peatusi jääb väheks

nagu mu viimase aja sissekannete sageduse hõredusest järeldada võib, on saabunud kevad (loe: aiatööde aeg). päevi ja õhtuid on täidetud õues, aga ka lae all. nimelt on hetkel 2 projekti, kus ma hoogsalt kaasa löön: vanemate kasvuhoone ehitus ja sugulaste II korruse tapeetimine. viimane on poole peal, sest üks kahest toast on valmis ja varsti võib seal õndsalt uinuda (isegi voodi ja kummut on juba olemas). tuba sai ilus, isegi väga. teises toas, millest osa tuleb köök, on alles seinad pahteldamisel, nii et sellega läheb veidi aega. kuna aga tähtaeg 10. juuni läheneb jõudsalt, siis peab pingutama. siis tuleb üks sugulane usast, kes I korrusel peatuda tahab.
kasvuhoone tuleb võimas. ei, mitte selles mõttes, et suur, vaid pigem igavene. mu isa juba on kord selline põhjalik mees. kõik, mis andis metallist teha, on metallist ja ülejäänu klaasist või kivist. nii et mädanemist niipea (lähima 20 a jooksul) oodata pole :) kui kilemajad tahavad igal aastal uut kihti ja puit putitamist, siis sellel hakkab olema ainult taimede ostmise vaev. täna on veel viimane pingutus - seinte klaasimine - siis saab turule minna ja tomatitaimi valida :) teate kui head on oma tomatid? osa kindlasti teavad. ja veel kodustehtud ketshup - maailma parim :P

muide, ma olen erakordselt tubli olnud, sest aknad on kõik puhtad. ma võtan iga kord meeletult hoogu, et see Riia mnt-lt tuleb sopp maha pesta, aga kogu selle sahmimise vahel võtsin üks õhtu kätte ja pesin ära. kohe imelik oli olla toas, kõik paistis läbi ja oli liigagi selge. mõnes mõttes ei ole see suure maantee ääres hea, aga ikkagi ilus puhas oli.

keerulised on need ajad praegu ka, sest meie boiler ütles üles. lihtsalt lõi ennast lõhki veidike, eksole. see parandati lõpuks ära (töömehel juhtus õnnetus ja ta on hetkel haavatud). ja siis samal päeval lõpetas koostöö ka köögi boiler ja kogu põrand oli meri... see oli väga nõme üllatus :( hetkel olen köögis veeta, sest mees lihtsalt ei jõudnud uut üles panna. nüüd siis 3 n kuival, sest enne juunit ta ei tule. aga pole hullu, dushi all saab ju käia.

niisugune elu siis. aga varsti tuleb rabarock. ja siis on elu lihtsalt lill :D

väike bromo

olen nüüd umbes kuu aega kasutanud LUMENE Blueberry Curl Mascarat ja tulemused on imelised. mitte selles mõttes, et silmi plaksutades tuleb nuku tunne, vaid et mustikaekstrakt on ripsmed muutnud tugevateks ja tihdamateks mu meelest. varem võis ikka täheldada, et silmameigi eemaldamisel tuleb ära ka ripsmekarvu, aga praegu nagu ei tule, mõni üksik vahel harva.
aga tulemus jääb ka ilus, selline loomulik, samas koolutav ja tihendav. pikendavaid ripsmedushe ei saa ma ju osta, vastasel juhul tunduks kogu aeg, et miski torgib kulme või siis autosõidul on ripsmed prilliklaaside vastus kortsus... mitte et ma kurdaks, et mul pikad ripsmed on, ei üldse, väga rahul olen hoopis.

eile poes oli üks tibi, kes oli "kõikide lisadega" - blondeeritud sirgendatud juuksed, kunstripsmed (mis jätsid temast mulje, kui käsiharjast), kunstrinnad (raudselt olid, pluus oli selline liibu ja läbipaistev ja büst meeletu), kunstküüned, lakknahkne kott (punane loomulikult) ja 10 cm kontsad (ka lakknahast). ma poleks tähele ehk pannudki, kui poisid selja taha poleks kihistanud ja üks teisele öelnud "su bemm pole ka nii hästi tuunitud." samas oli ilus tüdruk ja ilma nende lisadeta oleks lausa tore tüdruk olnud. rõhutan, tüdruk, sest seda naiselikkust oli tema jaoks kohati ehk liigagi palju.

ühesõnaga proovige Lumenet!

TEGIJA!

tahan tänada kõiki, kes Eestimaa puhtamaks tegid!
soovida mõistust kõigile, kelle pärast aktsioon Teeme ära! teoks pidi saama.
ja selgitada kõikidele pessimistidele, et koristamise eesmärk ei ole mitte ainult prahi loodusest äraviimine, vaid järgmise põlvkonna keskkonnateadlikuks kasvatamine. kui me 10 a iga kevad kogu rahvaga koristame, siis tänased lapsed ei vii prügi 20 a pärast metsa. nii on. nähes 5-10 aastaseis lapsi koristamas, sai kõigile selgeks nende kommentaatre kuuldes, et nad ise ei hakka kunagi midagi sellist tegema. kui ka vanemad ei ole aktiivsed keskkonnasõbrad, siis eakaaslaste poolt on surve tugev ja praht jääb maha viskamata.

pildid kunagi hiljem, sest mu arvuti keeldub kodus netti sisenemast

alateadvus teeb trikke

nägin und. selget, detailset, kuid veidrat: sõitsin mina unes autoga tallinn-pärnu mnt-l suunaga pärnu poole. tunne oli selline, et umbes Kernust võisin läbi olla ja mõlemal pool teed oli veidi kolletunud heinapõld. sõidan-sõidan-sõidan ja järsku vaatan, et vasakul pool mingi hurtsik püsti, kus puudub paar siilu katuseplekki. ei olnudki väike hurtsik, suht selline kõrgem. no ma ei oska hästi seletada, mingi 2-3 kordse maja kõrgune, aga lihtne - laudadega löödud ja katus muidu peal. sama koha pealt, kus katus puudu oli, oli lauad ka ära võetud ja mida ma näen, kaelkirjak! 2 tükki!!mulle hullupööda meeldivad kaelkirjakud, päriselt ka :)
olin vist mehega koos autos, selgitasin siis kiirelt, et nüüd tuleb küll kinni pidada, sest mina tahan näha, kuidas nad sinna pakitud on. pidasime ja selleks ajaks kui autost välja sain, kõrgus juba ühe kirjaku pea seal, kust katus oli ära võetud, taeva poole :) jõudsin just hämmingust tuigerdades kraavi kukkuda, kui ilmus ka teine pea ja veidi lühem kael - esimese poeg :) nad olid niiiiiiiiii imearmasad!
ise veel mõtlesin, et nojah, miks mitte pidada kaelkirjakut, ruumi neil ju palju vaja pole, peaasi, et kaela välja saavad sirutada. seda imestasin ka, et jalad on neil selle kere ja kaela kohta kuidagi peenikesed, ei saagi aru, kuidas nad püsti suudavad seista.

mees mul eile rääkis, kui talle unenägu seletasin, et kui keegi tahaks Eestis kirjakuid pidada, siis talvel läheb jamaks - hullud küttekulud tulevad, nad ju lõunamaa loomad.

kust selline unenägu välja kargas, ei saa üldse aru. viimasel ajal ei ole loodusfilme vaadanud ega loomaaias käinud. mingi kuu aega tagasi vaatasin isa LAV-i reisi pilte, kus olid kirjakud, aga see juba nii ammu.

