tõdesin, et ok tüüp on. viimas(t)e aasta jooksul aga on toimunud mingi muutus, ta on kuidagi täiskasvanuks saanud või mind oma mehe eemaloleku tõttu kohe tõmbab hästi lõhnavate meesolevuste poole. mitte et mingit eesmärki oleks, aga niisama, hea on istuda, kui saab sisse hingata kalli parfüümi lõhna, milles on natuke kanepisegu...

ja nüüd ma sain teada, et ta oskab rumbat! saate aru, rumbat. super! see on ülim tants, muud ei ole vaja, kui on rumba. lihtsalt.

on hea teada, et kuskil seltskonnas on keegi, kellega sul on hea koos olla, kes ei ole just nagu su sõber, mees või vend, vaid lihtsalt on. ja hea on olla. rahulik, mõnus, hea. kuiva punase veini või rummiga.

hea on sellepärast, et kui oma mees ka on, siis ikka on hea. ei mingeid pingeid.

ajaauk

tööga on nii, et kas seda on või ei ole. praegu on, kahjuks. palju on. mõistetav iseenesest, eelarve peab aasta lõpuks realiseeritud saama, muidu on jama.
mõned mõttes on hea, et aeg kiiresti läheb, viimane päev, mida mäletan, on pühapäev, täna juba reede. teisalt mitte nii hea - pulmamineku riiete kohaendamise jaoks on ainult tänane õhtu... ehk ikka saan korda.

pean oma looma arstile viima täna. tegelikult oli aeg küll kolmapäevaks, aga ta ei andnud näole, kadus kui vits vette. ilmus alles 2 h pärast. kusjuures ta alati tuleb, kui ma kutsun. ma veel hoidsin suu kinni arsti koha pealt, et äkki kuuleb ja hakkab kartma. mine võta kinni, milline tihane ära lobises, et vaktsiini saamine õhtul ees ootamas ;)
kusjuures ta on nii kaval, et täna ei tulnud üldse tuppa. mõtlesin, et jätan ta päevaks tuppa ja siis püüan kohe ukselt kinni ja autosse. nüüd on kuskil tormide käes. eks ta ise teab.

et siis ärge mind süüdistage, kui pulmas eriti shikk välja ei näe.

Cristal

teatrit ka

nonii, olin kultuurne, käisin teatris. vanemuise "suurema kurbuseta". ei olnud kurb etendus, päris lõbus õigupoolest, kui näitlejatööde peale mõelda ja koomilistele kohtadele või merle jäägeri rollile vanaprouana. super rolli tegi ta! kurb aga oli see, et ilma roppusteta nagu ei olegi kunsti tänapäeval - ikka iga võimaliku ja võimatu koha peal lendas igasugu "meelitusi". nagu sõjaväe välilaagris...
rahul, et käisin. ikka parem kui endla tükid. tahaks linna- ja draamateatrit ka. nüüd varsti tuleb "sõdur", sinna lähen.

teate inimesed, päris sügis on käes. õues oli eile surma lõhn. see on selline koltumise ja kõdunemise lõhn, mis on segatud rohke vihmaga. maa pühtakse sogast puhtaks, et talv tulla saaks. niimoodi see lõhnab. enne päris sügist ei tunne ma seda kunagi. aga seened kasvavad :)

C

juhhuu! mina ikka elus :)

olen tagasi tööinimene, st. terveks tunnistati :) aga natsa ikka kraabib kurgus, muidu süüa saab ja juua rohkem kui 1/4 lonksu korraga. see viimane on eriti oluline, sest ma joon palju vett, 1-2 l päevas kindlasti. see oli kohe kole, kui ei suutnud nii palju neelata läbi valu, et organism kuivast ei karjuks. nüüd on toredam.

tallinnas käisin täna. mulle ikkagi meeldib seal iga mõne kuu tagant kimamas käia. tänase reisi tulemus oli talvesaapad. kuigi läksin pulmadeks pükse või midagi otsima. eks seppälä peab ikka selle juures aitama. pluus on olemas, see on ilus :)

arvuti suri vahepeal ära, ikka täitsa, c-ketas andis saba :( nüüd on uus ja parem, vist. ja ilma sabata rott on ka, selline paljude nuppudega, igavesti edev ;) käsitleda veel ei oskagi, aga häält saab hiire pealt reguleerida ja kirju vist avada ja midagi veel.

kribamisteni!

