teisipäev, 20. veebruar 2007

näputöö

näpud on juba pikemat aega sügelenud midagi teha tahtes. eile siis leidsin ühe poncho, millega peale hakkasin. kõigepealt tuli muidugi sobiv lõng ja vardad leida. pärnu linnas on lõnga valik üsna olematu, lõpuks olin sunnitud mingi ikka ära ostma, aga nii paksu, kui mustris kirjas oli, küll ei saanud. sellega seoses olin 40 silmust rohkem looma sunnitud ja töö tuleb palju pikem.
igatahes alustasin õhtul 6-paiku ja 11-ks olin selle koha peal, kus ma arvasin, et edasi ei oska, aga üks töökaaslane päeval seletas, kuidas peaks tegema ja tuligi välja :)))
kass ei arvanud lõngast ja varrastest eriti midagi, õnneks! paar korda pani käpaga, aga siis oli vaja jälle õue peale tüdrikuid jahtima minna. öösel magas ikka toas, kuigi 5-st tahtis jälle naistesse.

mina ise olen nohust peaaegi lahti saanud, kuigi imelik väsimus on ikka veel sees. mehe nohust ma ei räägigi, see läheb vist alles siis ära, kui ta Afgaani kuumuses maandub...

shotimaast niipalju, et loen igasugu huvitavaid raamatuid praegu ja ootan juhtkonna vastust minu reisisoovile. nagu ma sealse koordinaatori jutust aru sain, pean hakkama mingi kord rahvusroogi valmistama. no ma ei tea, kama on nagu mannetu veidi, aga hapukapsaid ka ei taha teha. äkki suudan miskit kooki välja mõelda. andke nõu, mida on lihtne teha, aga maitseb hea?

Cristal

esmaspäev, 19. veebruar 2007

kassipesu

kuna meie kiisu hiilis õue peal olevasse garaazi ja jäi sinna suht pikaks ajaks kinni, siis sai ta üsna õliseks. puhtaks ta end lakkuda ei suutnud. niisiis otsustasin Lordi eile õhtul ära pesta.
iseenesest õnnestus protseduur üsna hästi, kuna ta ei karda vett. kui kõrini sai, siis pani oma märjad käpakesed mu jala najale ja vaatas suurte kurbade silmadega otsa :( aga häält ei teinud. väänasid ta siis kuivaks ja asetasin suure räti sisse kuivama. küll sellega oli jama, kasukas ei tahtnud kuidagi ära kuivada hoolimata meie ja kassi pingitustest. lõpuks pidin ikkagi fööniga natuke kaasa aitama. ta ju kardab seda! aga ma ei saanud rohkem vaadata, kuidas loomal külmavärinad on. pärast oli tunduvalt toredam, kui külm üle läks. ja siis ta magas fliisteki sees terve õhtu minu ja Aimuri süles ning kogu öö voodis teki sees keras. ei olnud vaja välja küsida ega söömas käia. täiesti paigal oli.
nüüd on Lordi puhas ja kohev. ise uhke, käib ja keerutab saba :)
ma alguses imestasin, et kuidas ta nii rahulik on kogu selle protseduuri juures. ema kass karjus ja rabeles ja küünistas nii mis jõudis, et ainult minema pääseda. aga ta oli ise meie juurde tulnud ja vesi ei meeldinud talle mitte. nähtavasti tuletas vesi ja ebameeldiv kogemus lapsepõlveõudusi meelde. meie väike saks aga ei tunne mingit hirmu, kui me temaga midagi uut ette võtame ja see teeb ainult rõõmu :) ju me siis oleme talle turvapatjadeks igal moel. isegi eile, kui mina olin süüdi tema märjaks ja külmaks saamisel, lasi ta mul end aidata uuesti kohevaks iluduseks saada.

ja veel, nädalavahetusel sai kohe mitu pidu maha peetud. seekord küll koos, sest ämm-äi on nii lähestikku sündinud, et nende sünnipäeva peetakse koos. väga tore oli, eriti see osa, kus ämmale kingiti veel üks pann, kuigi meie poolt eelmisel aastal kingitud suht sarnane pann seisab alles ja võtab hoogu, et keegi ta kasutusele võtaks... oma ema vanad potid-pannid viskasin ma ükskord lihtsalt minema, et uutele ruumi teha, küll siis oli palju halamist, et äkki jätaks ikka alles. nüüd on kõik õnnelikumad, et vana kola eest kadunud (mis seal salata, nende vanus oli ikka kõvasti minu omast üle). eks ämm peab ka kunagi südame kõvaks tegema ja uutele pannidele ruumi tegema. mul õnneks koli veel nii palju pole ;)

C.