igatahes ma võtaks ühe või needsamad, kes seal pärast Kernut elutsevad ;)

rabakoll

teate, eilne õhtupoolik oli lihtsalt tore - käisime rabas. õigupoolest küll Rannametsa vaatetornis ja siis rabas. kui Pärnust Riia poole sõita, siis ta seal Võiste ja Häädemeeste vahel laiub. millegipärast tornist binokliga vaadates tundus, et rabast jookseb läbi raudtee, võibolla tõesti. tundus selline kõrgem kruusaseljaks olevat. ega mina seda üles leidnudki, kogenud kõrberebane, nagu mu mees on, kissitas korraks silmi ja ütles kohe, et seal nagu midagi on. see selleks. torni otsas olime merepinnast üle 50 m kõrgusel, torn ise ainult 15 m, arvutage siis ise, kuivõrd meeldiv tõus sinna mäe otsa oli :P
aga raba on vaimustav, igal aastaajal muide. ma lapsena käisin kogu aeg seal kolamas. täitsa ime kohe, et ära ei eksinud või laukasse ei kukkunud. samas, lapsed on osavad ja suure maantee müha kuuldus ka metsa sisse alati ära, nii et "rappa" minna ei saanud.
kevadine raba oli see kord tühi, punakas-pruun ja tavapäraselt kidur. ka loomad-linnud olid selle paiga millegipärast hüljanud. kas oli tegemist kevadkuumuse roidumusega, mis nad kõik kuhugi varju ajas või võõrastega nende soos, kuid peale rabajärve madalikul pooleldi vees peesitava konna me kedagi ei kohanud. see-eest on kidur, kuid samas nii vastupidav ja elujõuline mänd juba selline vaatepilt, et muud polegi vaja. kevade tõttu samblale astuda kahjuks ei saanud, siis oleks jalad kohe märjad olnud. laudtee aga on kvaliteetne, vabalt võib kõndima minna. paljudes kohtades jookseb lihtsalt 2 lauda üksteise kõrval ja siis peab 4-5 km vaatama oma nina ette, et mööda ei astuks. Rannametsas aga on 50-60 cm laiune teega ristiasetsevad lauad, mida mööda lausa lust liikuda.
loodus kutsub, ei muud :)

C.

P.S. tulbid, nartsissid ja muud sibul-lillelised õitsevad, kas teil ka? peenardel toimub värvide mäng lööb pahviks, silme eest puhuti kirjuks

süda lausa hüppab heameelest sees, et koristamisaktsiooni nii tõsiselt võetakse :)
panin just tähele, kui blogimaastiku radadel ringi uitasin, et pea igas blogis on mingi märge või viit või teadaanne kohta.
see on oluline, tulge kaasa! või kui mitte, siis oma kodu ikka võiks kasida. ma ei väsi kordamast: on ainult loomulik, et prügi prügikasti käib!

aga, on üks aga, inimest, kes ei taha oma kodu koristada, ei tasu sundida. see teeb asja ainult hullemaks. ta peab ise arusaamisele jõudma, et on aeg midagi muuta. muu juhul on see sundus ja vastumeelne. ma ei ütle, et abi pakkuda ei või, aga peale lennata ja öelda, et nüüd teeme ära! sellest pole tolku. juhtub muideks nii, et varsti ahastate sama koha peal, mida alles kasisite, et kõik on jälle räämas...

mälutus või miski muu?

Igal pool võib pidevalt kuulda inimesi kaeblevat, et mälu pole ja kõik ununeb pidevalt. üks selline just praegu kirjutab teile ;) mõtlesin, et mis see siis ikkagi on, miks asjad meelest lähevad ja kuidas seda nähtust tegelikult nimetama peaks.

milliseid termineid siis iga päeva kasutatakse, et teada anda millegi unustamisest:
- mälu pole
- läks meelest ära, mis ma sulle just öelda tahtsin
- pea on täitsa laiali otsas
- unustasin
- pea on jalgade nuhtlus
- kuidagi ei tule meelde
- jne

milles aga tegelikult asi on? pakun enamusel juhtudest välja liigse kiirustamise ja tegevuste paljususe - inimene ei keskendu, teeb mitut asja korraga ning ei fikseeri enda jaoks olulisi asju. või polegi need nii olulised? võibolla tõesti. mina püüan end rahustada alati mõttega, et kõike ei jõua meelde jätta. hiljuti rääkisime sõbrannaga ühiselt külastatud kontserdist, mina ei mäletanud, et me koos käisime, tean et käisin, aga kellega, ei mäleta. tema küll teadis, et koos käisime ja et laulja komistas laval. pika meenutamise järgselt tuli ka mulle meelde, et tõesti komistas. samas on see täiesti ebaoluline fakt, aga kellega kus käidud, võiks ju ikka teada.
küllap iga inimene ongi erinev - ühele jäävad laulusõnad ja luuletused hoobilt pähe, teine võib "vageid roose" 100 korda laulda, ikka pole sõnad meeles. üks võib üles lugeda terve nädala menüü iga toidukorra kohta eraldi, teine mitte.

tähelepanu on seega kindlasti üks oluline faktor, miks asjad hiljem ei meenu. tõsisem on asi sel juhul, kui inimene enam ei tea, mida või miks ta teeb või mida ta kellelegi rääkinud on. see juhtub tavaliselt küll eakamate puhul, kui tajun tendentsi probleemi ülekandumisele järjest nooremate poole.
üks hea lahendus on üles kirjutamine. mina näiteks ei üritagi meeles pidada, mis päeval või kellaajal kuhugi minema pean või mida poest vaja oli. niigi on palju asju, mida tarvis peast teada. on veider, kui klientidega suheldes nad ütlevad, et "mul jääb meelde." imestan iga kord. tavaliselt kinnitub mu kahtlus, et ei jäänud, ikka helistavad tagasi ja küsivad üle (millegipärast valdab mind pea iga kord selline parastamise tunne, et haa! ei ole teil midagi parem mälu, kui mul)
olen veel täheldanud, et pinged ja probleemid takistavad meenutamist. mul on küll nii, et hiljem on pingelisel perioodil toimunu täiesti hägune. õnneks olulisi kohtumisi pole unustanud. küll aga olen väga patune nii mõnegi sõbra suhtes, kelle olulised elusündumised olen unustanud. siinkohal tahaksin vabandada. seda lubada, et rohkem nii ei juhtu, paraku ei saa :(

minu nipid: ütle endale mõttes, et jäta see meelde või tee mingi liigutus (a la sõlm rätikusse), mille järgi hiljem meenutada saab. hästi toimib veel uuesti teekonna läbi mõtlemine, kui poole sammu pealt on peast kadunud edastatav sõnum.

aga tegelikult on inimesed ikkagi erinevad, palju on treenitav ja arendatav, aga kõik ei suuda ikka poolelijäänud lauset 15 min pärast sama koha pealt jätkata, kui teda millegi muuga häiritud on.

kas pole mitte ilus? pilte loodufoto 2008 konkursilt

osalesin ka, pilt just ei võitnud, aga kommentaarid olid positiivsed, minu parim pilt siin

uus lemmik

viimase aja parim leid. tänud siinkohal Liisile ja Krisjanile! müstiliselt hea hinna/kvaliteedi suhe.
väike hoiatus: kui tavaliselt mõjub vein kas jalgadesse või pähe, siis see liigub võrdselt kiirelt nii alla- kui ülespidi ;)

tegu on Argentiina veiniga, praegu müüakse Eestis 2004.a. veini. pudelil on kirjas, et värskelt on hea, veel parem mõne aasta möödudes, pean tõdema, et nii ongi. tegemist on cabernet sauvignon'iga. tootja aastast 1915 - Tittarelli :p

vabandage väga, pean ülekande lõpetama, uus lonks liikus just pea piirkonda...