C.

reportaaž haigevoodist

ühesõnaga asjalood on nii, et s....gi pole muutund :(
ikka on jummala kehv olla.

alguses võis ju aru saada, miks neelata on valus ja paha - ei olnud veel moodustunud kaitsekoorikut sinna kohale, kus mandlid välja rebiti. aga nüüd on ilus koorik, aru ma ei saa! ikka valutab ja neelamine on suuremat sorti eneseületus iga kord. kahtlustab algavat kurgupõletikku. ei ole tore, oleks ikka pidanud antibiotsid peale küsima.

ja proovige nuusata või aevastada, kui iga kord on tunne, et kurk tükkideks lendab. mõnes mõttes on naljakas ka, kui pidevalt selle mõtte käes vaevled, et mis järgmiseks.

kõige tipuks otsustas kauaoodatud korstnapühkija täna tulla. just täna, kui ma kummardada ei tohi. nalja hakkab saama...

päikeselist päeva teile ka!

C.

nüüd on nad lõpuks läinud

mandlid noh! ootasin üle poole aasta.
lasin kohaliku tuimestusega teha - nägin, kuulsin, kogesin kõike, vist ei oleks pidanud. aga ikka kergem, kui läbi veritseva kurgu oksendada, onju (narkoos mõjub nii).
igatahes arst sai minu piinamise eest oma osa, olude sunnil köhisin talle verd näkku ;)

op ise oli ainult 15 min, aga pärast algas õudus, ikka päris valus oli.

koju sain eile hommikul, tänane hommik oli aga poole jubedam... kurk kuivas öösel ära ja uuesti neelama õppimine ei ole üldse kerge.

praegu saan veits süüa, õhtuti kergem. külm kartulipuder ruulib!

ja selg on voodi nägu :(

ikka teie,

Cristal

mul on uus sõber :)

philipsi "cucina" - köögikombain. tegin juba jäätisekokteili ja homme proovin kurgisalatit. praegu ülimalt rahul. kui ma kõik funktsioonid lõpuks selgeks ka saan, siis on super.

see oli siis ükd sünnipäevakink. teist käisin ka vaatamas, aga ei suutnud välja valida. see saab üks parfüüm olema, tõenäoliselt midagi Salvador Dalilt.

ühesõnada elu on lill :)

Cristal

mõnus 27

sünnipäevaralli tundub nüüd läbi olevat. väsimus, ei muud.seekord tundsin kuidagi eriti teravalt, et aastake tuli juurde. kolmapäeva hommikul oli ikka jube raske tõusta.

aga muidu on kõik tore olnud. 6 pidu 6 päeva järjest...

neljapäeval käisime Piccadellys kooki söömas Agnesega ja suundusime randa (kuna kõike head sai kõhtu liiga palju). randa polnud näha, müstiline udu oli. promeneerisime ja tagasi jalutasime jalgupidi vees. kõik oli endiselt pehmesse nähtamatusesse mattunud. ja siis hakkas kuskilt kostuma akordionimängu ja laulu. edasi jalutades muutus see Vello Orumetsa: "ütle meri, mu meri, miks sa siia mu tõid? ütle meri, mu meri, kas ma lahkuda võin? merekohal särab taevas..." see oli lihtsalt nii ilus. karvad tõusid püsti. eriti lisas romantilist hõngu asjaolu, et lauljaks oli mitmehäälne segakoor (Endla) ja randuvate lainete laisk kohin. istusine ja lobisesime, silmapiiril mere kohal sähvis horisondiga paralleelselt välk. sürr, jummala sürr!

