teisipäev, 10. aprill 2007

taksi

käisin praegu töökaaslasele lille ostmas ja nägin vahvat vaatepilti:
jalutas selline pruun pikakarvaline ilus läikiv taks oma perenaisega. nad olid vist just uksest väljunud ja suundusid mere poole. see jutt, et omanik ja koer ühte nägu lähevad, oli nende puhul täiesti õige. nägudes oli vaid üks tagasihoidlik erinevus - koera nina oli temast vähemalt 2 meetrit eespool kevade lõhnu nuusutamas :) ta nägi hiiglama äge välja, selline suur õieli nina ja väikesed käpad üliasjalikult ninale järgi sibamas :D

kohe hea tuju tekitas.

lille käisin ostmas sünnipäeva puhul. ma olen ikka eriline ajukääbik küll! käsin juba mitu tiiru seal toas ja kiitsin uut käeketti, aga näe ei tulnud meelde, et sünnipäev. jube piinlik! nüüd siis viisin lille. pidime porgandikeeksi saama, aga see ei olevat kerkinud ja läks kõrbema :( nüüd tuleb tavapärane õuna-kaneeli-rosina-keedukreemi kringel, mis on õudselt hea :)

esmaspäev, 9. aprill 2007

vabade päevade lummus

ma olen koogimasin. tõesõna noh - pühade ajal tegin 2 suurt toorjuustu-kirsi kooki, mis tulid jummala head välja. ühe viisime reedel mehe vanematele ja teise laupäeval minu omadele. ära söödi kõik suure heakskiidu mõmina saatel :)

vabu päevi oli niiväga vaja, sai veidi akusid laadida. algul mõtlesime, et läheme kellelegi külla või midagi, aga lõpuks olime lihtsalt kodus. nii hea oli :) väikest rolli mängis ka asjaolu, et Aimur saabus üle 38 palavikuga. kolmapäeva õhtul oli 39,6. ta rääkis, et töö juures hakkasid kõik end kiiresti liigutama ja talle rohtu/teed/kraadiklaasi tooma, kui ta kohalikku sõdurikohvikusse läks ja diivanile praktiliselt kokku vajus... õnneks kaua see õudus ei kestnud, hommikuks oli ikka vähem. nõrk ta muidugi oli ja isutu, aga kobedamaks ta laupäeva õhtuks igatahes sai. siis läks jälle. praegu on lätis laskelaagris.
kusjuures nii on lihtsam, kui ta Eestist ära on, tekib kohe selline paratamatuse ja kättesaamatuse tunne - kui ära, siis ära - peabki sellega leppima.

nüüd hakkavad tööl 2 viimast nädalat, kiire on. pean ju kõik ette valmistama, et pikalt ära olla. sukeldungi töösse nüüd.

C.

kolmapäev, 4. aprill 2007

üksinduse pisarad on need kõige hullemad. ausõna. see on lihtsalt jube, kui pole seda ainust ja ühte inimest, kellega oma elu tavaliselt jagad, talle pea sülle paned ja lihtsalt oled, kui raske hakkab.
nüüd on möödas kõigest 2 nädalat, kui Aimur on ära olnud ja mul juba katus sõidab... see väljendub ülitundlikkuses ja üliemotsionaalsuses ja tujukuses ja tujutuses. kõik on nii mõttetu ja kurjaks-või kurvakstegev.
täna sõitsin autoga kodu poole. tulla oli vähe - papiniidu ristist raekülla - selle aja peale oleks võinud 3 korda juhtuda, et ma põhjustan avarii. õnneks teistel juhtidel polnud halb päev. asi ooi nimelt selles, et ma lihtsalt ei näinud neid autosid ehk ei pannud tähele. olin kui vati sees. tavaliselt kui midagi liikluses juhtub, siis süda hakkab peksma. täna olin jummala apaatne ega saanud üldse nagu aru, et riskimoment oli. oeh!
õnneks homme koidab see õnnis päev, kui Ta koju tuleb. ja mida mina teen? paanitsen juba sellepärast, et ta jälle laupäeval kaheks nädalaks ära läheb. oh seda naise südant küll!

öeldakse, et lahusoleku esimene kuu on kõige hullem, see on täitsa õige. arvan, et ma tegutsesin alateadlikult, kui seda shoti koolitust endale sebima hakkasin, sest teadsin, et seda 3. korda ma üle muidu ei ela. esimese kahe missi vahe oli nii väike, seda head turvalist rutiini ei jõudnudki veel tekkida, kui ta jälle läks. aga nüüd oleme üle 2 aasta pidevalt koos olnud iga vaba hetke ja ABIELLUNUD ja plaanime peret luua ja uut kodu ehitada. saate ju aru, kui õudne see olema saab.
ei tasu uskuda minu tugevat välisfassaadi, mida tavaliselt näha on, kui missioonist ja sõjast jutt käib, sest see on VÄGA petlik. millegipärast ma arvan, et seekordse 6 kuu jooksul saate te kõik näha seda õudsat pilti, kui ma kokku varisen. ma ei taha seda üldse, aga kardan ja tunnetan, et seekord see tuleb... ma ei taha ju seda, ei taha.

esmaspäev, 2. aprill 2007

harjutusi iseseisvaks eluks

neid on suht palju viimasel ajal olnud (ma mõtlen mehe eemalviibimise ajal)

reedel oli kalli sõbra Kadri sünnipäev. kuidagimoodi kargas mulle pähe mõte, et võiks ilma autota sinna minna. helistasin siis ühele töökaaslasele ja kohal ta oligi :) sünnipäev oli ülivahva, veini oli palju ja kõik sõbrad olid ka kohal. juttu jätkus kauemaks. koju jõudsin enne ühte vist, Kait tõi. ja siis ei tulnud loomulikult und, jõudsin terve suure ristsõna ära lahendada.

laupäeval olin tubli laps ja käisin vanematel abis õuet koristamas ja prügi viimas, mille käigus
õnnestus autokäruga tuua minu lillepeenarde äärde ilusad looduslikud kivid. nüüd on kohe kena peale vaadata, ikka peenra tunne on kohe. ja kassid ei saa mulda laiali kraapida ;) tulbid kasvavad, panin liiliad ka, aga ei tea, kas sel aastal nad kohe nina välja pistavad. loodan. meil oli Paikusel (see, kus enne elasime) nii ilusad liiliad, aga sinna jäid. pean siin vaikselt plaani, et lähen kaevan nad ühel ööl välja vaikselt. ei mina usu, et uued omanikud näevad mind maja ees sehkendamas kell öö. no see oli nüüd uitmõte, ega ma ei lähe vist ikkagi...
laupäeval tõmbasin isa reisipildid ka arvutisse talle ja plaadile ka. ta vist paberfotosid ei teegi, ütles, et ekraani pealt kõigil parem vaadata. seal oli hullult palju ilusaid lilli ja loodust ja ehitisi. siis tekkis küll tunne, et tahaks, aga kui elu vaadata, siis mitte. minu kingituseks osutus rubiinidega sõrmus, mis on tõesti väga paras ja nagu valatud minu ja minu stiiliga kokku. teise sõrmuse tõi isa ka, aga selle peab veidi ümber tegema. teemantit ei saanud, neid lihtsalt niisama ei müüda, sest see oli riiklik kaevandus :(

ja siis pühapäeval sai lebotada ja natuke tubli olla - autopesu, riiete pesu, kodu pesu :)

pean kahjuks konstanteerima fakti, et kass on uue ringiga peast"isane" tuppa ei tulda ja reedesed krõbinad seisavad endiselt kausis...

Cristal

teisipäev, 27. märts 2007

hea muusika võidukäik

ma ei taha üldse vinguda, aga miks peavad just siis kõik head esinejad Eestis üles astuma, kui ma ära olen!
just nägin, et maikuus on metsatöll ja korpiklaani rock cafe's, iu-iu-iu, tahan ka!!!!!!!!!!!!!
korpiklaani jättis väga veidra, aga hea mulje rabarocki teise päeva alguses. rahvas oli mõnusalt soe või leige alles, mõned tuiasid just telgist välja ja siis alustas soome umpa oma etteastet. päike praadis mõnusalt, ka hambavahed olid meeldivalt tolmused ,saabastest ja riietest rääkimata. ja nad olid head, alguses ei saanud küll mina isiklikult vedama, aga ikkagi, mälestus on hea, isegi väga hea.
enne ärasõitu tuleb just venemaalt Mumiy Troll ja Ally Mc Beal'i Vonda Shepard USA-st.

ja siis on type o negative, selleks ajaks olen küll just eestisse tagasi jõudnud, aga ma ei arva, et suudan sinna nii äkki pärast kojujõudmist minna. pean ju kohe esmaspäeval tööle minema :(

ja aerosmith tuleb. no seda ma saaksin vaatama minna küll, aga kellega? mees on ära ju. kui keegi läheb, andke märku, ma tuleks siis ka.

Aimur siin võttis nädalavahetusel ja juba varemgi samal teemal sõna, et miks alati siis kõik head asjad tulevad, kui tema ära on. tipp oleks muidugi see, kui sügisel Rammstein tuleks jälle siiamaile, aga tema missioonil. ühtki eelmist korda pole ta näinud, ikka on missil olnud. eks see kolmas kord tuleb ka samamoodi, ma olen suht kindel, sest R teeb uut plaati praegu, sügisel võib tuur alata küll.

teine teema on muidugi see, et miks kõik hea kraam korraga letti lüüakse, mul pole ju nii palju raha, et seda kõike osta... eriti shotimaa vinklist vaadatuna. see on ikka hullu raha võtnud. aga eks on seda väärt ka.