küll ma olen osav ;)

vaatasin eile saadet Margna versus kulturistid ehk siis Eesti versus Jõekalda. üks ülesanne kõikide nende fitness võistluste vahel oli kaardimaja ladumine. see tundus neil nii ülejõu käiv - käed värsisesed KOHUTAVALT. ma ei oleks uskunud, et Margnal närv sisse tuleb, aga siiski-siiski. siinkohal tahaksin mainida, et õigetpidi on ikka parem, siis kui jõekalda teeb ja margna kommenteerib.
igatahes mulle hakkas see asi lausa huvi pakkuma ja esimest korda oma teadliku elu jooksul proovisin ka kaardimaja laduda, sellist mis neil alguses plaanis oli. tuli välja küll :) ei olnud üldse raske ja täitsa ruttu läks :)

ma oloen osav, eks ;)

lapsena on meeles mingi katsetus kaardimajadest, aga üle ühe maja me Heikoga (onupoeg) püsti minu arust küll ei saanud. samas minu mälu on nagu ta on, ei mäleta oma lemmiklastesaateidki, mis siis kaartidest rääkida. pea ei ole ju prügikast ka samas.

aita mööda saata öö

mõni hetk tagasi rääkis Ivo Linna sellise loo: "aasta siis oli 1982, kui Rock Hotel lindistas ühe uue loo ja viis selle Vikerraadiosse ettemängimiseks väga populaarses saates soovid-soovid-soovid. lugu mängiti ette, mille järselt kutsuti saatejuht "kohvile." seal selgitati, et raadio on ikkagi propagandakanal ja seal sellist räiget pornot mängida ei ole soovitav." jutu lõppedes hakkas Linna laulma "sõlmi juustest lahti pael, heida põrandale see..."
ja kui keegi oli seal kontsertil, siis jah, mina olin see, kes ei suutnud naeru tagasi hoida :)

emotsioonid on ülevoolavalt head. loodan siiralt, et sellest kujuneb iga-aastane kontsertsari.
lisa mõni aeg (seeditud emotsioone) hiljem: eelmisel aastal kirjutasin selle kontserti kohta nii . Seekord tahaks öelda, et Ivo Linna hääl oli terveks saanud, mis tähendas seda vana head Iffi :) Kaire Vilgatsil aga on häälega mingi probleem hetkel, kahjuks. ei olnud seda powerit. Maarjaga on nii, et ta on alati hea. saate aru, nad laulsid Ivoga "Kaelakee häält"! Koit, teate Koit oli parem, tegi sellist natuke naljakat rinnahäält, sellist veidi kantrilikku, aga samas ikka koidulikku, kokku kõlas see päris hästi ;)aga kujutage ette Koitu laulmas "Tiigrikutsut," ah? üsna naljakas oli.
kestvad ovatsioonid ühesõnaga

teeme ära! tulge ka!

panin kirja oma naiskonna 3.maiks Eestimaa puhastamise kampaaniasse. kohe hea tunne on, võiks isegi öelda, et natuke uhke :) tervitan siinkohal Kadrit, Anu ja Mari-Liisi!
ei kujuta küll hästi ette, mis moodi see prügis sobramine käima hakkab, et kas antakse kaitseülikond ja kindad ning potikud või peab ise vastava varustuse kaasa võtma, kui end kogu metsa all vedeleva prügiga kokku määrida ei taha.
eks näis. mulle pidavat teade tulema enne Suurt Laupäeva, kuhu meid koristama oodatakse.
loodan väga, et see ei ole autokummide tassimine, seda ma ei jõua.

millest selline mõte üldse tuli. teate, looduslapsena tuleb vahel peale hoog minna metsa jalutama või seenele. ei ma parem ei räägi seenele minekust, juba tahaks, väga! no ja siis raeküla metsa vahele suundudes on alguses pilt nii nukker, et nutt tuleb peale. igal pool on olmejäätmed, isegi kasukat olen ma puu otsas rippumas näinud. tuvastatavad on nad muideks kõik, sest hüljatud ajakirjanduse peal on tavaliselt isiku nimi ja aadress. nii et teadke kõik, kuri pilk on teile peale pandud, kes sellise reostamisega tegelevad ja kõik need koristajad tulevad ja toovad teie prügi teie aeda tagasi! metsast välja püüan alati mõnd teist rada pidi tulla ja vahel isegi õnnestub "puhtalt pääseda." selle õuduse koristamise mõte on mul alati peas keerelnud ja nüüd, kui võimalust pakuti, tuli sellest ju ometi kinni võtta.

aga üleskutse kõigile, palun registreerige oma seltskond ja tulge loodusele appi!
www.teeme2008.ee

rand ja liiv

ma ei usu ise ka, et vaatan praegu viiendat korda Paradiisiranda ja see on ikka totralt hea film. kusjuures ma ei ole kunagi elanud läbi leonardo di caprio-faasi, ka õrnas nooruses mitte, lihtsalt film on hea. uskumatu, ma tean. nii korrektsuse mõttes pean mainima, et mul oli tugev david duchovny sõltuvus. sealt ka minu ulme-armastus ;) ainult veel sügavam sõltuvus on mul olnud tõnu trubetsky suhtes. see oli täiesti paratamatu, see hääl mõjub mulle siiamaani kuidagi teistmoodi, kui kõigi teiste meeste hääled kokku. on veel vaid üks madal naishääl, kes laulab prantsuse keeles aeglaselt ja suitsuselt. tema nime ma ei tea, aga vikeraadio ikka vahel laseb teda.

selline imelik jutt, aga paradiisirand on ka imelik.

mu kassil on pruut

aga ta vist ei tea, mida sellega peale hakata. tegelt, kui ma nad avastasin, siis ta oli selle valge daame seljas, kuigi veidi valetpidi ;)
kassirahvas on linnaeluga ikka täitsa sassi läinud. ma ei mõista, kuidas emane kass ei mõista, et meie isane on tegelt kesksoost!!!

lõbus on ikka, seegi hea :)

meditsiininalja

"süda on mul rütmist väljas, aga elu ikka sees" :)

ütlejaks vanadaam, kes enam ise ka aru ei saa, miks ta elus on, aga muidu ikka rõõmus :D

no ei ole igav, ei ole.

ennelõunat teatas üks türgi-ungari päritolu ukrainlane, et eesti ja läti naised on kui lehmad, naiseks nad ei kõlba... (mingi ukraina vanasõna) kuulajaskonnaks 5 eesti naist. anna abi! pärast tuli välja, et eesti naine on paha, sest tahab liiga tihti ja liiga pikalt, tema ei jõua. siit moraal, ära võta võõrast rahvusest naist, eriti veel 16 a nooremat!

ha-ha-haaa

mulle põhimõtteliselt meeldib see naljapäev. iga kord saab ikka mingi nalja teha ja mind ennast on ka nii mõnigi kord suht haledalt vahele veetud. näiteks üks aasta teatas sõbrants meili teel, et ma kirjutaks kiirelt talle soovituskirja, sest ta sai ministeeriumisse peene töö ja paari tunni pärast on vaja. ma muidugi kirjutasingi, ise jummala mures, et kuidas siis nüüd nii, et ma siia linna üksi jään. õnneks nii ei läinud :)
sel aastal oli suht tagasihoidlik, võiks isegi öelda, et naljavaene. mõned teemad tööl tundusid isegi liiga tõsised, nii et neid võis kohati naljaks pidama hakata.
mehele oli mul hea nali mõeldud, aga kuna ta helefoni ei võtnud, siis ei saanud kiireloomulise lennujaamasõiduga teda enam üllatada. mis kiire see ikka enam on, kui ta tund hiljem helistades ikka sõitma oleks pidanud. no kahju-kahju...
aga presidendipaari lapsesaamise uudis oli vahva ja Rolf Roosalu isaks saamine.

