2 paari kaksikuid vanuses 2 a 3 k on äraütlemata mõnus kooslus!

eriti boss liivakast lapsi peibutamas. emmed loomulikult kaamera taga

võtsime lõpuks jalad selga (loe: rattad alla) ja suundusime lõunaosariikidesse ;) ehk siis mägieestlaste manu Valgamaale külla Kristinale ning tema vahvatele tüdrukutele Hannale ja Helenale.

sõbrantside mängumaja meeldis kohe üliväga

oi meil oli tore päev! isegi pikk sõit ei suutnud seda ära rikkuda. ei kuulnud me kordagi ühtki jorinat, söödi ja joodi mõnuga, kiiguti ja mürati niisama, käidi isegi muulukal ;). meie laste isa okupeeriti küll (muidu väidetavalt pelglike) H-de poolt, aga K-d väga seda pahaks ei pannud.

ja milline vaikus seal metsade vahel ikka on - ahh!

mul on nii hea meel, et on olemas imeline internet, kust leiab niivõrd toredaid inimesi! 

suured tänud, Kristina, kutsumast!

H-d näitasid ette, K-d proovisid kohe järele, kuidas rippumine käib

lõksus

kas sul on vahel tunne, et oled lõksus? mul praegu on. tunnen juba pikka aega, et nii edasi ei saa, otsus on peas küps, aga reaalsete tegudeni on teisitimõtleja tõttu raske jõuda. oi kui raske! kahjuks me sõltume sellest teisitimõtlejast...

ja ma ei teagi, mis nüüd saab. hetkel on kell 3.42 ja ma ei saa und. mina, kes ma olen kuldmagaja. EI SAA UND. see näitab kõnekalt, kuvõrd nurka aetud ma olen.

loomulikult on kõik endas kinni, oma suutmatuses/tahtmatuses varem otsuseid teha. samas on jube raske otsustada, kui vahel antakse lootust, siis jälle üldse mitte.

millest ma jahun? oma kodust. oleks pidanud olema julgust aastaid tagasi end lahti rebida ja endale oma korter/maja osta. ei olnud, eelkõige vast seetõttu, et eluaeg on räägitud, kuidas laen on maailma kõige hullem asi. hea ta muidugi ei ole, aga siis ei sõltuks vähemalt kellestki kolmandast. teaks ise, kuidas majandad. nüüd ma saan kohe 31 (mitte 21 või 15, eksole!) ja kodanik lapsevanem on ikka seisukohal, et ma ei adu, palju mõni ehitusmaterjal maksab, kuipalju kulub kõigeks aega ja kuivõrd närvesööv see kõik olla võib. aga oma kodu on ju kõike seda väärt! oleks vähemalt eesmärk, mille poole püüelda. praegu ma istun siin korteris ja mitte midagi ei taha teha. juba sellepärast, et alati on kuklas varuks mõte, et ega me kaua siin enam ei ela, mis ma ikka teen... kui ma olen juba aastaid vaadanud kinnisvaraturgu, käinud vesise suuga mööda ehituspoode, planeerinud ja mõelnud, siis ikka mingi ettekujutus on. võib ju temast ka aru saada. kuna ta ise on kõik selle läbi teinud, ei soovita meie perele sama rasket rada. aga mu meelest on oluline lasta igal inimesel valida oma tee. kas pole?

proovin nüüd ikka ära magama minna, ehk hommik on varahommikust targem.

ilusatele päevadele järgnevad koledad ööd

millegipärast rakendub pea koheselt võileiva-või-poole-vastu-maad-kukkumise-seadus, kui ma asun kiitma, et elu on ilus. tänane öö oli kõike muud kui tore. kell 1 otsustas Karita suure häälega kisama pista. mees läks vaatas, pani teki peale, laps magas nagu edasi. nii moepärast viskas sinna diivanile pikali, sest tavaliselt pistab ta uuesti kisama, kui toast ära tulema hakkad. jäi sinna magama, kui tunni pärast ärkas ja lahkuma hakkas, oli neiu ikka veel üleval ja siis läks päris trall lahti: üritati voodist väljuda, võeti ära riided, keerati padi jalutsisse jne. kõike seda ulgumise saatel. teate küll sellist nõudlikku seakisa, mis vahel kõrgemaid registreid võtab, et show oleks täiuslik. seepeale ärkas loomulikult ka Karina ning liitus... õnneks tema ei karjunud, vaid hakkas laulma!? seda siis kell 3 öösel. nüüd sai minul mõõt täis, saatsin mehe magama, ise riidlesin seltskonnaga, kes selleks hetkeks olid läbi arutanud kõik eilse päeva juhtumid, ise maruõnnelikud. hetkeks saabus vaikus. ütlesin, et tahan ka magada ja kui vaikus ei kesta, siis tuleb ikka nurka seisma minna. minu ähvardused on nagu hane selga vesi, eksole :S jutuvada jätkus tund aega. 4-st ma mõtlesin, et see ei ole võimalik, et lapsed uuesti magama ei jää. ja et taoline trall on vahelduva ediga kestnud juba 2 nädalat...  istusin siis voodite juurde toolile ja ootasin 30 minutit, kuniks saabus rahulik hingamine mõlema öökulli poolt. mingi autoriteet on mul ikkagi olemas vist, sest niimoodi seal toolil troonides ei julgetud rohkem seletama hakata. selleks ajaks oli kell 4.35 :( äratus oli ikka pool 8 :S

elu on ilus, kas pole!?