C. *muusikauimas*

esmaspäev, 26. märts 2007

miks on hea olla eurooplane

lugege Hannes Rummi blogist, mida head on meile andnud EL-is olemine.

kui mõleda, et praegu peaks saksamaale või suurbritanniasse sõitmiseks viisat taotlema ja 2 kuud närvedama, kas ikka antakse, siis täna ostame lihtsalt pileti või istume autosse ja läheme :)
või et oma sugulastele, kes väljamaale tööle on läinud, külla sõitmiseks mingeid pabereid ajama peaks hakkama. ikka ainult täna pilet ja homme lendad.

ja seda ei kujuta keegi enam ammu ette, et läti piir on piir ;)

kassipulm

mõtlesin, et räägin natuke meie kodulooma pulmatrallist. midagi ilusat see ei ole.
igatahes olen ma suht üksi jäetud juba viimased 3-4 nädalat, kui kass mööda ilma kolab. kui vahel harva pika kutsumise peale tulebki tuppa, siis vaatab kilavate silmadega ringi (nagu keegi ajaks teda taha), haukab paar suutäit ja läheb kohe ukse juurde väljapääsu nõudma.
ma proovisin kord teda mitte välja lasta, lootsin, et rahuneb ehk maha ja jääb tuppa puhkama. see fiasko lõppes sellega, et ma olin sunnitud pesumasinat kassipissist puhastama :Z

eelmisel nädalal mingi päev suurem jooksmine vist lõppes - tuli tuppa, sõi ampsu või paar ja kukkus tugitooli. kui ma üritasin temaga kontakti võtta, ei tõstetud käppagi, lihtsalt magas. niimoodi siis 3 päeva jutti, et öösel väljas, päeval toas magades.

välja ta praegu ei näe. väljend 2 konti ja k...hais tabab nagu naelapea pihta. see on lihtsalt jube, kui kõhn ja roju üks kass olla võib. ja enda pesemisest ei taha ta mitte midagi kuulda :( on selline hall, tokerjas ning purune. kui pai teha, siis peab kohe käsi pesema minema. käpaalused on parkunud, roosa on halliks tõmmanud ja käpakarvad ei kannata mingit kriitikat.

selline tore elu on siis 10-kuuse kassiomanikul. ütegi pilti ma üles ei pane, ta on ikka nii kole.

Cristal

teisipäev, 20. märts 2007

ei saagi aru selle ilma keerdkäikudest

tegin eile lavashirulle, oh kui head tulid, ma täna hommikul haukasin ampsu :) ja miks ma neid tegin, ei olnudki mingit põhjust eriti, lihtsalt vaatasin, et poes need nii kallid ja mis see siis ise ära ei ole teha. õhtul nüüd hea kaasa võtta, kui emale külla lähen.

silmad on muide täiesti paistes praegu, vaatasin õhtul kiidetud "Brokeback'i mägi" filmi. no eks ta oli kah jah, aga et pedetsemise eest Oscaritele kandideerida võib ja võita!, see on juba omaette mõttetera. lõpp oli kurb ja mõtlik, sest jah, see vist oli tõesti armastus. ja näha, kui laastavalt aktsepteerimatu armastus mõjuda võib, on ikka kole küll.
mul on ikka südamest hea meel, et mul pole iialgi olnud mõttes katsetusi piiride kompamiseks. siit järeldus - loom mis loom - looduse õige valik toimib :)

mis ma veel tahtsin öelda, ei midagi vist, äh, ju jääb.

C.

esmaspäev, 19. märts 2007

uputus

jeebuke, milline shokk eile öösel oli - köögis lõhkes külmaveekraan. kogu elamine oli muidugi vett täis juba enne, kui jõudsime boilerist tuleva kraani kinni keerata. sellega seoses tuli välja, et põrand on totaalselt kaldu koridori poole, sest kogu vesi voolas rõõmsalt sinna. koristamise mõttes oli hea, et tõstsin muudkui svammi põranda ja kausi vahet, aga tegelikult oli üsna rõve.

alguses läbi une ehmatasin üles ja tundus nagu oleks vannitoa suur boiler katki või midagi, surve tundus meeletu. ja kuna mu töökaaslasel on boiler lausa maha kukkunud ja vanni purustanud, siis on, mida karta. õnneks oli ainult veetoru ja hoopiski köögis. lidusin siis kööki, haarasin abivahendid. mees ei saanud mõhkugi aru, ma siis hüüdsin, et tule juba, keera kraanid kinni, ikka ei midagi, siis hakkas mingi hetke pärast liigutama. uskumatu, milline uni inimesel olla võib ;) kusjuures see pahin ei olnud üldse väike.

ja mis kõige veidram, torupoest öeldi, et meie süsteem on igivana, selliseid enam ei müüda ja kuidas me üldse nende torudega vett saame. selle jutu peale hakkasin ma kurjaks saama, olge ikka normaalsed! meie torustik on paigaldatud 2 a tagasi, mis siis need tegema peavad, kellel 10 või rohkem a tagasi ehitatud on??? et polegi varuosi saada, pane aga kogu süsteem uus. no ei! teises poes nii haiget juttu ei aetud. sai kenasti vajaliku torujupi ja pärast seda oli parandamine lapsemäng, nagu abikaasa ütles.

mina puhastasin sel ajal meie autode sisemust, nüüd on nad väga ilusad ja puhtaks imetud. arvan, et pesulas ei saa ka nii head tulemust, sest ma pole veel eriti kedagi näinud, kes seda tööd südamest teeksid. ah et miks ma niiviisi küürisin, eks ikka selleks, et mehe auto plaanis maha müüa ja minu oma tahtis lihtsalt veidi kevadisem välja näha.

mis F1 puutub, siis esimese etapi tulemus oli super - lemmik meeskond ja lemmik piloot :D

Shotimaa reisi varustus hakkab kokku saama, lisaks tallinna nodile on mul nüüd ka Anttila poest soetatud goretex-pinnaga nike matkajalatsid (ülimugavad). niisiis jäävad veel teksad ja seljakott (eelistatud on ikkagi nike). huvitav, kas jalanõusid on võimalik veidi suuremaks pikkuse osas ka venitada (laiemaks ja kõrgemaks küll saab). mul on ühed nike dossud, igati toredad, aga tiba väikesed. pean seda asja uurima. ja mis ma teha saan, et just see brand meeldib, ikka parem kui adidas...

C.

reede, 16. märts 2007

tallinn

eilne tallinn oli oivaline :)
sain kõik, mis vaja - nii tuulejope Shotimaa tarvis, uued kevad-sügis kingad, mälukaardi, Aimurile üht-teist ja palju-palju kaubanduses ringi kolada. jalad on täna veits helliad veel...

siinkohal võin öelda, et 2000 krooni ühekorraga laiaks lüüa ei ole üldse lihtne. me käsime ikka pikalt Kristiines ringi ja vaatasine silmad punnis peas. no ei ole midagi osta! selline piisavalt imelik summa on see. kui oleks rohkem, ostaks mingit tehnika asja, kui vähem, saaks 1-2 vidinat. nüüd siis käisime ja valisime ja lõpuks midagi väga asjalikku ei saanudki.
raamatupoodi me seekord ei läinud, teadlikult. sinna oleks võinud vabalt kogu raha jätta.

ja me käisime Ülemistes hiina restos, nämm, tõesti tore koht ja hästi saab süüa. sõbrants Kadri mind ükskord vedas sinna, tellis kevadrulle ja puha. nüüd ma iga kord käin seal söömas, kui tallinna satun.

isa sai ka ilusti lennukile pandud, praeguseks peaks ta Taimaal kohal olema. reisiseltskond paistis tore olevat, sellised suht soliidsed ja keskealised inimesed. ühtki kohe imelikku või ebameeldivat kodanikku küll silma ei hakanud. usun, et isal tuleb ilus puhkus.

C.

kolmapäev, 14. märts 2007

Head emakeelepäeva!

Jah tõesti on juba aasta möödas meie Presidendi surmas, kurb-kurb... Tema esindas minu jaoks põhimõtteliselt teist vanaisa või õigupoolest suurepärase isapoolse vanaisa jätku, kui tema meie hulgast 1995.a. lahkus. Vanaisa oli selline inimene, kelle juurde võis alati minna ja temaga lihtsalt rääkida. Mul pole ühtegi mälestust temast, mis oleks vähekenegi ebameeldiv. Suurepärane inimene oli. Selline heatahtlik, põhimõttekindel ja eestlust hindav ning hoidev. Siit ehk tulebki seos hr. Presidendiga.
Tahaksin küsida, mis sai nendest suurejoonelistest plaanidest lennujaama ümbernimetamise ja kuju püstitamise osas, aga ei tea kelle käest. Igatahes on mul hea meel, et on raamatud, mida lugeda ja selle kaudu Meri häält oma peas kumisemas kuulda. Lohutav kuidagi.

***
emakeelepäevale täiesti vastupidises suunas olen viimased 2 päeva digindusega tegelenud. täna sain asjaga enam-vähem mäele. nimelt tahab mees võtta missioonile kaasa digifotokat. meie kobedat, alles suvel suure raha eest ostetut, ei julge nagu võtta. vana, filmi kasutav, on küll olemas ja pilte teeb ilusti, aga tõenäoliselt sulavad filmid sealses põrgukuumuses ära. ta ju nii pikaks ajaks seal ja elamistingimuste juurde ei kuulu ühtegi konditsioneeri :(
otsisin siis mingit kasutatut, mis alla tuhande maksaks. sain :) see on ka olympus, lihtsalt vanem mudel kui meie praegune. garantii alles kehtib. seega väga käsn pole. homme peaks kätte saama. konsulteerisin meie it-asjatundjaga ka, tema kiitis heaks, eriti 700 krooni eest pidi normaalne asi olema.
nüüd jääb veel üle mälukaart osta. selles mõttes olen endaga rahul, et läbirääkimised hinna osas algasid 1000 kroonist, nüüd sain peaaegu mälukaardi võrra alla :)

kui kasutatud autode puhul ka saaks sellises suurusjärgus tingida, küll oleks tore.