C

vahepalaks

meeletu tahtmine on hetkel juuksed lühemaks lõigata. ise ka ei tea miks. tegelt natuke tean ka, telekast nägin imearmast soengut. samas mulle meeldivad praegu oma pikad juuksed. täitsa kena on. juuksurid on kinni muidugi õnneks.

see on tõenäoliselt vananemise märk, et muutusi tahaks. kui uus number ette lööb, siis ikka tahaks midagi muuta...

sel aastal ei olnud sellist erilist sünnipäeva tunnet. alles täna töö juures ma tundsin, et inimesed nagu natuke armastavad mind. veider. küllap tühjus ja "mind pole kellelegi vaja" tunne on seotud Aimuri eemalviibimisega. et sünnipäevaõhtul ei võta sind keegi kaissu ega vii mere äärde jalutama. 11 päeva alles :(

sünnipäevaks muide sain selliseid lilli

miks nad nii teevad???

ma ei saa aru, miks teenindussektor järjepidevalt mu tuju ära rikub. viimase nädala jooksul on seda tehtud 3 korda. saate aru, 3 korda! nii palju ei jõua ju alla neelata. siiani olen vabandanud (asjade eest, mida ma teinud pole) ja ära läinud. täna tuli küll juba tunne, et hakkan vastu. no krt!

mai selveris juhtusw selline asi, et läksin justnimelt värvimata ripsmeteta poodi, et uut värvi katsetada. eelmine on juba täitsa kuivanud. proovisin siis ühte ja panin tagasi, ripsmed jäid tükki. peeglist nägin, kuidas turvatädi (vana kusjuures) lähemale tuleb. nagu ma selle tagasi panin, hakkas mutt sõimama: "mida te siin praegu teete? see ei ole tester, seda ei tohi proovida. ja kui te üldse ei osta, siis mis õigusega üldse end värvite. tulete siia lihtsalt end värvima, jah!?" ma jäin lausa jahmunult seisma. siis ikka ütlesin, et teised pudelikesed on ju kleepsuga suletud ja teistpidi, see on õigetpidi ja lahtine. millist ma pidin tema arust siis võtma? tädi aga mölises edasi, et ilma testri sildita ei tohi võtta. ma keerasin lihtsalt ümber ja läksin ära. pärast mõtlesin küll, et peaks tagasi minema ja talle seletama, et mina pole ju süüdi, et testrit pole ja mina seda lahti ei keeranud ja üleüldse, kas tal muud teha pole, kui kosmeetikaosakonnas inimesi kiusata. mingu kirjutagu või helistagi firma esindajale, et testrit on vaja. uskumatu tegelt, et sellise asja peale võib keegi tulla, et kliendi peale nii karjuma minna. ja et ma endale seda nii südamesse võtan, aga mis teha, hellaks on mind muudetud.

ostsime ju uued klaaskuplitega kohtvalgustid kööki, millest kahel olid pakendist välja võttes praod sees ja me ei saanud poes uusi, sest nende arust olime need ise katki keeranud juba!!! meie aga võtsime pakendist välja, nägime praegu ja tormasime poodi tagasi. õigustuseks öeldi, et kassas peate teie nõudma kauba avamist, mitte müüja ei pea seda tegema. ja laos kontrollitakse kõik kuplid pärast saabumist üle. usun ma jah, kõik need 500 tükki, mis korraga tulevad, kusjuures karp on nii terve ja puutumatu, kui üldse olla võib. uskumatu jultumus!!! tookord ma jälle tulin ära ja vedasin Aimuri ka varrukatpidi auto juurde, enne kui ta väga kurjaks sai. ei oleks vist pidand. oleks ikka tarbijakaitsesse pidanud minema. aga noh, see mõnisada krooni ei ole vist nii oluline kui oma närvid.