ma muidu lähen lillesibulaid istutama :)

nii raske

Palun keerame kella tagasi!

võite mulle õnne soovida

täna on sotsiaaltöötajate päev!

sotsiaaltöö puudutab igaüht, uskuge mind.

talve hambad

elu pakub üllatusi, seda me teame kõik, aga et selliseid, ma ei teadnudki.
mis meil siis täna on - 26.märts, kohe tuleb aprill, mis tähendab tavamõistes rohetavaid puid ja sinililli. meil on aga 20 cm lund + tuisk. ju nii juhtub, kui terve talve kevadet nautida.

tegelt ma tahtsin hommikut kirjeldada: ajan end voodist püsti, kass ringutab. tõmban kardinad eest ära, kass uriseb ja tõmbab voodi peal küüru. no mida, mõtlen mina. ei olnudki midagi, vennike lihtsalt ehmus selle vaatepildi peale, mis aknast avanes. ju ei avalda kassilegi muljet hanged ja lumetuisk. naljakas on see, et ta magas öö läbi nii, et ei pannud tähele ilmamuutust. loomad ju tajuvad ja kuulevad ning haistavad paremini, mis väljas toimub. küllap oli uni nii sügav ;) mul oli muide samasuur üllatus, sest õhtul ju veel hangesid polnud.

lumi ja jää, kevad ei jää

hommikul jäi täpselt üks nõks puudu, et ma oleks jää peale selili käinud. ei tulnud kohe selle pealegi, et töö juures parklas autost välja astudes võiks ukse ees külmunud lomp olla, ei ole ju peaaegu terve talv sellist asja olnud. ikka väga napilt jäin püsti :) oma osa võivad siin mängida ka soojema ilma papud, mis mul jalas olid, sest talvesaapad tõstsime mehega ühise otsuse alusel juba 2 nädalat tagasi kappi järgmist hooaega ootama. välja ei hakka neid sealt enam keegi võtma ju, missest et akna taga on lumetuisk ja maas 10 cm lund... kui hästi pingutada, saaks isegi kelgutama minna. kihlveo osalised, mis arvate, kas teeme ära?

ja teate, maailmas on siiski veel häid inimesi - minu valgete munade puuduse teemalise nutulaulu alusel helistas mulle Anne-Lii ja ütles, et meil on, võime sulle ka anda. mis pühad need on ilma munadeta. nii tore, täielik heldimus oli hetkeks. õnneks ikka laupäeval leidsin hinge hinna eest rimist väikesed valged munad, mis veitsa aja pärast olid kirjud ;)

munad läind...

nüüd oleks vist paslik laulda seda laulukest, mis kunagi üsna populaarne oli: "mu-nad mu-nad mu-nad ka-du-nud..." sest poodides pole eilsest saati saada ühtki valget muna. pruuni peale ju värv ei hakka :(
seekord siis pühad ilma munadeta. aga teile kõigile kauneid kevadpühi!

igav on, sorry

kuna ma olen üksi, siis inimene peab ju midagi tehema. raamat sai ka just läbi, seega väike paus. või siis pausi vahe, kelle seisukohalt vaadata, eksole ;)
tegelt ma laen ennast praegu maha, tööpäev oli jube kurnav, viimasel ajal üldse on nii, et lõuna jääb vahele. igatahes saab mind jälle veidike tundma õppida, nagu avatud raamat, ah!

1. What were you afraid of as a child? tonti keldris ja Raeküla staadioni kolle (suuremate sugulaste süül)
2. When have you been most courageous? olen pidanud ütlema ühele väga kallile inimesele, et tema isa on surnud. tol hetkel polnud lihtsalt ühtki teist, kes seda suutnud oleks.
3. What sound most disturbs you? ülevalt naabrid kõndimas/tooli laua alt välja tõmbamas, aga üle kõige lapse karjumine (alati hakkab lapsukesest kahju ja lapsevanema peale süda täis, et ta oma võsukest piinab)
4. What is the greatest amount of physical pain you’ve been in? luumurd oli kõige valusam ja siis kui selle järgselt kips ära võeti ja öeldi, et toeta, see oli ikka veel hullem
5. What’s your biggest fear for your children? et ma ei suuda küllalt hea ja soe ema olla
6. What is the hardest physical challenge you’ve achieved? ma ei teagi, ei ole eriline enese tagapiitsutaja ju
7. Which do you prefer: Mountains or oceans/big water? meri, ikka meri, siin ei saa üldse küsimust olla!
8. What is the one thing you do for yourself that helps you keep everything together? magan piisavalt ja analüüsin käitumist
9. Ever had a close relative or friend with cancer? Jah.
10. What are the things your friends count on you for? mingi organiseerimistegevus võibolla, öelge ise
11. What is the best part of being in a committed relationship? et sa tead, et mul on inimene, kellele võid kõiges loota ja kõigest rääkida, tingimusteta armastus ühesõnaga
12. What is the hardest part of being in a committed relationship? teatavad igavad argipäevakohustused
13. Winter or Summer? soojem on parem, aga pigem sügis
14. Have you ever been in a school-yard fight? Why and what happened? on ikka olnud, eredalt on meeles üks lasteaiasõda, kus lumesõja käigus noorema rühma poisil kulmu katki lõin, kogemata muidugi. pean mainima, et pärast seda nad meie õue peale nõrima ei tulnud :)
15. Why blog? eneseimetlemiseks ikka ;)
16. Did you learn about sex, and/or sex safety from your parents? ei
17. How do you plan to talk to your kids about sex and/or sex safety? eks paistab

meil elab orav

maruvahva, meil elab maal vanemate juures kastani otsas nüüdsest kuldnokapuuris orav :)))
tegemist on Orava maaüksusega, omanik on hr. Orav ja linnupuuris elab ka orav - lahe!

ümberkaudses männikus ja kuusehekis on neid pidevalt näha olnud, aga et üks tegelane end lausa õue peale sisse seab, on küll ime.

mehega meisterdasime eelmisel aastal pesakasti kuldnokkadele, aga kast sai vist valesse ilmakaarde üles riputatud, sest linde sinna igatakes ei tulnud. ma küll arvestasin, et oleks lääne-suund. no küllap tegelt jäime veidi hiljaks, sest nende laulu oli kuulda juba 2 nädalat enne, kui me puuri ehitamiseni jõudsime.

täna ema teatas, et kas tead mida, orav laseb üles-alla ja kannab kõiksugu pesamaterjali puu otsa.
varsti on palju väikeseid oravaid näha :D

Things to do before you're 30

vaatame siis, kui vaga või vallatu tüdrik ma olen.