C.

esmaspäev, 12. märts 2007

vene värk

eile oli üks veider õhtu, nimelt käisin vene rahvusest töökaaslaste õhutusel Moskva Akadeemilise Riikliku Operetiteatri etendust "Lõbus lesk" vaatamas. ootused olid ülisuured. ikkagi riiklik ja akadeemiline teater. seega olid ootused õigustatud, aga oli hoopis suht haltuura maiguline :( Ühtlegi meie venelast muidgi lõpuks kohal polnudki, on ihnuskoid raisk!!! me istusime kolmekesi nagu lollid aindate pärismaalastena seal... pettumus tuli sest:
  • kostüümid lahjad
  • hea hääl ainult kahel lauljal
  • puudus orkester! muusika tuli lindilt!!!
  • tantsuoskus jättis soovida
  • üks naisnäitleja oli nagu stripibaarist kaasa võetud...

ma ootasin midagi suurt ja ilusat, uhkeid kostüüme ja ilusat laulu. ega väga hull ka polnud ja ma sain suuremast osast aru! (vene keeles oli kõik), aga tuli tugev tahtmine Estoniasse õiget asja vaatama minna. niipalju, kui ma viimasel ajal telerist näinud olen, on nende tase ikka palju parem. ma viimati käisin ise kooli ajal Estonias üht ooperit (Verdi mingi asi oli, ei mäleta enam) ja balletti Luikede Järv vaatamas. ikka väga hea oli. ma siin võtsin kavva shotimaalt tagasitulles ja meest koju oodates sel aastal ära käia. soovijad võivad ühineda ;)

***

ma olen nüüd terveks saanud :) laupäeval oli viimati iiveldus-tunne. aga toit jäi sisse :) täna ka sõin, pole enam midagi. aga töö juures möllab see edasi, kõik jäävad riburadapidi koju. lihtsalt jõud kaob ära iivelduse ja vedelikukaotuse tõttu.

neljapäeval lähen päälinna isa lennukile viima. meie pere on nimelt tabanud reisikihk. ta sõidab Taisse mingile koolitusreisile, aga kultuuriprogramm on vägev. ma joonisin tugevalt alla külastuse teemantide lihvimise töökotta, kus saab kive ja ehteid kaasa osta ;) lootus on, et mulle sealt ehk kukub midagi. ja nad lähevad elevandikülla ja transade kabareeetendusele (naerukoht, neil piletid esiritta :)))))))))), ma küll lõigatud endistele meestele nii lähedal olla ei tahaks)

ja kui ma juba tallinnas olen, siis sukeldun kaubandusse, sest oma shoti reisi jaoks on vaja veel mustmoljon asja. meheraas pidi ka paldiskist linna tulema, et siis kristiines ringi tuuseldada ja oma kinkekaart ära realiseerida (töö juurest sai suht kobeda summa peale). oh ma kohe ei teagi, kuhu kõik ma minna tahan. arvan, et läheb ikka nagu tavaliselt, et soovid on suured, aga jalad väsivad ära ja siis ma istun autosse ja tulen koju. eks näis.

Cristal

p.s. eile päeval oli võrratu rannas-jalutamise ilm. käisime Kadriga tunnikese kevadiste sillerdavate kiirte käes. lumi sulas vaikselt ja mööda liiva otsis mere poole teed nii mõnigi läbipaistev veenire. tõesti kaunis pilt.

kolmapäev, 7. märts 2007

meestest ja naistest ja elust

kahjuks liiga tihti pean ma kuulma jutte stiilis "mu mees tegi seda-teist-kolmandat, küll ta on ikka loll!" iseenesest ma ei mõista, miks inimesed on või elavad siis koos, kui neid üksteise eksistents häirib.
loomulikult on päevi, kus kõik ei ole roosiline, kuid pidev vingumine täiesti ebaoluliste tegude puhul käib mulle tõsiselt pinda ja rikub päeva ära. no mida ma siis ütlema pean, et jah, on küll siga, nii tore, et sa ta endale oled saanud...

mina seevastu olen oma teise (loe: parema) poolega väga rahul. mul on temaga ikka tõsiselt vedanud. ega kukupaid pole me kumbki, aga koos on hea olla ja see on peamine. ja ma ei ole haiglaselt armunud, me oleme peaaegu 5 aastat koos olnud juba ja need on väga ilusad 5 aastat olnud. ühtegi pilve meie õnnetaevas ei paista, nii et eeldan päikesepaistelise elu jätku, vähemalt eraelu vallas ;)

sellist situatsiooni ei suuda ma üldse ette kujutada, kus sõbrannadele räägiksin, kui paha mu mees on. see on ju enesealandamine, kui ma räägiks, et ma elan koos inimesega, kes minuga ei arvesta või minust üle astub. see ei ole paarisuhe. selles mõttes et kammoon, kolige siis lahku, mis te piinate üksteist! ja vastupidi ka, ei ole vaja pidevalt ohata, et "mul on niiiii mõtetu eit!" uhh! kui jube see on :(

kusjuures üks tore vahepala ka, nimelt üks mu kooliaegne (ja ka praegune) sõbranna kunagi ütles, et mina küll ei kujuta ette, kuidas sina endale mehe leiad, sest kõik peab alati nii olema, nagu sina tahad. nüüdseks oleme mõlemad abielus, aga iroonia on selles, et meie peres ei pea mina kõike esimesena saama, tema peres aga küll. võibolla saab temast parem ema, eks aeg näitab, aga vahel on lihtsalt imelik kõrvalt vaadata selle mehe nii rahulikku meelt ja hiiglaslikku kannatust...

selline väike naistepäeva eelne mõtteavaldus siis.
homme peaks tore õhtu tulema, kallis-armas abikaasa tuleb koju ekstra minu pärast ja ma arvan, et ta viib mu kuhugi välja :)

C.

p.s. mulle ennustati laupäeval ühel sünnipäeval sõrmus-niidi-otsas-meetodil tulevaste laste arvu ja sugu. esimesel katsel oli 2 poega, teisel 4 poega ja 2 tütart... mehel näitas 2 poega, rohkem ta uinumise huvides proovida ei lasknud. aga see kes tegi, tal endal näitas küll õigesti.

teisipäev, 6. märts 2007

liiga haige

ma muud ei ütle midagi, kui et ärge hankige endale kunagi tigedat kõhuviirust, sest see on jube!!!
just sellist värvi olen ma viimase ööpäeva olnud :(

Cristal

esmaspäev, 5. märts 2007

valimisnalja

mulle tuleb vist täna häadatapp teha... selline loidus ja unisus on peal, et üldse ei saa vedama. just töö mõttes. ma olen siin juba 2 tundi jobutanud, midagi sisulist tehtud pole saanud. tegelikult algas see kõik juba eile, kui poole päevani magasin. laupäeva hommikul just kurtsime mehega mõlemad, et enam ei saa pikalt magada, hiljemalt pool kümme silmad lahti. eile siis tegin kõik tasa, ärkasin pool üks! ja õhtul ei olnud mingit probleemi kümnest jälle silmi kinni panna. võibolla on tegemist kevadväsimusega.
koukisin just lauasahtlist välja vitamiinitopsi, hakkan neid uuesti võtma. eelmise ringiga mõjusid hästi.

üks naljakas vahejuhtum ka: käisin valimas eksole, juba teisipäeval, kolmapäeva õhtul jalutasin port artur kahes ja vastu tuleb mingi mantlis mees, lähemal vaatlusel selgus, et ta on see IRL-i mees, kelle ma valisin :) hakkas siis onu minu käest pinnima, et kas ma valima lähen? mul tuli kange tahtmine talle õlale patsutada ja öelda, et tee siis head tööd seal parlamendis, sul on minu mandaat juba olemas. jäin siiski viisakaks ja ütlesin lihtsalt, et juba käidud ja teile hääl antud. vat nii laia naeratust, mis üle ta näo levis, ei ole ma ammu näinud. suht sürr tegelikult niimoodi oma saadikuga kokku juhtuda :)
tulemustega olen ma üsna rahul, täpsemalt saab rääkida muidugi siis, kui valitsus koos ja tööle hakkab. millegipärast ei usu ma, et kõik libedalt läheb.

uimerdan nüüd edasi

Cristal

teisipäev, 27. veebruar 2007

valimised

mul valitud :)
käisin täna oma kodanikukohust täitmas.
palun kõiki, kes seda blogi loevad, minge valima! ainult nii saame Keski võimu piirata mingilgi määral. lolle on piisavalt palju, kes kunagi ühtki teist erakonda ei vali, aga meie võime minna ja valida eestimeelseid parteisid, eksju ;)

Shotimaa vol 4

hei!

nüüd on see siis trhtud!
ostsin just piltid ära :) kõigi bronnide pealt tuli hoobilt 500 krooni lisaks. ma ei saanudki päris hästi aru mille eest, aga igalt poolt tuli 3-5 naela. ah tühja sest, peaasi et olemas. kokku läks 4111 eeku, suht normaalne.
ülemustelt sain rohelise tee esmaspäeval, isegi palk säilitatakse, kui ma üht kolleegi suvel asendan. ja mingi õhkõrn jutt oli, et vaadatakse piletihinna pealt (nagu talvistelt õuntelt), et kas aidatakse neid ka kompenseerida või mitte. pean siis holega pöialt.

ja mis peamine, sõidan ikka tallinnast. nii on kindlam, siis tean täpselt, kaua võtab autosõit ülemistele, kust sisse minna, kus easyjeti laud on ja kus check-in. londonis on turvaline 3-tunnine vahe, et kotid ja uus check-in üles leida. oli 2-tunnine cap ka, aga mine tea, äkki ei jõua või lähen pabinasse. võibolla olen lendamisest nii kutu, et esimese tunni pean kosuma lihtsalt pingi peal (nii on korra olnud :( )
tagasi siis riia kaudu, kuna tallinna tuleb lennuk londonist ainult varahommikul, millele ma parima tahtmise juures shotimaalt ei jõua. siis ju vahet pole, millal ma riiga jõuan, sealt on vabalt aega koju uimerdada, uus lennuk ei oota enam kuskil. arvan, et vanemad tulevad vastu. läti neil selge nagu seebivesi ;)
homme lähen jälle uue portsu raamatute järgi, et end oludegs kurssi viia.