no ja nüüd ma siis istun kodus, ootan sünnipäevalisi ja olen tujutu.
kahju, endast on kahju.

kõht kõveras

vestlus patsiendiga:

arst: "teie kaebuste põhjuseks on suur kehakaal, sellepärast ongi nii raske käia"
patsient: "jah ma tean küll, ma sõin ennast paksuks"
arst: "kuidas see nii juhtus?"
patsient: "ma armastan pirukaid süüa liiga palju"
arst: kas te ise küpsetate pirukaid siis?"
patsient: "ei ma ise ei küpseta, ma ISE ostan pirukaid!"
kõik ruumisviibijad: homeeriline naer :D

see oli super! tädi jumala lõdvalt seletas igasugu naljakaid asju, endal suu nii mõnusalt muigvel. mina istun arvuti taga ja ei saa enma naeru pidama - "ei ma ise ei küpseta, ma ise ostan..." no anna abi.
ja seda ka veel, et kui kodus igav hakkab, siis läben suure tee äärde ja hääletan linna, küll seal ikka midagi teha on (isik 69a vana)...

hea

jäätisekokteil on hea, eriti omatehtud või Pärnu Jahtklubi oma :P
kõige parem on palju koorejäätist ja natuke ploomimahla :D

ja siis on veel üks uus kokteil, mida ma edaspidi jooma hakkan - pölvist nörgaks:

2cl saaremaad
2cl ürdilikööri
peale ploomimahl

ei oskagi kohe seletada, ei ole nagu magus, aga kibe ka ei ole. hiiglama hea on. ja pölved vötab öudselt nörgaks...

C.

kuri reaalsus koputab jälle

õndsus sai läbi :(
hiiglama hea oli :)
tahan veel!!!

midagi imelikku juhtus täna öösel - mingi kell 2 ärkasin üles sellise imeliku tundega, et midagi paha on juhtunud. esimene mõte oli lennuk. rahustasin end siis maha, et ole nüüd, kõik on korras, lihtsalt kurb meel on, et ta jälle ära läks. ja siis, mingi kell 3 tuli sms: "arva kus ma olen? omaanis. kandaharis oli liivatorm, lennuk ei saanud maanduda" öelge siis veel, et inimeste vahel ei ole sidet, on, vägagi on. ma olen ennegi sellised asju tundnud, siis kui mu kassikesega õnnetus juhtus ja Aimuriga varem ka korduvalt.

ja üleüldse, kui teil on vaja inimesega hüvasti jätta, ärge tehke seda lennujaamas, sest see on lihtsalt liiga piinarikas - vaadata kuidas ta muudkui läheb ja läheb ja läheb. lõpuks kaob läbi passikontrolli ukse ja siis on sees selline tühjus, et vaju või sealsamas kohapeal kokku. kodus või lennujaama ees kiire lõpp on palju etem. eelmised korrad kinnitavad seda.

puhkus muidu oli väga tore, eriti saaremaa osa, kuna siis ei tahtnud meid keegi tükkideks rebida stiilis, et millal sa siis meile tuled? ja miks nii hilja? muhu reklaamlause on: "saar, kus aeg puhkab" ja nii me end täpselt tundsime ka ;)
kodused peod olid super, kõik oli maruvahva, eriti see osa, kus õun laia kaarega coca-klaasi potsatas ja me kõik nagu kassipojad märjaks saime. täistabamus noh :D

püüan siis vaikselt kohanema hakata iseseisva naise eluga jälle. kassi juba meelitasin täna ööseks tuppa enda juurde nurruma. muidu ta meil kui vabakäigu vang need 10 päeva õues elanud. aga palav on ka, las ta lesib põõsa all.

C.

p.s. ma olen jummala küpse, kõige parem on püsti seista, mitte omada riideid keha vastas ja külma tuule käes kõrbenud nahale leevendust otsida (4 h pärnu rand)