-Be sick on your shoes (no ei, seda juba ei juhtu)
+Have a stupid accident which necessitates a hospital visit (pärast Rammsteini kontserti teelt välja suurelt kiiruselt tuisusel Tallinn-Tartu maanteel on selliste emotsioonide pealt suht lihtne sõita, aga haiglas käisin hea mitu aega hiljem, rohkem hirmust vist)
+Get lost in a country where you don't speak the language (Belgias nad kuramused räägivad ju mingit soga, inglise keel ei tulnud aastal 2001 kuidagi üle huulte neil Brüsselis)
-Get drunk on Absinthe (tahaks, väga!)
+Set off a fire extinguisher (ikka juhtub, eksju)
+Eat bizarre foreign food (boamadu on mu kõhust küll tahtnud üles tulla, kui hollandis hiina restos sain teada, mida ma kanaliha pähe sõin)
+Unwisely revisit an ex (õnneks on need ajad möödas, loodan et ka vastupidi)
-Dial 999 (miks küll peaks?)
- Get a pension (eee, mul pole õrna aimugi, mis selle all mõeldakse, seega pole vist kogenud, aga mine tea)
+Drive a wickedly cool car (kas soomuk loeb?)
+Have a three year relationship anniversary (meil on juba 6. tulemas)
+Date against type (ei oleks pidanud, nüüd ma tean)
+Try class A drugs (kui selle soovi oma süsteemist välja saab, hakkab kohe parem. neil muidugi, kes sõltuvusse ei jää)
+Dodge a fare
+Travel to at least one really cool place (minu jaoks konkurentsitult Holland)
+Fall in love (ikka ja jälle oma mehesse, mis saaks parem olla)
+Do something physically challenging (töö juures juba igav ei hakka, tüüpe on igasuguseid)
+Go for a skinny dip (suvi ja pärnu rand, of course)
+Go on a blind date (ei olnud midagi ilusat, uskude mind)
+Have sex al fresco
+Have sex in a car
-Have sex at work (tööl on nõme, kõik muud kohad on aktsepteeritavad)
+Have sex in a public place
-Engage in bondage
+Go 69
+Go to a festival
+Dye your hair (sinine-roosa, sobib?)
+See a stripper
+Kiss someone against your sexuality
-Have a proper girlie / blokie holiday
+See an opera/ West End show
+Go on a rollercoaster (jeebus, kui selle eluka pealt Klariga maha tulime, siis jalad ei tahtnud tükk aega sõna kuulata, seast rääkimata)
-Rock in a mosh pit
-Get arrested
+See some porn
-Undergo pubic depilation
+Ride on a motorbike
+Sleep under the stars
+Move out of your parent's house
+Get on telly (see oli kogemata, aga võibolla tahtlikult ka, kes mul käskis seda ESS-i lippu lehvitada seal võistlustel)

jeei! 9 jäi puudu, väga tubli tulemus mu meelest ;) enamus neist täitsa teostatavad veel, mõni aasta on jäänud ka.

aga omad vastused võiks anda Klari
ma arvan, et koos kommentaaridega võivad tema vastused pisut shokeerivad olla

iivakivi

suures elu virrvarris olen ma ära unustanud ühe tähtsa sünduse. nimelt käis Metsatöll uue plaadi esitlusel Pärnus, mis oli kindlasti üle aastate seda tüüpi muusika austajate suur pidupäev meie maakonnas. Endla teatri väike saal sobib sedalaadsete ettevõtmiste jaoks suurepäraselt. mulle meenutas ta rock cafe'd oma musta värvi ja rõdude poolest. vahva on see, et seal maja osas on kenast koos ka baar ja rõdu suitsumeestele. natuke naljakas oli vaadata küll ärevaid teatri töötajaid oma kostüümikestes "oh mis küll nüüd saama hakkab" nägudega, aga ei, väga timm oli kõik ja ma südamest loodan, et selliseid ettevõtmisi veel tuleb.

uus plaat ja kontsert ise oli hääd. ja mis kõikse parem, raudvara tuli ka küllaga, nii et lootus uue plaadi esitluskontserdilt häälega naasta, osutus täiesti valeks ;)
meil on nüüd plaat ja hõbeniidiga tikitud pusa. ega ma ei bossa, ma lihtsalt räägin :D

vaatan raevus tagasi

ma nüüd seedisin seda asja väheke ja jõudsin järeldusele, et Rakvere teatri uut etendust "Vaata raevus tagasi" tasub vaatama minna küll, isegi väga.
kirjeldada seda tükki ei saa, üldse mitte. ka teatri kodulehel ei saa sotti, millega tehu. kõik on nii sürr ja psühhootiline, et hullumaja. kui esimesed 10 minutut jõuad ära kannatada soovi minema tormata, siis hetk hiljem saad juba tükki sisse ja naudid. täiega!
väljudes oli tunne, nagu oleks kokat teinud - selline selgus valitseb ajus.

piletite copyright läheb Anne-Liile, kes mingi hetk lihtsalt teatas, et nüüd peab minema. mind küll peategelane lakkuma ei tulnud, aga temal sellest palju puudu ei jäänud ja üks näitisik esimesest reast tõmmati ikka keelega kenakesti üle :D

võõratud näitlejatööd, veel võttatum kostüümikunstnik ja suurepärane lava-, muusika- ning videokujundus. sügav kummardus tegijatele!

ja sisu kohta ei oskagi midagi öelda. ainult seda võibolla, et oli vaimset vägivalda, petmist, valetamist, seksi, pikki monolooge, tantsu, nalja ja armastust, või siiski mitte...

eestlased

Dakil oli lahe nimekiri, mis selgitab, kuidas aru saada, et tegemist on eestlasega. minu arust kaks viimast punkti ütlevad pika asja kahe lausega suurepäraselt ja vägagi paikapanevalt ära (eriti viimane):

- You know how to end the sentence «Kui Arno isaga koolimajja jõudis…»
- You think its normal that you have Wifi hotspot and dry toilet under the same roof.

oi kui lahe, Klari saatis mulle küsimustiku :) mulle kohe meeldivad küsimustikud!

Kaks riideeset, mis hetkel seljas on:
1. edeva prossiga must pluus
2. kontsaga saapad edeva sametise lipsuga säärel (täiesti ebatraditsiooniliselt mina)

Kaks põhilist asja, mis peavad ühes suhtes olema:
1. armastus
2. usaldus

Kaks lemmiktegevust:
1. magamine
2. puhkus suvekuurortis

Kaks asja, mida praegu kohutavalt tahaks:
1. shokolaadi
2. kaissu

Kaks asja, mida sai eile õhtul tehtud:
1. kassi lolli järjekindlusega võideldud (no ei lähe laua pealt maha)
2. pesu triigitud (milline eneseületus)

Kaks asja, mida täna sõid:
1. aktiva jogurt kirssidega
2. vitamiinidega lastevorst (jee rait, puhas jahu)

Viimased kaks inimest, kellega rääkisid:
1. abikaasa
2. kolleeg

Kaks asja, mida homme teed:
1. magan kaua, sest mees tuleb koju ja siis on uni alati hea
2. teen munanuudleid ja Pekingi kana

Kaks pikimat autosõitu:
1. Pärnu-Palanga-Pärnu, ärasõit hommikul kell 3, et jahedam oleks ja poole pealt ise roolis
2. 2 aastat järjepanu iga mõne nädala tagant Pärnu-Tartu-Pärnu, kui magistratuuris käisin. kõik see aeg tunduski üks lõputu teelolek.