Cristal

esmaspäev, 26. veebruar 2007

pühad ja Agu

väga tegus nädalavahetus oli. reedel saabus Agu (kallis sõber) Pärnusse. on teine Afgaanist puhkusel. tuli koos uue naisega, täitsa kena teine :) selle alla läks reede ja osa laupäevagi. olime Viiendas Villemis nagu ikka. mujal ei taha kuidagi istuda, sinna eriti eakad välismaalased ka ei taha tulla oma keelt puhuma, seega on hea ja kodumaine. eks ta ESS-i võrkpalli fännamise aegadest on jäänud külge, see villemis käimine.

laupäeval siis käisin vabariigi aastapäeva puhul esinemas kooriga. kõige hullem ei olnudki, teine laul tuli juba päris hästi välja... tuju suutis muidugi üks tenor ära rikkuda - tuli kohale, aga nii täis oli, et laulda ei suutnud :( ma olin ikka päris nördinud, tegelikult on see selle inimese mahavisatud aeg, mil ta proovides käib, aga esinema ei jõua. ja koori veab ta ka alt. mis siin enam, õnneks lavale ta ikka ei tulnud.
kuigi paraad jäi ära, sai Pärnus ikkagi midagi sellelaadset vaadata, siin toimus traditsiooniline jalutuskäik vallikast alevi kalmistule. mõni mees ikka oli rivis. nali selles, et terve orkester oli marssis, aga mängis ainult trumm :D ju ikka liiga külm oli.

laupäeva õhtu ei lõppenud väga hästi, nimelt suutis mul kallis abikaasa jälle meie kodutrepil kukkuda (ega ma olen seal ka siruli käinud, nii ebaühtlased astmevahed on). seekord üsna hullult - jalga ei pannud kogu õhtu maha ja täitsa valus oli. arsti muidugi üle vaatama ei lasknud. õnneks pühapäeva hommikuks oli parem ja saime kokkulepitud ajaks ikka maale puid vedama. ju ta mingi närvi peale kukkus, mis algul hirmsat valu põhjustas, aga pärast tagasi andis.

õhtul mukkisime end üles ja läksime teatrisse Vanemuise "Ilusaid kehi" vaatama. täitsa kõbus komöödia. head näitlejatööd. minu lugupidamine. ja seekord sai komöödia ajal ikka nalja ka (vihjan siinkohal Ugala eelmisele jubedale kogemusele). ma sain teatri kohvikus lõpuks ometi Beily'se mündilikööri proovida. see on minu jook! ei ole liiga magus ja münt annab super hea aksendi. seda tahaks kogu aeg veel :P

ja seda kõike eelnevat kõrvavaluga... sellest ma üldse ei räägi, kuidas lukkus kõrvadega laulda oli. nüüd vaatas arst üle ja ütles, et väliskõrvapõletik, tõenäoliselt viiruslik. tilgad juba kõrvas, enam väga hull pole. öö oli muidugi jube.
aga ma olen tugev ;)

Cristal

kolmapäev, 21. veebruar 2007

autodest

lugesin siin just Epu blogi viimast sissekannet. hullumaja, kus uue auto teema on kommentaaridel tuurid üles keeranud. praegu oli juba üle 35-e ja mingis vanemas 91. ega ma ei saanud ka sõna sekka ütlemata jätta ;)
kuigi mingi hiljutise uurimuse järgi ei ole Eesti üldse autostunud (ainult! 45% elanikkonnast omab autot, euroopas keskmine 70%), tundub mulle, et neid on ikka liiga palju või on teid vähe. mine võta kinni. ja kuna auto on aktuaalne teema, siis kõik ka hämavad selle ümber.
mina muidugi autota ei saa ja ei taha ka. mulle hakkab füüsiliselt vastu astuda bussi, öäk! no mis ma teha saan. mõnes mõttes on see täiesti arusaadav ja lapsepõlve kurbade kogemuste tulemus. siis käisid bussid harva, rahvast oli aga liiga palju ehk autosid vähe, ja nii ei olnud mitte harvad korrad, kus kalahaisulise vene mammi ja karvase papi vahele kiilutud olin või mõni kodanik välja trügimisega rüül nööbi kaotas. see oli ikka hull aeg.
täna on mul bussipeatus üle tee, (toona oli ikka suht kaugel väikese lapse kohta), aga ma ei lähe sinna sellegi poolest. muidugi kui peole ilma roolita vaja minna on, siis me oleme mõned korrad bussi-varianti kasutanud (kuna taksohinnad on röögatud), aga siis on juba õhtu ja rahvast õnneks väga vähe.
ja veel üks faktor auto versus buss - ma ei salli ootamist kellegi ega millegi järgi!

kõik see kõlas snoobilikuna, aga nii on, jääb ja hakkabki olema. sellest ajast ma üldse ei räägi, kus lapsed tulevad, siis on buss välistatud.

rong mulle meeldib, aga kuna pärnust kuhugi saada eriti võimalik pole (va tallinna 3 tunniga), siis see jääb kahjuks ka ära.

C.

teisipäev, 20. veebruar 2007

näputöö

näpud on juba pikemat aega sügelenud midagi teha tahtes. eile siis leidsin ühe poncho, millega peale hakkasin. kõigepealt tuli muidugi sobiv lõng ja vardad leida. pärnu linnas on lõnga valik üsna olematu, lõpuks olin sunnitud mingi ikka ära ostma, aga nii paksu, kui mustris kirjas oli, küll ei saanud. sellega seoses olin 40 silmust rohkem looma sunnitud ja töö tuleb palju pikem.
igatahes alustasin õhtul 6-paiku ja 11-ks olin selle koha peal, kus ma arvasin, et edasi ei oska, aga üks töökaaslane päeval seletas, kuidas peaks tegema ja tuligi välja :)))
kass ei arvanud lõngast ja varrastest eriti midagi, õnneks! paar korda pani käpaga, aga siis oli vaja jälle õue peale tüdrikuid jahtima minna. öösel magas ikka toas, kuigi 5-st tahtis jälle naistesse.

mina ise olen nohust peaaegi lahti saanud, kuigi imelik väsimus on ikka veel sees. mehe nohust ma ei räägigi, see läheb vist alles siis ära, kui ta Afgaani kuumuses maandub...

shotimaast niipalju, et loen igasugu huvitavaid raamatuid praegu ja ootan juhtkonna vastust minu reisisoovile. nagu ma sealse koordinaatori jutust aru sain, pean hakkama mingi kord rahvusroogi valmistama. no ma ei tea, kama on nagu mannetu veidi, aga hapukapsaid ka ei taha teha. äkki suudan miskit kooki välja mõelda. andke nõu, mida on lihtne teha, aga maitseb hea?

Cristal

esmaspäev, 19. veebruar 2007

kassipesu

kuna meie kiisu hiilis õue peal olevasse garaazi ja jäi sinna suht pikaks ajaks kinni, siis sai ta üsna õliseks. puhtaks ta end lakkuda ei suutnud. niisiis otsustasin Lordi eile õhtul ära pesta.
iseenesest õnnestus protseduur üsna hästi, kuna ta ei karda vett. kui kõrini sai, siis pani oma märjad käpakesed mu jala najale ja vaatas suurte kurbade silmadega otsa :( aga häält ei teinud. väänasid ta siis kuivaks ja asetasin suure räti sisse kuivama. küll sellega oli jama, kasukas ei tahtnud kuidagi ära kuivada hoolimata meie ja kassi pingitustest. lõpuks pidin ikkagi fööniga natuke kaasa aitama. ta ju kardab seda! aga ma ei saanud rohkem vaadata, kuidas loomal külmavärinad on. pärast oli tunduvalt toredam, kui külm üle läks. ja siis ta magas fliisteki sees terve õhtu minu ja Aimuri süles ning kogu öö voodis teki sees keras. ei olnud vaja välja küsida ega söömas käia. täiesti paigal oli.
nüüd on Lordi puhas ja kohev. ise uhke, käib ja keerutab saba :)
ma alguses imestasin, et kuidas ta nii rahulik on kogu selle protseduuri juures. ema kass karjus ja rabeles ja küünistas nii mis jõudis, et ainult minema pääseda. aga ta oli ise meie juurde tulnud ja vesi ei meeldinud talle mitte. nähtavasti tuletas vesi ja ebameeldiv kogemus lapsepõlveõudusi meelde. meie väike saks aga ei tunne mingit hirmu, kui me temaga midagi uut ette võtame ja see teeb ainult rõõmu :) ju me siis oleme talle turvapatjadeks igal moel. isegi eile, kui mina olin süüdi tema märjaks ja külmaks saamisel, lasi ta mul end aidata uuesti kohevaks iluduseks saada.

ja veel, nädalavahetusel sai kohe mitu pidu maha peetud. seekord küll koos, sest ämm-äi on nii lähestikku sündinud, et nende sünnipäeva peetakse koos. väga tore oli, eriti see osa, kus ämmale kingiti veel üks pann, kuigi meie poolt eelmisel aastal kingitud suht sarnane pann seisab alles ja võtab hoogu, et keegi ta kasutusele võtaks... oma ema vanad potid-pannid viskasin ma ükskord lihtsalt minema, et uutele ruumi teha, küll siis oli palju halamist, et äkki jätaks ikka alles. nüüd on kõik õnnelikumad, et vana kola eest kadunud (mis seal salata, nende vanus oli ikka kõvasti minu omast üle). eks ämm peab ka kunagi südame kõvaks tegema ja uutele pannidele ruumi tegema. mul õnneks koli veel nii palju pole ;)

C.