ja need, kes ütlevad, et mis sa hädaldad, naudi oma lapsi, ei pea siin lugemas käima. suht keeruline on nautida, kui ise jummala väss oled või pidev jama käib. või nagu mul üks kaksikute emast kolleg just ütles, ei pea need üldse kobisema, kellel endal kaksikuid pole olnud.

päris suvi on käes

nüüd on südasuvi küll käes - kõik marjad valmivad aias (esimesed vaarikad, mustsõstrad ja tikrid on hammaste taha kadunud :p), merevesi on sügavasse vette ujudes igalt poolt ühesoe ( s.t. põhjast ei lähe külmaks ja liiga soe juba mu meelest), õhtupoolikud mööduvad lastega vees kõhutades ja liivalosse ehitades, äikesepilved kõmistavad, inimesed liiguvad mõnusalt laisalt kingataldu sulavalt asfaldilt lahti rebides tänavatel jäätis hambus.

plaani on võetud: loomaaiakäik ja sõprad Valgamaal.

ah jaa, herr Abikaasa on ka tagasi Hollandist tööreisilt. mugime säälset veini ja juusu - hää!

mõnusat suve!

kas mänguasju on tõesti vaja?

mina ei tea. oma lapsi jälgides, tundub pigem vastus olevat EI. iga puuoks või kivike on palju parem mängukaaslane, kui udupeen ja hinnaline muusikaline vidin. või peab lihtsalt veel vett merre voolama pisut enne, kui nad mänguasju sihipäraselt kasutama hakkavad. vahel ma tunnen end süüdi, et lastele asju eriti ei osta. mänguasjapoest ei leia mind pea kunagi ja kui siis mingit kindlat asja otsimas, mitte riiulite vahel vaimustusest kiljumas, et oh mis vahva lelu! aga tegelt vist ikka peaks rohkem käima ja huvitavaid vidinaid otsima.

millest see postitus üldse alguse sai? aga sellest, et puhusin täna end vanemate pool pildituks, et uut lastebasseini täis saada. sain ka. siis tassisin voolikuveele lisaks kuuma vee boilerist, et lapsukestel lõõskava päikese käes külm ei hakkaks (vanaema luul), seejärel basseiniveerele kummivaiba, et jalgadega prahti sisse ei kannaks (sest hoidku jumal selle eest, kui vees miskit ujub, veel hullem, kui see miski putukas on!). kõik see tipnes 10 minuti sulistamise ja pritsimisega (mis oli tõesti väga vahva ja lõbus), seejärel mindi tuppa mahla jooma ja sinna see bassein jäigi. 

kui ma nüüd mõtlen, kui palju kõik asjad maksavad ja kui kergesti need purunevad (sünnipäevaks kingitud rallirada lagunes teisel päeval koost. plastmass lihtsalt andis järele, kuigi keegi selle kallal jõudu veel rakendada ei jõudnud...), siis ei olegi tahtmist midagi uut osta, kui huvi nende vastu kaob pea kohe. mõnes mõttes on mul hea meel, et asjade lummust pole lastel veel välja kujunenud, teisalt võib see arengut pidurdada, kui vajalikke mänguasju kodus pole. mis siis on õigupoolest üliliikuvale 2 a 3 k lapsele vaja? hetkel olen kindel, et jalgratast (sellega sõidetakse tõesti iga päev kokku vähemalt tund aega) ja liivakasti, kiiku vast kah, tubastest asjadest joonistustarbeid ja vahel harva üht nukku, toidunõusid ka ja loomulikult raamatuid!  soovitage soojalt, kui teie lapsed millegagi edukalt mängivad!!

laulupeo lummuses

kuigi ma sel aastal kuidagi laulupeole ei saa, on viimased päevas väga musikaalsed olnud meil. nimelt nõuavad lapsed suht tihti, et ma laulaks. see kõlab umbes nii: nooh, emme, laula!!! siis ma mõtlen natuke aega ja mingi lastelauluga ikka lagedale tulen. 

nüüd on K-d jõudnud selleni, et püüavad kaasa laulda ja omaette ka keset mänguhoogu kostub vahel ...oled väike lumal kalujõmm...ää-ähh... jms. nüüd õhtul väljas olles pidin end pooleks naerma, kui kõikide mu repertuaari laulude mix kostuma hakkas. sõnad ei jää neil hästi meelde (nagu minulgi), aga mis meenus, see kohe laulu sisse pandi. kujutage nüüd ette, kuidas kõlab Põdra maja, Karukati, Majaehituse, Vannilaulu, Mõmmibeebi, Unelaulu, Juba linnukeste, Kessu ja Tripi laulu, Jorupill Jonni, Sepapoiste ja Rongisõidu mix, kui igast laulust tuleb mingi fraas või viisijupp :D :D :D  kopp-kopp, lahti tee, sepapoisid-sepapoisid, tönn-tönn, kalu kati ukse lahti, mull-mull-mull kalad, seal olid kiisud-seal olid kiisud-seal olid kiisud... magama nüüd jää-äh! ülihea mu meelest!

ok, see oli nüüd küll puhas emmepost, aga kes see teine ikka minu laste arengut talletab, kui mitte ma ise ;)