Kaks lemmikjooki:
1. vesi
2. hea kuiv punane vein (neelud käivad, kohe lähen poodi)

Kaks asja, mida ma pole blogis siiani enda kohta öelnud:
1. et mu vanaema on 87 aastat vana
2. ja et ma olen pigem mõistuse kui tundeinimene, kuigi tahaks vahel ka vastupidiselt elada

Kaks tööd, mida sa never ei teeks:
1. neurokirurg - risk midagi p****ekeeramiseks on way too big
2. müügitöö (ma ei saali millegi pähemäärimist)

Kaks filmi, mida vaataks veel ja veel:
1. Dance with me
2. Kevade

Kaks kohta, kus pole elanud, aga tahaks:
1. metsa sees, kus pole kilomeetrite raadiuses teisi inimesi peale oma pere ja talvel on meetrikõrgused hanged, nii et tööle ei saa minna
2. Hollandis

Kaks lemmiktoitu:
1. Pekingi kana
2. pastatoidud

Kaks kohta, kus praegu parema meelega oleks:
1. õues päikese käes peesitamas
2. oma kodus

Kaks inimest, kes vastaksid, kui see küsimustik edasi saata:
Ester
Rica

jutt ausambast

kevade ärevus on pähe löönud ka vabadussõja võidusamba püstitajatele. no küll on nüüd jama, pannakse püsti mingi klaasist rist. no ja siis? meil on üle Eesti igasuguse kuju, materjali ja suurusega ausambaid ja isegi üks linnapea, kes on täitsa elus ja on linnale elavaks lollimärgi sambaks (vihjan jah ja võin välja öelda ka, kui on vaja)
mulle ka konkreetselt risti mõte ei meeldi, aga pean tõdema, et klaasist näeb see väga kena välja ja midagi häbiväärset see riigile küll ei tee. pigem lisab usaldusväärsust meie külastajate silmis.

viimasel ajal olen üldse kuidagi riigi- ja rahvakeskne. igati loogiline jätk aastapäevapidustustele, kas te ei leia ;)

vastuvõtu kohta niipalju, et kostüümivalik hakkab ühtlustuma paremuse suunas ja mul on südamest hea meel, et rahvariided on au sees ja pr. Ilves neid jätkuvalt populariseerib. kui mind peaks sinna mingil põhjusel kutsutama (kuigi praegu ei kujuta ette ühtki sellist põhjust), siis oleks tõenäoliselt pikk must siidine kleit rahvustikanditega alläärel ja õlalt rinnaesisele :) oi kui hea disainer minust saaks, ah?

kevade saabumisest

kevade saabumist on märgata paljudest märkidest:
- peenral ilutseb hüatsindi õiekobara nupsik, mis ootab päikest, et kuuseokste varjust end pikemaks ajada
- otsin uusi liiliasibulaid, mida varsti mulda pista
- jälle algab lõputu kontsertide pakkumine, kuhu kõigile minna tahaks
- on varutud juba paar piletit, kuhu kindlasti minna saan (Metsatöll 06.03.08, Pärnus)
-päike käib kõrgemalt :)

kena pidupäeva kallis kodumaa

minusuguse Eesti patrioodi jaoks oli tänane päev lihtsalt suurepärane! emotsioonid on laes, kõik halvad asjad kahvatusid ja elu läheb edasi.
teate, et lipuehtes Pärnu on päikeselisel talvepäeval sama kaunis või veel ilusam kui suvekuumuses.


täna oli lõpuks ka see päev, kus oma mehe igapäevases tööriistas sees sain istuda ja tema nö "teise naisega" tutvust teha.

paraad oli meeliülendav, rahvamassid üleloomulikud ja NATO hävitajad ülikiired (ei saanud isegi mõtlema hakata, et nüüd! nad on lihtsalt liiga kiired pildistamise jaoks).

PALJU ÕNNE EESTI!

nutt ja hala või midaiganes

peaks midagi kirjutama, aga ei tea mida.
tean ju ka, aga ei taha seda kogu maailmaga jagada. või õigemini pole siin veel midagi jagada. kuigi tunne on hetkel suht kehv. ei teagi miks.

igatahes olen ma töölt vabastatud määramatuks ajaks. see iseenesest on hea, isegi väga, ainult et kodus tahaks olla...

see ei ole ju ülepingutamine, kui inimene on 1 x üle mitme kuu pool ööd üleval, sest oli sünnipäev (millele ei saanud minemata jätta) ja käib korra ühe päeva Tartus? ei ole ju? eriti minuvanuse ja muidu suht terve inimese kohta. aga tuli välja, et on.

E.

P.S. täna pidi haiglasse oma voodi kaasa võtma, sest kõik voodikohad on täis.
P.P.S. kui normaalsel isikul haiglas või arstide läheduses vererõhk tõusel nii umbes kahekordseks, siis minul langeb. sellega võib põhjendada ka uimast olekut ja kohinat peas.

HEAD SÕBRAPÄEVA!

armastus on valus?

kõik on ümberringi nii kurjad ja pahurad või kurvad ja õnnetud. ei saagi aru, miks. ma ise olin ka eelisel nädalal selline. ehk on sel seos ärajäänud talvega, valguse puudusega. kui lumi on maas, tundub kõik ikka puhtam ja kenam. üksindus on vähemalt valgem, niimoodi mulle kunagi paistis teistpool kuud...
aga jah, kurb on kuulda, kui sinu jaoks tähtsate inimeste elud on sassis. kuidagi ei saa aidata ka, sellistest asjadest peavad ikka asjaosalised ise välja tulema. või siis eesmärke muutma ja suundi. öelda on kerge, ma tean. samas selline ühe koha peal tammumine ei anna muud, kui jalgealune muutub vesiseks ning vajud üha sügavamale, kuniks on sootuks võimatu välja rabeleda.

vaatasin soome pealt mingit mõtetut suhtesaadet, selline psühhiaater stuudios värk oli. ei olnudki nii mõtetu tegelt, minu jaoks oli point selles, et tõdesin veelkord, kuivõrd õnnelik ma oma suhtes ikka olen :) ja see on hea, lõpmata hea. teate, mis kõige parem on? aga see, et me mõlemad oleme õnnelikud, ausõna! hea tunne on praegu. teiste elu keerdkäigud panevad mind alati enda elule mõtlema ja väikesed murepilved kaovad kohe, sest need ei mängi rolli, lihtsalt tuleb oodata tuult, mis nad minema puhub.

ei kujutagi ette, millised sõbrapäevad seekord tulevad. ikka jube on küll, kui see kõik ei tule südamest, mida kombeks öelda on. tegelt on nõme, et mingil päeval aastas sa mõtled oma kallitele inimestele või teed kaaslasele kingituse. meil õnneks nii ei ole, ikka siis ütlen, kui tunne peale tuleb, et elu on ilus just koos Temaga.

get off the track, Veerpalu is back!

Jaagu minek oli super, aga Baueril on lihtsalt tiivad, sinna pole midagi teha.
ülilahe oli muidugi. mõned pildid illustreerimiseks.







meie kass samal ajal

I'm a midnight!

You are darkness and moonlight and a sky full of stars. You're nocturnal, but not in a lonely way. You are the moment when an unbelievably good rock show goes into its third encore. Just when everyone starts to wonder if it's finally over, the band runs back on stage and starts another song. You are the time of night when everybody knows it's getting late, but nobody wants to go home. You are the smoke machines, still going strong, and the stage lights that make that smoke glow blue and red. You are the warm mass of people singing along in unison, the sweaty rockers, the guitar solo, and that split second when you could swear the lead singer looked in your direction.

roosamannavaht

kas teile tundub ka, et hästiunustatud vana on see kõige õigem uus?
mulle tundub, eriti kui mõelda tagasi kooliajale ja magustoitudele. millest selline teema praegu, aga sellepärast, et meil on kodus veel pool potti roosamanna vahtu alles :P isver kui hea see ikka on! me sõime eile end oimetuks. pärast oli ikka suht raske olla. aga nii juhtub, kui ammu pole saanud ja hiiglama hea on.
teiste lapsepõlvest meenuvate suurköökide jaoks lihtsalt valmistavate magusroogade kohta võin sama öelda - piima-, karamelli- ja kakaokisellid ruulivad. ja neid on palju kergem seedida ka kui mingeid kooke või shokolaade.