neljapäev, 15. veebruar 2007

kilud ja kass

ma ei jõudnudki "head sõbrapäeva" soovima siia. tegelikult ei viitsinud kirjutada. nohu teeb oma töö... mulle see päev meeldib. kooli ajal käisime sõbrantsidega kohvikus või saime kellegi pool kokku. nüüd on muidugi paljudel elu muutunud, ei jõua alati. töö juures aga oli eile omatehtud hõrgutiste eri - nämm! - sai lavashi-rulle, muffineid, kohupiimapalle, puuvilju, kiluvõileibu. küll see viimane oli hea :) meil üks kolleeg oma sünnipäeval jaanuari alguses algatas selle kilusöömise, nüüd kõik kogu aeg räägivad, et ilma kiluleivata pole pidu ega midagi. toona oli veel kodne kartulisalat, juustusaiad ja kringel shokolaadi glasuuriga. kui ma tuppa sisse astusin, tuli täiesti nõuka-aegse sünnipäeva tunne, lõhn oli jumalast audentne. muidu kõik toovad võileiva-torte või täidetud korvikesi.
praegu on vist üldse kala-periood, ma tahan seda kohutavalt! eriti ei vali ka, millist. kõik sobib. koju olen varunud tuunikala igasuguses kastmes, kalapulki, fileed, täna lähen vist mereahvena jahile. selverites seda mõnikord isegi on. ta hirmkallis, aga super-hea. selline valge liha ilma luudeta. isegi kass tahab. ta mul muidu kala eriti ei söö.
seoses Lordi söömistega: mõtlesin sõbrapäeva puhul talle kvaliteetset toitu osta. ma ju nagunii ema kassile lestade vastast rohtu olin loomaapteegis toomas ja siis ostsin oma kassile ka Royal'i kasvava kassi toitu, mis peaks hästi hammastele, luudele ja lihastele mõjuma. kass siis võttis mõne suutäie ja läks minema. nagu ei kõlvanud, aga siis tuli tagasi veelkord proovima. ja nii ta käis oma kausi juures uue toiduga tutvust tegemas kogu öö. ma ei saa aru, kas ta ei suuda ära otsustada, kas need on head või mitte, et ta niimoodi paari suutäie kaupa sööb... igatahes katsetused jätkuvad 400 grammiste kottide kaupa, et siis selgeks saada, millised parimad. nendele siis jääme, kuigi tiba kulukas. et miks ma seda teen? olen nii palju hirmujutte kuulnud tavakrõbinate kahjuliku mõju kohta kassi seedimisele ja neerudele ning omaniku rahakotile :(
pärnus 4 loomapoodi, mida mina tean, täna sain targemaks ka: toidud odavamad Jannseni tänava kliinikus (endises Jahta poes).
ma just tegin väikese arvutuse ka - kui osta tavalisi krõbinaid 25 eeku pakk + vedelat toitu mingi 8 100 grammist pakki nädalas või osta Royalit või mingit muud apteegi kaupa, siis teeb sama välja. kui aga osta suurem kott head kiisutoitu, siis see tuleb isegi odavam. no ümmarguselt 10 eeku päev :)
täna oli siis söögi eri ;)

Cristal

teisipäev, 13. veebruar 2007

mu kurguvalu ja nohu on tagasi "vastik-vastik-vastik!" ma ütlen. mõtlemisvõime on pärsitud, täna päev otsa lihtsalt olin, tegin kõike masinlikult.
natuke vassin ka, tegelikult käisin reisiraamatuid luuramas. otsisin netist välja ning läksin raamatupoodi ostma. pärnu kaubanduses muidugi shotimaa lonely planetit polnud, ühes reisibüroos aga küll. ma veel ei ostnud, poest lubati tellida kohe 2 erinevat, et siis valida saaks. ühe väikese raamatukese sain aga küll, üsna pull asi "Sellised nad on... shotlased" räägib nende tavadest, kommetest, keelest, kultuurist ja iseloomust. praeguseks olen teada saanud, et nendes pesitseb lõbusus ja süngus üheskoos ning nad on väga uhked, kokkuhoidlikud ja tegusad :) täpselt nagu eestlased. kokkuhoidmise koha pealt võib muidugi eriarvamusele jääda. eestlased just pariisis ei kallista, kui suvalise kaasmaalasega tänaval kokku satuvad... tänaseks on siis lugemine olemas.
side lõpp ;)

Cristal

esmaspäev, 12. veebruar 2007

vol 3 ja kurguvalu

ma ei tea, mitu neid vol-lisid veel tuleb, aga igatahes kõvasti :) tänases siis juttu krediitkaartidest, tujudest ja hirmudest. eks ikka järgemööda.
ma olen siiani põhijmõtteliselt vältinud igasugu järelmaksukaarte. nüüd ei pääse vist enam. reisile minnes on vaja. minu hansapanga deebet ei sobi ju UK-s, aga kuue nädala sularaha vist ka ei taha kaasa vedada. ja mis peamine, ma ei saa lennupileteid osta, kui krediitkaarti ei ole :( neid kaarte on ju ka igasuguseid, üks uhkem kui teine. lugesin ja uurisin, aga lõpuks jäin ikka lolliks. õnneks on mul pangas oma jope ;) Eilike, kes siis seletas mulle kui udupeen blondiinile, et mis nende vahe on ja milline soodsam tuleb. nüüd ma siis saan vist kolmapäeval uue uhke krediitkaardi omanikuks. see peaks olema vaba tagasimaksega kaart, intress 16%, makseaeg 3 a. Aga, kui ma panen kaardile ise raha juurde s.t. rohkem kui seal panga poolt raha on ja kasutan ainult seda enda poolt pandud osa, siis ei pea intressi maksma :))) Nii tore ju! igatahes piletid ma kavatsen just sel moodusel ära osta. siis saab pank ainult minu käest 15 eeku kuus ja asi mutt. mõnes mõttes hea ka, et selline kaart pikalt kodust eemal viibides olemas on, sest mine tea, mis ette tulla võib...
nüüd siis tujudest: kurb on vahepeal. ise ka ei tea miks. ju reisiärevus. reede õhtul aga oli mingi ülevoolav naerupaanika, kõik oli maru-naljakas, iga asja peale naersin pisarateni. mees juba vaatas, et päris hirmus.
hirmudest: kardan seda suurt londoni lennujaama. esiteks, et kas ma pagasi üles leian (kui teda enne ära ei kaotata lennufirma poolt) ja teiseks, et kas õige koha uueks chek-in'iks ja siis veel, et kui ma hetkeks valvsuse kaotan, et kas siis mu asjad alles on. aga loodan ikka, et kõik hästi läheb. põhimõtteliselt ei ole mulle raske esimesel vormis töötajal nööbist kinni võtta ja end kohale viia lasta või vähemalt üksikasjalikke kirjeldusi anda.
ja see jube kurguvalu kummitab mind jälle :( ära hakkab tüütama! ma tean küll, kuidas see kord nakatusin. nimelt saabus kallis abikaasa reedel täiesti tõbisena. kõik järgnev tuleks mõelda ülivõrdesse - nohu (lakkamatu vool), köha (hoogude ajal hingamine võimatu), palavik (väike aga visa), lihasvalu (ka voodis keerata ei saanud). no ja selline ta siis oli 2 ööpäeva. pisikud vaatasid, et temast pole enam midagi võtta ja kolisid minu peale üle uuuuuuu :( Aimur sai veidi tervemaks, aga ma kallasin talle igasuguseid teesid ja köhasiirupeid ka sisse mehiselt. ja siis eile pärastlõunast alates olin mina voodis. see tuli nii hoobilt, et isegi Estri lapse katsikule ei jõudnud kahjuks minna. täna olen tööl, aga enesetunne on sant. unistan voodist.

Cristal

reede, 9. veebruar 2007

vol 2

ja algasid ingliskeelsed unenäod :) väga veider oli, aga kui nüüd arvesse võtta, et ma olen viimase nädala jooksul suure osa ajast netis surfanud shotimaa kohta infi otsides või ametlikke materjale uurides, siis täitsa loogiline.
eile siis sain ametliku kutse, programmi, juhendmaterjalid, jm. hakkan paiknema linnas nimega Perth. nagu ma aru sain, siis see on üks maakonnakeskus või midagi sellist. Edinburghist 1,5 h bussisõidu kaugusel. See maakond on lausk- ja mägismaa piiriks, nii et peaks vägagi maaliline olema. kodulehe pidlid olid igatahes hingematvad.
resideerun kohaliku omavalitsuse juures ja siis saan tutvuda muude sotsiaalasutustega ka :) peresid, kus elada, on vist 3, aga see täpsustub. nüüd siis mõtlen, mida neile kaasa võtta. Kalevi valge shokolaad mustikatega on üks kindel valik, aga midagi asisti võiks ka olla. ootan soovitusi!
rahvas tundub tore olevat - soome, rootsi, hispaania, türgi ja ghana - igast 1 osaleja. tundub norm seltskond olevat. soome-rootsi mulle eriti meeldivad, ikka valged inimesed ja suht sarnane mõttemaailm. ei tasu tegelikult ära sõnuda...
mul on üks dilemma ka, nimelt ei saa ma aru, mis soost inimestega e-posti teel suhtlen, neil on nii imelikud nimed. shoti CIF-i president on Issy, koordinaator Iain. Eeldan, et esimene on naine, teine mees. tehke oma pakkumised! no jummala nali, ma ei saa ju küsida, et mis sooline sa oled :D
kõige suurem probleem on hetkel muidugi lennundus. ma olen enam-vähem paika saanud, kust ja millal ma lendan, aga ei ryanairi ega easyjeti kodukalt ei suuda ma välja lugeda pagasitingimusi. need on seal küll kirjas, aga aru erit ei saa :( jutt käib mingist 15 kg, kõik mis üle, on vist lisamaksustatav. ja et iga kott maksab eraldi. et kui pagas kaalub kokku 30 kg, siis mõlemas kotis peab olema 15, mitte 20 ja 10. oh!
eks ma kirjutan sedasama joru siin veel.

C.

neljapäev, 8. veebruar 2007

fondid on nõmedad!

on küll!! ma olen proovinud taotleda endale sõidu- ja elamisraha, aga ei saa, sest ma pole ühegi ülikooli hingekirjas :( ma ei saa aru, miks ainult tudengeid toetatakse. nagu tööinimene ei tahakski areneda. Igatahes kui kellelgi on teada mõni auk, kust on võimalik saada toetust ilma ülikoolilise ja MTÜ projektita, siis andke lahkelt teada, pliis!!!

ja veel, mehe tädi võõrustab kodus praegu oma perega üht kitsekest :) oli teine tee ärres maas eile hommikul, nad tõid ta koju. loom ei kartnud ega midagi. arvavad, et kopsupõletik või midagi. igatahes praegu elus ja isegi liikunud oli veidi. iroonia on selles, et tädimees kirglik jahimees. ma ei kujuta hästi ette, kuidas ta kitsekest ptaegu toidab ja paitab, siis laseb metsa lahti, kui terveks saab ja siis jahil laseb maha... ma küll selle looma liha neelata ei suudaks siis.

C.

teisipäev, 6. veebruar 2007

Shotimaa

nüüdsest saab sellest siis Shotimaa blogi.
kandideerisin rahvusvahelisse koolitusprogrammi - Council of International Fellowship - ja mind valitigi välja :) kui kõik hästi läheb, olen 28.04.-09.06. 2007 sellel kenal tuulisel mägismaal :)))

See programm on sotsiaal- ja noorsootöö alane üleilmne värk. rahvast tuleb igalt kontinendilt. Ma muidugi ei kujutaa ette, kuidas väga lähedalt mõne neegri või pilukaga suhtlema hakkan, aga eks näis. eestist on seni käinud päris mitu inimest, shotimaal 2.

nüüd siis probleemid:
  • tööandja ei taha töötasu säilitada
  • lennukipiletid pean ise ostma
  • ma kardan lendamist!!!
  • ma ei tea, miskaudu lennata
  • ei tea, mis ilm seal siis on, kas peab palju asju kaasa vedada
  • arvan, et nii pikalt pidevalt suhtlemist võib mul juhtme kokku ajada
  • kassi pole kuhugi jätta
  • pean enne meest ära sõitma, kes siis talle embleeme vormile õmbleb?
  • jne

ma ikka oskan endale jama kaela tõmmata... aga tore on ikkagi, sest sellisest reisist ma toitun veel mitu head aastat!

Cristal

pidurdamine pole popp

kas muidu on normaalne, kui keset linna kitsed autot sodiks püüavad joosta???? eile õhtul just nii oli. mina sõidan eksole, rahulikus tempos raekülast mai poole mööda merimetsa tänavat (ütleb see kirjeldus kellelegi midagi või mitte, oma asi, aga põhjusmõtteliselt on see ühendustee ühest linnaosast teise) ja äkki kargavad teele 4 imeilusat kitsekasukasse mässitud sõrga, millele järgnes veel üks kompleks täpselt samasuguseid. olen mina küll igasugu kitsesid näinud, aga need olid väga kenad. võibolla seepärast, et nad olid liiga lähedal... seal ei ole ju metsa!!! on mõni mänd ja põõsad, aga metsa ei ole!
igatahes pidurdamiseni ma eriti nagu ei jõudnud. auto jäi küll terveks, aga seda tänu kitsede õigele ajastusele, mitte minu tegevusele. olin ikka suht hämmingus. no mida on metsloomal linna asja!? ja veel nii linna. ei saagi aru, kuspoolt nad tulid, kas uulust või tammiste poolt üle jää. igatahes mere poole nad silkasid.
novot, linnainimese rõõmud ;) täna panen autole uued põdra/kitseviled külge, siiani on need aidanud - loom kangestub teeperve - pole veel uuele autole jõudnud panna. opelil olid ja mehe volvol on ka, toimivad küll.

Cristal

esmaspäev, 5. veebruar 2007

laulud lauldud

Eesti rahva lauluvõitslus sai jälle läbi. ma eriti ei ütle midagi, aga noh, seekord siis seline laul, täitsa kõbus, kui kogu repertuaari arvesse võtta. Gerli laulab hästi, aga powerit oleks juurde vaja pillidele.
ma kardan, et kui kunagi mõnda "hingemiilitsat" nägema juhtun, siis süda läheb väga pahaks. kord ma muideks kuulsin sellist lugu: Lauri Pihlap tegi koos bändiga lavaproovi, ütles kogu aeg helimehele, et keera valjemaks, ma ei kuule end. Helimees ei kannatanud enam välja ja käratas: "sul ei ole ju häält, mida ma valjemaks keeran???" :D Väga õige tähelepanek. Ja need teised, kellel nagu on, millega laulda, võiksid seda kaunimal või vähemalt mõtekamal otstarbel kasutada.

aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
tegin reedel trühvleid - nämm! - hullult hea magus suutäis. see oli mu esimene katsetus, mis võeti suure hurraaga vastu. mõte juba jookseb järgmiste juurde. tahaks proovida mandli- ja piparmünditäidisega. see võib super-hea olla. Klari siin kirjutas, et sai Jaagupist Fazeri piparmünditükkidega shokolaadi, sellega oleks imehea trühvleid teha. Viimati kui Soomes käsime, siis tõime kogu vaba raha eest jsut seda shoksi, aga ammu kõik otsas, nii hea oli! Põhimõtteliselt ajavad marianne kommid ka asja ära, sest sisuliselt on need sama asi. igatahes järgmisel nädalalõpul proovin veel.

C.

reede, 2. veebruar 2007

Eestis on teisigi...

... väga halbu teatreid peale Endla! Eilne õhtu oli selle tõestuseks, kui Ugala etendus "Saateviga" Pärnus ette mängiti. Eelmisel aastal ostsime mehega sellele etendusele piletid, aga siis tuli mingi teine tükk näitleja haigestumise tõttu. toona mõtlesime, et ehk see õige oleks ikka parem olnud. reklaamitakse seda, kui head komöödiat. kahjuks pean tõdema, et teise tüki peale naersime ikka üksjagu, eile mitte kordagi. probleem on nähtavasti näitlejate suutlikkuses. seda on ka varem etendatud ja Kadri väitis, et väga naljakas oli olnud...
ma loodan siiralt, et sellist saateviga enam Viljandi poolt ei tehta ja tulevkus tuuakse siia midagi toredamat. tahtsin nende "Keisri hullu" vaatama minna, nüüd ei julgegi.
igatahes on mul plaan Endla etendusi vaadata, ega need hullemad enam ikka olla saa, kui eilne oli.
ma põhimõtteliselt ei ole teatri-inimene, pigem ikka kontsert või kino, aga eks see ole olude sunnil ka, Pärnus pole ju tegelikult kutselist teatrit - mingid amatöörid püüavad halva mängu juures teha nägu, nagu nad teaksid, kuidas asjad olema peavad. Või on see hoopis lavastajate probleem, mine võta kinni.
Veebruaris tuleb Vanemuine, eks siis annan teada, kuidas oli. lootused on igatahes kõrgel ;)

Cristal

kolmapäev, 31. jaanuar 2007

kurru-nurru-moorot

seda ka veel, et Lordil on uus komme tulnud, kuidas mind öösiti üles ajada.
varem ta tuli ja seisis mu kõhu või külje peal on 5 kiloga. ei olnud tore, sest 4 käppa unesegases kõhus on ikka suht kole nähtus. siis ma lükkasin ta üsna kindlakäeliselt maha eksole. nüüd ta siis on uue strateegia välja mõelnud: ma juba tükk aega kuulen, et loom nurrub, tore :) tuleb padja juure, hästi näo lähedale, tore :) siis tunnen, et miski kõdistab mu nägu, selgub, et need on kiisu-miisu vurrud, peidan näo teki alla :/ mingi hetk libiseb tekk ära, ikka kuulen nurrumist ja uuesti kõdistamine, millele järgneb niiske külm nina minu nina või põse vastu, ei ole tore :( Ja nii mitu korda, enne kui ta aru saab, et pole vaja endale kurja kaela kutsuda, sest siis viiakse ta aknalaua peale istuma ja pannakse aken seestpoolt kinni. tema muidugi jääb väljapoole ;) pean siinkohal mainima, et õue saamine oli kogu selle tsirkuse eesmärk, aga meie punakasukas ei suvatse normaalse kassi kombel ukse vahelt näuguda, vaid peab inimesi kiusama.

väga uhke kassiomanik nagu aru saate...

friigimaja

no jummala eest mul on tunne, et üks mu majanaabritest põeb koristusmaaniat, sealjuures mania grandiosa vormi - iga õhtu koju tulles kuulen üleval mingit undamist ja nühkimist - kohusetundlik pereema töötab tolmuimejaga. huvitav, kas ka laminaatpõrand ära ei kulu? tõenäoliselt on hetkel küll rääkimas minu laisem pool, aga kammoon! iga päev koristada!? mõnes mõttes ju arusaadav, nad ehitasid endale sellise korter-lossi, kus mingi 100 m2 kasulikku pinda, sealhulgas vannituba-saun ja üks väike tuba. ülejäänu on kõik üks suur ruum (köök, elutuba, kontor, magala koos). seal on hea tolmul hoogu võtta ja torte moodustada. eks oma jao annavad ja üliaktiivne mustakarvaline koer ja 8-kuune laps...
mina seevastu ei kavatse küll täna õhtul koristama hakata, lähen hoopis lauluproovi. nagu ma aru sain, on kuskil vabariigi aastapäeva kandis väike ülesastumine plaanis ja laulud tahavad silumist. isegi mingi reisijutt kahises läbi, repertuaari ilmusid põhjamaade laulud, äkki lähebki sõiduks. see oleks küll tore :) muidu läheb rooste, ei teagi enam, kuidas end kokku võtma peaks.

C.

esmaspäev, 29. jaanuar 2007

nii laisk kass on mul


ma olen kirjutamata jätnud oma imedieedi tulemused, siin nad on:
  • 12 päeva -7 kg :)))
  • lõpp oli muidugi väääga jube - pea käis ringi, kõhus keeras, tasakaal oli suht kehv
  • püksid õmblesin väiksemaks
  • siiani ei ole kilo tagasi tulnud
  • söögiisu poole väiksem
seega, toimib küll!