aga üks asi, mis mulle ei meeldinud lapsena ega nüüdki on mannapuder kiselliga, külmavärinad tulevad peale, kui sellele mõelda. paljudele tekitab sama tunde saiavorm, õnneks mina hiilisin selles alati kuidagi ära. no aga see puder, oh õudust! koolis keedeti see alati millegipärast põhja, eks! ma alati mõtlen, et kui kodus miski põhja kõrbeb, siis teed uue, aga lasteasutuses on ikka nukker küll, kui kokk on hooletu ja selle all peavad kõik pidevalt kannatama, sest 500-le lapsele mõeldud putru just ühe liigutusega ära ei viska, kui see põhja keeb.
ja lumepallisupist pole ma ka kunagi aru saanud...

veeloom ikka

suurematsorti kõrvahädad ületatud, mis kestsid terve aasta, otsustasin, et lähen jälle oma lemmikkeskkonda - basseini. oi küll see oli hea :) ma olen ikka hüljes, pole midagi teha ;) ja suureks rõõmuks pidin tõdema, et jõudsin kõik kaasa teha (vesiaeroobikas käisin noh) ja harjutused olid suht meeles. jalalihased ei öelnud üldse, et pidur-pidur! me pole terve aasta midagi teinud, aga käed nutsid küll natuke. põhiliselt "nuudli" vettesurumise harjutuste kompleksi peale. aga ära kannatasin, selline hea tunne tuli jälle.
tore oli tõdeda, et hinna-kvaliteedi suhe on endiselt hea ja et trenn on 10 min pikemaks veninud :))) milline rõõm.

õhtul, pean küll tunnistama, oli kell pool 11 tunne, et vähemalt südaöö on. selline väsimus oli peal. uni tuli hea ja oli hea. nii vähe on õnneks vaja, eks!? kui nüüd kõrvad ka vastu peavad, oleks imetore. aaa, praegu on paremas ninasõõrmes hoopis kohutav nohu, teises, ei midagi. väga veider, esmakordne kogemus.

heietusi elust

on teada tuntud tõde, et ootamine on raske. oma kogemustest võin sellele väitele kahe käega alla kirjutada (kuigi vasakuga ei oska eriti). ei oskagi öelda, kas asi on minus või oludes, aga viimane ring tuli ikka eriti raskelt.
ükspäev tabasin end mõttelt, et see sõda on minu närvikava palju põhjalikumalt tuksi keeranud, kui mehe oma. tema on rahul, isegi rahulolev, endale kõike tõestanud ja leidnud, et on tuleproovi läbinud. minul ei olnud midagi tõestada, ei olnud ka eesmärgi pool aastat üksi vastu pidada. ma ju tean, et olen selleks suuteline. lõppude-lõpuks, paljud inimesed elavad üksi ja elu on ilus. ongi ilus, aga ainult siis, kui see on sinu valik või kui kogu aeg ei vasarda kuklas mõte, et kellelt järgmine telefonikõne olla võib või mis sisuline see olema saab.
no ja nüüd ongi olukord, kus ma olen pidevalt hoopis teistsugune kui varem. ja ma ei saa sinna mitte midagi teha. endal on paha ja teistel on paha. ehmun pidevalt ja kõikide asjade peale, öösiti ärkan võpatades, kui kass voodist maha hüppab või kui naaber uksest käib. kõik on igav, tavaline. kõik need asjad olid enne täpselt samamoodi ja ei häirinud mind mitte üks raas, nüüd aga küll. ja ma muudan end nii sõltuvaks, kuhu on kadunud see tugev tüdruk, kes kõigega hakkama saab ja oma mehele toeks on? ei tea. tahaks teda tagasi, väga! pole kahjuks kuskilt võtta...

TALV TULI, JEHHUUU!

võõrdumine

imelik, ma olen kuidagi netikaugeks jäänud viimasel ajal... eile õhtul korra mõtlesin, et võtaks arvuti lahti, aga ei viitsinud. tegin siis väikese analüüsi, et miks küll. muidu ikka tuulan netiavarustes, kui vaba aega laialt käes. tuli välja, et reedel töölt minnes jooksid mu silmad veits aega vett ja väga valulikud olid. küllap ma siis hoidsin alateadlikult arvutist eemale, et silmadele puhkust anda.

neid on ju väga vaja, silmi nimelt, sest loodus pakub vaatemänge, mida ei taha vahele jätta. käisime tormituulte kiuste randa piilumas (nagu ka mustmiljon muud pärnakat) laupäeval kell 18 ja 23, aga ei midagi, ainult natuke jäämägesid oli paista, vett ei kusagil. veetase oli alla meetri, lihtsalt tuul ulus kõrvus. aga pühapäeval oli tõesti, mida kaeda - jää oli mereranda trüginud ja end suurteks kuhilateks kokku ajanud. liivavallid ja jäämäed vastastikku :) mingi koha peal oli eriti lahedalt mingi riba jääd 5-6 meetrit liivale sõitnud, ülejäänu jäi viisakalt merepiirile ikka. no ja see päike, vapustav! ilm oli super, tuju oli super, mis arvutist me räägime, eks ;)

laiskus lõpetada

kätele pilku heita eriti hetkel ei taha. on teised karedad ja kriimud. kõik see on tapeedi süü, mis seinast maha tulla ei taha. tegelikult võitsime ikka meie ja nüüd ta seal koridori nurgas mustas kilekotis mossitab, aga hullult punnis ikka vastu küll. no ei ole olemas! liiga hästi pandud vist, et kuskilt nurgast hargnema ei hakanud, ikka vesi ja pintsel pidi varuks olema, kui sentimeetri-haaval seda ollust seinast maha tahtsid saada.

ühesõnaga varsti saab meie senisel roosal koridoril olema uus nägu :) veidi teist tooni ja rõõmsam. ega sel roosal ka väga viga polnud, aga no olgem ausad, mina valisin ju beezi, poes mehed ajasid midagi toona sassi, sest lahti võttes oli see suht roosa. arvasin siis, et küll kuivab õigeks, aga see oli vale lootus. ja mis te arvate, mida mees värvivaliku kohta ütles enne, kui ma seda valima läksin? õige! ükskõik mis värvi, aga mitte roosa...

märkus enda jaoks: kass peajagu lühemaks võtta, kui uuele tapeedile ka küünejäljed tekivad.
märkus kassiomaniku jaoks (mhhh, jälle mina): mitte kassi süüdistada, et talle selline keskkond luuakse, kus ta oma loomulikke vajadusi rahuldada ei saa.

kas teile ka tundub, et mul on mingi muutuste periood? mul endal on küll, eriti mis värve puudutab ;)

et siis sellist värvi olen ma ;)

talveuni

olen tähele pannud, et inimesed siin jagunevad hommiku- või ööinimesteks, suve-või talveinimesteks, soolase- või magusainimsteks. mulle need määratlused kuidagi kohe ei sobi. ikka on mingi kiiks sees.
no näiteks mulle meeldib hommikul magada (kuidagi ei saa jalgu alla kell 7, ega 8), aga hea meelega lähen õhtul vara magama ka. siis armastan ma nii magusat kui soolast, eriti juustu, shokolaadi ja õunu. ja selle aastaaegade asja suhtes jään ma üldse eriarvamusele. kumbki diim mind endale ei saa, seda võin kohe öelda.

suvi on jäk, sest on palav ja higistamine on üks vastikumaid tegevusi mu meelest. talv on bõrrrr!, sest on külm ja kodu on jahe ja kütma peab (kuigi paar kelgutiiru on tore teha vahel harva). kevade ja sügisega on hoopis paremad lood. olengi vist selline +15 kraadi inimene, kellele meeldib, kui jakk on seljas ja kergemat sorti papud jalas. ja et saab lehtedes sahistada või kevadel mere äärde sooja tuuleõhu lõhna nuhutama minna.