C.

ei ole nii nagu tundub

eelmisest sissekandest võis jääda mulje, et mu abikaasa tuleb tavaliselt pärast pidusid koju lohistada. ei ole nii, ta tuleb alati omal jalal koju, aga seekord mind lihtsalt hämmastas kellaaja ning jutu selguse suhe. ta ajas täiesti adekvaatset teksti, tundis huvi kassi vastu ja küsis ega ei ole vaja ahju kütma hakata.
mnjaa, kui nii edasi läheb ja suitsetamise pahe ikka päris mööda läheb, siis talle küll tutvusringkonnas vastast pole, kõik vajuvad enne ära ;)
aga ega alkohol on salakaval, ma enda pealt ka olen vaadanud, et vahel võin võtta, mida soovin ja palju soovin - ei midagi. teinekord võib lonks veini väga laastavalt mõjuda nii ajutegevusele kui jalgade kandvusele...
nali-nali, kui alkoholi analüüsi viib läbi isik, kellel sellega lähemad suhted puuduvad või äärmisel juhul on väga pinnapealsed.

Cristal

pühapäev, 28. jaanuar 2007

Elu on vahepeal nagu kiire olnud. tegelt ei ole, aga lihtsalt kuidagi muud on teha olnud, kui netis istuda.
Tulin just sõbranna tütre sünnipäevalt, väike armas tirts Riin sai 3-seks. tõesti tore tüdruk, hullult viisakas ja armas :) sõbrants muidugi ise ka selline. see käbi värk peab ikka paika. põhimõtteliselt oli kogu meie ülikooli-aegne kamp kohal, sai niisama loratud ja Estri last imetletud (see pisike ime, kelle pilti ma siin päevaraamatus näidanud olen). ta nii suureks kasvanud. igatahes vahva oli, peaks ikka tihedamini käima külas...

Eile veel oli muideks mõte, et läheks MK etappi Otepääle vaatama, aga hommikul ei saanud padja küljest pead lahti ja peavalu oli ka. nii ei läinudki. pärast selgus, et seal oli jube tuul, seega külmumine garanteeritud. ma oleks kindlasti oma hääle ka ära kiljunud, kuigi kahjuks põhjust eriti polnud, nagu TV-st näha võis.
reedel siis oli mehe sõbra sünnipäev, mina nagu ikka esinesin kaine autojuhina. ise panin enne südaööd putku ja alles hommikul 7 paiku oli minu teeneid vaja. abikaasa, muide, tuli täitsa omal jalal koju. suitsetamise mahajätmine pidi mõjuma nii, et alkohol enam ei niida. veider!

Reede oli üldse üks oluline päev, sest mind valiti ETSA juhatusse, see on tervishoiu sotsiaaltöötajate kutseühing. ma tegelt päris rahul, sest see on meile oluline org-n ja ma ei väga vaevunud asju seni ajama, nüüd võtan end siis kätte. tegelt polegi ammu eneseteostamisega tegelenud. olen rahulikku kohustustevaba elu elanud. see on ka jube hea :) aga mingi hetk mandub ära, tulevad sebijad peale, et tahaks nagu midkit teha. siis on selline energiatulv, et uhh!

Kell on juba palju, jutt hakkab jaburaks minema, lähen magama.

C.

esmaspäev, 22. jaanuar 2007

talvevõlumaa

ja ta tuli siiski :) mets on ime-imeline, kiisu lume-triibuline taga ajamas iga võimalikku lumehelbekest. ta meil ikka vee-elementne kass.
õhtul, kui viimaks sadu lakkas, läksime õue lund lükkama, et hommikul välja pääseda autodega. ikka mitu tundi müttasime, meil hiiglama suur õu. Lordi oli aktsioonis - iga kord, kui ta lähedal oli ja labidatäis lund jälle lendu läks, hüppas ta (kõik neli käppa korraga) õhku ja maandus täpselt labitatäie kõrvale. igavesti naljakas vaatepilt oli :) ega ta tuppa ei tahtnudki tulla. ema kass vastupidiselt, on iga talv käinud kibekiirelt väljas tiiru ära ja kohe padja peale tagasi. Meie oma aga ei arvanud täna öösel üldse, et tuppa peaks tulema.
muuseas, meil ca 20 cm lund, Kablis (Pärnust mingi 45 km) ei natukestki. tegelt ma ei usu seda, aga hommikul sugulased vandusid jumalakeeli, et neil rohi roheline ja meri õuevärava taga...

Cristal

reede, 19. jaanuar 2007

juuksuri-imed

neid küll lubatakse, aga saavutada tavaliselt väga raske. seekord katsetati mu heletate juuste nö kollase varjundi äravõtmist. ei tulnud kahjuks välja :( aga see-eest on nad praegu ilusti puhtaks pestud mitu korda ja sirgeks föönitatud. hea seegi, et oma ravimaski, mis juba tükk aega tellitud oli, kätte sain.
seda ka et, mehe auto on vist nüüd lõpuks ometi korras. ma kõvasti ei julge seda veel öelda, sest eile oli nagu ka korraks korras, aga siis suri välja ja kui uuesti proovisime tööle panna, oli tunne, et lendab kohe õhku - selline paukumine, turtsumine ja undamine läks lahti. kokkuvõte järgmine: autodele ei ole kasulik seista, peavad ikka sõitma. mingi soga oli õhupuhastajasse sattunud ja küünlad olid mustad.
ma pean ennast natuke kiitma ka - meil käis järelevalve ametnik, uuris ja tuhnis ja küsis iga kandi pealt. lõpuks teatas, et me oleme seni kõige paremini toimiv asutus, kus ta käinud on. et pole segadust, dokumentatsioon on olemas ja töö arvutipõhine. ei-ei, see ei käi mitte kogu asutuse, vaid meie eralõbu rehabilitatsiooni kohta ;) eks ma pean seda oma töövõiduks ka, olen ju peaaegu algusest peale selle juures ja ülesehitamise kõrval olnud. hea, kui vahel hästi on!

C.

kolmapäev, 17. jaanuar 2007

peaaegu tallinn

kuna rahuvalvajate kasarmusse saabus soome gripp, siis pidin eile sõitma paldiskisse abikaasale järgi. ta paistis terve olevat, aga kõik aeti minema, et rohkem haigestumisi ei tuleks. ikkagi väljaõppe aeg, jama ju, kui pooled vetsus istuksid...
igati tore oli tallinna poole vurada, tee oli imelikult tühi kell neli õhtul. siinkohal pean mainima, et tegin oma kiirusrekordi pärnust märjamaale. ma igaks juhuks ei maini, mitme minutiga ma sinna jõudsin ;) samas keila ja paldiski vaheline jupp oli jube, see tee nii käänuline, et mööda sõita lihtsalt ei saa. ees olid muidugi erilised uimajad ka.
igatahes kohale ma jõudsin, mehe sain kätte ja kulgesime laagri maksimarketi poole, sest meest oli vaja tankida (loe: tal esines hirmus nälg) ja mina tahtsin kolada riiete osakonnas. eriti kaua muidugi aega ei läinud, kui ma ühele üsna pidulikule pluusile ettepaneku koju minna tegin. ma nii rahul praegu :) see on tõesti ilus. kuna ostsin teatripiletid, siis kohe on, millega minna.
sinna sõit tasus igati ära, sest pärnus vaatasin üht sarnast pluusi 800 eegu eest, sealt sain alla 300.

Cristal

esmaspäev, 15. jaanuar 2007

orkaani pildid


selline pilt oli eile õhtul pärnu kesklinna silla all ja rannas

ilm on hukas

Tõesti võimas vaatepilt avanes eile õhtul kella 22 paiku Pärnu südalinnas - vesi peksis üle kallaste, tuul peksis otse näkku ja seda oli omal nahal kogema tulnud pooled linnaelanikud. ranna-ala ja jõe äär olid tormituriste! täis. see on nüüd uus turismiliik Pärnus. hommikul uudistes öeldi, et sellised kodanikud kolasid öösel ringi.
põhimõtteliselt Tammsaare pst oli vee all pärast Strandi ja enne Tervise Paradiisi, liiklus seega kinni. Tammsaarest alla mere poole ei lastud, politsei oli ees ja telliskivi keelumärk ka :( Jõe ääres täitsa kohe tundus, et torm on, sest jalakäijatunnelid olid vee poolt täitsa ära vallutatud, keegi ei julgenud isegi rattaga läbi sõita.
Imelik, et inimesed oma koerad kaasa võtavad sellist looduse stiihiat vaatama. nad on nii ärevil ja ehmunud. ma jätaks koju. meie kass muidugi keeldus toas olemast. õues võttis megapoognaid ja saltosid. püüdsime mehega hea 20 minutit, kui kätte andis. ei julgenud ööseks tormi kätte kasta ka.
igatahes huvitab kogemus oli jälle. tegin pilte ka, pärast laen üles. muidugi 9. jaanuar tormiga võrrelda ei anna, siis ujus ikka jää poole linna peal vastu ja portakas oli uppunud.

mis veel, laupäeval muidugi oli vahva. kuna ma olin üksi jäätud (mees langetas metsas küttepuid ja sinna ei saanud ja ometigi kaasa minna. eelmisel korral ma lolli peaga läksin, siis hirmu pärast pidin ära minestama, kui puu kukkuma hakkas. ei saa ju aru, kuhu ta tuleb, jookse segaseks ennast...) no ja siis ma kondasin mööda linna. leidsin ripsmedušsi :))) lõpuks ometi, seda oli juba väga vaja. nüüd ma istun siin oma nukuripsmetega. väga kenad on, tõesti noh! sellised tihedad ja pikad ja ei kleepu kokku.
täna siis juuksur, värvi oleks vaja kohendada.

Cristal

laupäev, 13. jaanuar 2007

:)

nii tore, sain läpakasse neti tagasi. ei saagi aru, mis kamm oli, algul tundus, et wifi pulk on läbi, siis et ruuterist on mu kood ära kustutatud. kontrollitud, ei üks ega teine. tundub, et see ruuter on nädalavahetusteks vooluvõrgust välja lülitatud, selleks ei saanudki. nüüd hoiavad kogu aeg sees. mul nii hea meel :)

C

reede, 12. jaanuar 2007

vesi

hetkel on kahejalgse veevaadi tunne peal, ilmselt suurest ärajoodud vee kogusest. naljakas on tegelikult :D aga seda peab veel jooma ja jooma jäämagi.
viisin oma aruvti ühe it-mehe juurde vaatlemiseks. on teine nii aeglane ja netti ei lähe. probleemi nagu eriti polnudki. klõbistas natuke, ütles, et wifi ruuter on läpaka koodi enda seest ära kustutanud, sellepärast ei saagi netti. pean kodus üle vaatama, mis jama on. seda muidugi juhul, kui ma selle koha nn. emaarvutist üles leian, kuhu muutusi salvestada. ma pidin uue office'i ka saama :) ootan juba põnevusgea. homme lähen järgi. siis olen ehk õhtuti jälle msn-is ka jälle olemas. kuna mehel nüüd missi väljaõpe, siis ta pidevalt levist väljas ja õppustel, peangi endale tegevust leidma.
ühe asja juba mõtlesin välja ka, nimelt oleks meie majale hädasti uut välisust vaja. see praegune on vana ja kole ja ei seisa kinni, muudkui laperdab tuule käes. ehk leian midagi netist.
mingeid sisustus- ja kujundusajakirju peaks ka sirvima hakkama, kui ikka teise korterisse kolimise plaan teoks saab lähiaastate jooksul.

C.

neljapäev, 11. jaanuar 2007

autoneedus

põhimõtteliselt on hetkel see nädal, et kui midagi saab vussi minna, siis see ka läheb. remonti viidud auto on ikka seal, korda pole saadud, teine, mille ma isalt laenasin, aga ei suvatsenud täna hommikul käima minna. õnneks hea sõbrants Agnes vuras oma autoga tööle ja korjas mind peale. muidu poleks ma kuidagi saanud. selleks ajaks kui selgeks sai, et masin ei liigu, olid ka kõik bussid juba läinud. nii et ei ole siin midagi, et "linnas on elu lihtne." siit moraal: peaks linnaliini busside graafiku koju muretsema, et mingi valemiga ikkagi tööle jõuda.

ja veidi teistel teemadel - lugesin lehte, oli intervjuu rahuvalvaja naisega, et küll on ikka raske ja mees pole pärast enam sama inimene. muidugi on see kõik nii, aga tal on ju ka raske, väga-väga raske. see on ikkagi sõda, kuhu nad lähevad (ma ei mõtle muidugi siinkohal Kosovo puhke- ja joomamissioone).
tibi siis kurtis, et seks on üks teema, mida missiooniperede toetusgrupis ei arutata ega juhtnööde anta. et peaks ikka läbi rääkima, kuidas käituda, et siis mida teineteiselt oodata. no kamoon! mis siin arutada, ei saa ja kõik. kuidas võib nii tuhm olla. ja üleüldse, kui ei suuda 3-4 kuud (siis tullakse koju puhkusele) ilma olla kumbki pool, siis ei saa lihtsalt sinna minna. et siis valik: raha versus seks. isiklikult eelistaksin muidugi seda viimast, aga kuna mees on peast sõjaväelane, siis on tal mingid muud põjhused sinna minekuks.

kraadiklaas akna taga näitab +7 tore-tore!

Cristal

kolmapäev, 10. jaanuar 2007

autoremont: jube-jube!

no ausõna, ma ei saa aru, miks iga kord, kui mina lähen töökotta ja loodan, et õhtul autole järele minnes on kõik ok, läheb alati enamus asju viltu! eile läks kohe kõik viltu :(
lubasin mehele, et võta minu auto, ma lasen sinu omal kolisevad puksid ära vahetada. mõeldud-tehtud. läksin siis õhtul töökotta ja mida värki - puksid vahetatud, laager vahetamata ("me ei jõudnud" - kuradi möku kari!), auto käima ei lähe. vennad olid aku tühjaks lasknud, kuna päev otsa olid uksed lahti ja sellega seoses oli kompuuter lolliks läinud. immobilaiserti enam maha ei lasknud. loomulikult ei lähe siis moorot tööle, kui immo peal. no ja nüüd ongi see auto seal töökojas. ootan, kas nad suvatsevad aku täis laadida ja mitte vahepeal pulti näppida. ükskord enne on ka selline jama olnud, aga siis lasime mingi 3 h laadida, enne kui eluvaimu sisse võttis...
ega sellest poleksi midagi olnud, kui norm ilm oleks olnud. aga oli mingi rõve tuul ja vihm ja mina jalgsi :( mütsi ka polnud :( külm oli :(
õnneks sain tänaseks isalt autot laenata, sest mul polnud vähimatki aimu, kuidas bussidega teise linna otsa saab sellise koerailmaga.
siit moraal: ei ole vaja ikka käia töökojas, kui vennad hambad õlised roppusi loobivad. kuigi jah, tööd nad enam-vähem oskavad teha.

C.

p.s. nälgimine siiani edukas, süüa eriti ei tahagi.

teisipäev, 9. jaanuar 2007

tegelikult on see elu esimene kord

... kus ma niimoodi dieeti pean, et suutäied on toiduaine ja ampsu täpsusega üles loetud. kaalujälgijates võid ise mõleda, mida sööd, peaasi et punktid lõhki ei lähe. see mõtlemine ajabki hulluks. praegu on hea - kahe nädala menüü ees, teed sisseostud korraga ära ja paned iga päeva portsu ootele :) ei ole vaja päev otsa mõelda, et mitu punkti mingi asi annab ja mida süüa, et kõhu paremini täis saaks.
kerge muidugi ei ole, eriti kui telekast pidevalt toitu, toidutegemist või tooraineid näidatakse. jube tegelikult! on ju täiesti arusaadav, kui inimene tahab kogu aeg midagi näksida, kui telekas toidunaudingud tulevad. täna õhtul proovin mitte vaadata, loen parem. eks siis näib, kas on kergem.
sellist jubedat nälja tunnet ei ole, imelik.
käsin praegu jalutamas, mingi pool tundi, sain vist värske õhu mürgituse ;) õhtul lähen veel, sest mehe auto on remondis ja sinna läheb just sellise aja. tore!
töö juures on täna üks sünnipäev, pean mingi vabanduse välja mõtlema, et mitte selle tordi juurde istuda. ülemus kutsus ka külla Kreeka toite maitsma (ta käis ja proovib nüüd ise teha). pean ikka ära ütlema, muidu kujuneks see täielikuks enesepiinamiseks.

nagu näha on see söögisõltlase blogi, oh!

C.

esmaspäev, 8. jaanuar 2007

spinat on vastik!!! rohem ma seda ei söö. punkt. jutul lõpp. söön hoopis lehtsalatit või lillkapsast.

proteiinidieet


tänasest alustan. kaalulangus, mida lubatakse, on müstiline - 2 nädalaga 10 kg. eks näis. point on selles, et sööd liha ja muna koos lehtsalatiga, organismil jääb palju puudu, mille tõttu hakkab iseenda küljest lisa näpistama. ja veel, näljatunne pidi valke süües kaduma. eks näis.

sellega seoses ketsin eile spinatit. midagi nii jubedat pole varem minu pottides keenud... pakis oli see üsna ok, sellised väikesed kuubikud, aga kui need vees ära sulasid, siis jäi järele selline peenike puru nagu muruniiduki alt välja tuleb. oli väga suur eneseületus see endale suhu panna. õnneks maitset polnud :) kannatab süüa küll. miks see hea on, küsite, sellepärast et spinati seedimiseks kasutab organism rohkem energiat, kui see ise annab.

üks sõbrants alustas ka, ta plaanib 6 päeva teha, eelmine kord oli täpselt 1 kilo iga päev vähemaks läinud. et seisad peegli ees ja vaatad, kuidas puusad kitsamaks jäävad :D tal pole rohkem vaja ka. ma seevastu peaks mingi 2 kuud seda menüüd jälgima... aga ei tohi, kord aastas 2 nädalat maximum.

ja mingi viirus liigub ringi, ma ju korjan oma haigete mandlite tõttu kõik üles, terve nädalavahetuse oli selline tunne, et jahukott on pähe tühjaks kallatud - nagu ei valutanud, aga väga raske ja pinges oli. ja nagu tavaliselt kõhus keeras. täna on parem, kui äkilisi liigutusi ei tee.

ja veel, meie kassil on pruut! mees nägi, selline lapiline pidi olema. vend toas üldse ei püsi ja teeb veidraid hääli. päris naljakas tegelikult IRW!


Cristal

reede, 5. jaanuar 2007

küpsetus

eile tekkis mingi seletamatu "millegi hea" isu. läksin poodi. pärast pikka riiulite vahel laveerimist otsustasin viineripirukaid teha. ostsin siis lehttagna ja viinerid ning kimasin koju. abikaasa juba ootas :) nii tore, kui mees vahel keset nädalat kodus on.
ta muidugi säras kui päike, sest oli just endale oma esimese ametliku relva soetanud. ma ei uskunudki, et need jahipüssid nii suured on (ja rasked ka). iroonia muidugi selles, et jahile ta minna ei saa, sest jahimehe koolitust pole veel teinud. pärast missi läheb. siis näen ma teda veel vähem vist, sest jahimehed elavad ju metsaonnis pool elu. teisest küljest põdrakotlett nämm-nämm!
igatahes tähistasime uut "pereliiget" viineripirukatega. tegin mõned õunapommid ka, kuna tainast üle jäi ehk viinereid puudu tuli. jube head olid :P
ühesõnaga ma olen nüüd püssivaht, sest see peab registreeritud elukohas olema, aga omanik käib mujal tööl. pean vist ka loa tegema, siis oskan vähemalt kodu kaitsta...

C.

neljapäev, 4. jaanuar 2007

HEAD UUT AASTAT!!!

ma siin vahepeal puhkasin. aastavahetusel käisin Soomes, uus aasta tuli laevas. ilutulestikku eriti ei näinud, udune oli, aga ikkagi täitsa kena. peamine on see, et laevast sai vägagi hea hinnaga uue parfüümi :)

Cristal