tegelikult ma tahtsin seda öelda, et mingid veidrad salakavalad väsimuse lained rulluvad must üle - oled nagu ikka ja järsku tunned, et oled nii väsinud, et jalapealt kukuks magama. siis umbes tunni hoiad vägisi silmi lahti ja mingi hetk on kõik jälle normis. veider. sellest ma muidgi üldse ei räägi, et õhtul 5-7 magamine pole mingi kunst ja siis 10-st uuesti edasi tududa - mõnus :)

muutuste aeg

ärge siis minust linna peal mööda kõndige, eks ;)
selgituseks: väike värvivahetus toimus. lahe on! tegelikult see küll päris nii minema ei pidanud, aga blondeeritud juustele midagi muud peale pannes ei ole lihtsalt võimalik tulemusi ette arvata...

sorteerimise jätkuks

võin öelda, et teine prügikast on ostetud ja mõned topsikudki sees :) aga loomulikult olin ma sunnitud eile lõuna paiku tavalisest pürgikastist välja urgitsema kassikonservi karbi, mis sinna hommikul unise peaga automaatselt rännanud oli.
prügi on kuum teema, üks sõbrants on omast arust kaval, ütles mulle, et pesemata majoneesipurk on segaprügi, millele ma muidugi hoolega vastu vaidlesin. ta ei tahtnud kuidagi aru saada :) see on automaatselt toppeltarve, mitte segaprügi, seletasin ma. ikka pesema peab, inimesed. sellest pole aru saanud, kas sildid tuleb eemaldada või mitte.

aga see, et lund sajab, on ülimõnus :)))

tuleb vist kolliks hakata

prügikolliks, noh! igatahes igast uksest ja ankast tuleb vastavasisulist infi, mida ja kuidas sortima peaks, et me oma planeedil ära ei upuks prügi sisse. mõte on hea, teostus kehv. millegipärast jääb initsiatiivgrupil kõige olulisem lüli alati vahelt ära. ma mõtlen siinkohal toimima hakkamise lüli. ma saan aru, et eramajas vastutab iga koll enda eest - kui on vale tops või paber kastis, siis trahv kaela, aga suures majas ei ole see lihtsalt tuvastatav, kes mida kuhu viskas ja kõik maksavad lõbusasti koos. see selleks.

kui ma ka saan aru, tahab sorteerida ja komposteerida, siis on see ikkagi raske, sest Pärnu linnas vähemalt ei ole nendel kohtadel pakendikonteinereid, mida linna kodulehekülg lubab... normaalne, eks!

ja see on ka lahe, et prügivedaja otsustab, kes teeb õigesti, kes mitte. mismoodi??? prügi peab ju kilekottides olema, kamoon! et iga kasti juures võtab vana digika, teeb klõpsu ja salvestab läpakasse, nii? johhaidii!

ei, ei, ega ma paha pärast, mõte on hea ja ma olen kahe käega selle poolt, aga läbi peaks asja rohkem mõtlema.

edu igatahes. siinkohal pean tunnistama, et mõttest, osta teine prügipang panekndite jaoks, pole ma veel kaugemale jõudnud.

mingi uus hoog on peal

mul on tõesti uus hoog peal, tuntud dieedipidaja (IRW!) nagu ma olen. Heidi siin rääkis mingi kuu või nii aega tagasi, et meie onupoja naine olevat veregrupi dieeti pidades mängleva kergusega 2 kg nädalaga alla võtnud (ja ta on selline ideaalkaalus naisterahvas). tundus kuidagi ahvatlevalt kerge, et sööd ainult neid toiduaineid, mida sinu organism heameelega seedib ja muudkui salened. ei ole nii kulla sõbrad! tuli välja, et minu veregrupiga (A-pos) ei olegi selliseid toiduaineid, mida organism tahab. vähemalt söödavaid mitte :(
dieediprofiil on järgmine:
*taimetoitlane
*kasulikult mõjuvad aedviljad
*tofu (wtf is that?), mereannid
*teraviljatooted
*oad
*kaunviljad
*puuviljad
kaaukao võti:
*vältida liha
*piimatooteid
*harilikke aedube
*lima ube, nisutooteid
abivahendiks:
*aedviljaõli
*sojatoidud - ei tea mis need veel on ja kuidas seda valmistama peaks?
*aedviljad
*ananass - see on vist ainuke asi, mida ma väga armastan :P
trenn:
*joga
*thai shi
ei kõla just minu moodi, aga nagu peaks.

pikast jutust vastavasisulisest raamatust lugesin välja, et liha peaks asendama kalaga, hea on süüa pastat ja mõnda teravljatoodet ning palju köögi- ja puuvilju. jee rait! iga dieet ütleb seda. aga noh, mingi hetk võiks proovida küll ju.
shotimaal proovitud sojapiim oli küll täiesti maitsetu ja isegi värsked mustikad ei teinud asja natukenegi paremaks.
ei-ei. ma olen ikka positiivne praegu ;)

piparmündikakao statoili tagasi

kui on olemas üks hea jook, siis on see just piparmündikakao, mida antakse statoilis. sealsed muud joogid pole maitsemeelte paitamiseks loodud, küll aga see :)
millegipärast otsustas kuskil keegi, et uutesse automaatidesse kakaod ei pane :( hull pettumus oli, kui esimest korda ilma jäin. no on ju jama, kui ärkad kindla mõttega, et tallinna tee peale tuleb üks kakao kaasa võtta. ise veel mõtled, et kiidetud olgu see püha aju, kes mõistis, et shokolaad piparmündiga on jumalate jook. lähed siis ja seisad totra näoga joogiautomaadi ees - mida pole seda pole :(

ühesõnaga kutsun üles selle joogi jumaldajaid lehel www.statoil.ee kirjutada üks kiri tagasiside lehele, et meil on seda jooki tagasi vaja! mina juba kirjutasin ja meie aastavahetusseltskond, kes ka kakaost puudust tunneb, lubas häälekalt pidevalt jaamadest otse küsimas käia, et miks ei ole? portaka alla pidavat rahva tungival nõudmisel see varsti vist tagasi pandamagi, nii et lootust on ;)

head uut!

kõik siin teevad kokkuvõtteid eelmisest ja annavad lubadusi selleks aastaks. mina nende kilda ei kuulu, ei usu ka, et hakkan kunagi midagi huupi lubama. ei muutu sellest ju midagi, et teine number ete lööb, elu on ju täpselt sama.
kokkuvõtteks kõlbab see küll ;)

Ülesanne: pane kirja eelmise aasta iga kuu esimese postituse esimene lause (testid ja memed ei loe).

jaanuar: HEAD UUT AASTAT!!!
veebruar: Eestis on ka teisi väga halbu teatreid peale Endla! Eilne õhtu oli selle tõestuseks, kui Ugala etendus "Saateviga" Pärnus ette mängiti.
märts: mulle tuleb vist täna häadatapp teha... selline loidus ja unisus on peal, et üldse ei saa vedama.
aprill: harjutusi iseseisvaks eluks- neid on suht palju viimasel ajal olnud (ma mõtlen mehe eemalviibimise ajal)
mai: ei teagi kohe, millest alustada.
juuni: Sky ja Highlands - kyll need olid ilusad!
juuli: täiesti laulusisuline nädala vahetumine oli :)
august: õndsus sai läbi :( hiiglama hea oli :)tahan veel!!!
september: mandlid noh! ootasin üle poole aasta.
oktoober: saadan tuule su juurde,et ta sosistaks salaja,et ta räägiks kõigest sulle, räägiks sellest, kuidas vajan sind ma.
november: võta postkastist välja või osta 02.nov.2007.a. Pärnu Postimees, ava keskkohalt ja loe, ei, parem vaata pilte!
detsember: uhke tunne on ka olla sõjamehe naine.