neljapäev, 15. veebruar 2007

kilud ja kass

ma ei jõudnudki "head sõbrapäeva" soovima siia. tegelikult ei viitsinud kirjutada. nohu teeb oma töö... mulle see päev meeldib. kooli ajal käisime sõbrantsidega kohvikus või saime kellegi pool kokku. nüüd on muidugi paljudel elu muutunud, ei jõua alati. töö juures aga oli eile omatehtud hõrgutiste eri - nämm! - sai lavashi-rulle, muffineid, kohupiimapalle, puuvilju, kiluvõileibu. küll see viimane oli hea :) meil üks kolleeg oma sünnipäeval jaanuari alguses algatas selle kilusöömise, nüüd kõik kogu aeg räägivad, et ilma kiluleivata pole pidu ega midagi. toona oli veel kodne kartulisalat, juustusaiad ja kringel shokolaadi glasuuriga. kui ma tuppa sisse astusin, tuli täiesti nõuka-aegse sünnipäeva tunne, lõhn oli jumalast audentne. muidu kõik toovad võileiva-torte või täidetud korvikesi.
praegu on vist üldse kala-periood, ma tahan seda kohutavalt! eriti ei vali ka, millist. kõik sobib. koju olen varunud tuunikala igasuguses kastmes, kalapulki, fileed, täna lähen vist mereahvena jahile. selverites seda mõnikord isegi on. ta hirmkallis, aga super-hea. selline valge liha ilma luudeta. isegi kass tahab. ta mul muidu kala eriti ei söö.
seoses Lordi söömistega: mõtlesin sõbrapäeva puhul talle kvaliteetset toitu osta. ma ju nagunii ema kassile lestade vastast rohtu olin loomaapteegis toomas ja siis ostsin oma kassile ka Royal'i kasvava kassi toitu, mis peaks hästi hammastele, luudele ja lihastele mõjuma. kass siis võttis mõne suutäie ja läks minema. nagu ei kõlvanud, aga siis tuli tagasi veelkord proovima. ja nii ta käis oma kausi juures uue toiduga tutvust tegemas kogu öö. ma ei saa aru, kas ta ei suuda ära otsustada, kas need on head või mitte, et ta niimoodi paari suutäie kaupa sööb... igatahes katsetused jätkuvad 400 grammiste kottide kaupa, et siis selgeks saada, millised parimad. nendele siis jääme, kuigi tiba kulukas. et miks ma seda teen? olen nii palju hirmujutte kuulnud tavakrõbinate kahjuliku mõju kohta kassi seedimisele ja neerudele ning omaniku rahakotile :(
pärnus 4 loomapoodi, mida mina tean, täna sain targemaks ka: toidud odavamad Jannseni tänava kliinikus (endises Jahta poes).
ma just tegin väikese arvutuse ka - kui osta tavalisi krõbinaid 25 eeku pakk + vedelat toitu mingi 8 100 grammist pakki nädalas või osta Royalit või mingit muud apteegi kaupa, siis teeb sama välja. kui aga osta suurem kott head kiisutoitu, siis see tuleb isegi odavam. no ümmarguselt 10 eeku päev :)
täna oli siis söögi eri ;)

Cristal

teisipäev, 13. veebruar 2007

mu kurguvalu ja nohu on tagasi "vastik-vastik-vastik!" ma ütlen. mõtlemisvõime on pärsitud, täna päev otsa lihtsalt olin, tegin kõike masinlikult.
natuke vassin ka, tegelikult käisin reisiraamatuid luuramas. otsisin netist välja ning läksin raamatupoodi ostma. pärnu kaubanduses muidugi shotimaa lonely planetit polnud, ühes reisibüroos aga küll. ma veel ei ostnud, poest lubati tellida kohe 2 erinevat, et siis valida saaks. ühe väikese raamatukese sain aga küll, üsna pull asi "Sellised nad on... shotlased" räägib nende tavadest, kommetest, keelest, kultuurist ja iseloomust. praeguseks olen teada saanud, et nendes pesitseb lõbusus ja süngus üheskoos ning nad on väga uhked, kokkuhoidlikud ja tegusad :) täpselt nagu eestlased. kokkuhoidmise koha pealt võib muidugi eriarvamusele jääda. eestlased just pariisis ei kallista, kui suvalise kaasmaalasega tänaval kokku satuvad... tänaseks on siis lugemine olemas.
side lõpp ;)

Cristal

esmaspäev, 12. veebruar 2007

vol 3 ja kurguvalu

ma ei tea, mitu neid vol-lisid veel tuleb, aga igatahes kõvasti :) tänases siis juttu krediitkaartidest, tujudest ja hirmudest. eks ikka järgemööda.
ma olen siiani põhijmõtteliselt vältinud igasugu järelmaksukaarte. nüüd ei pääse vist enam. reisile minnes on vaja. minu hansapanga deebet ei sobi ju UK-s, aga kuue nädala sularaha vist ka ei taha kaasa vedada. ja mis peamine, ma ei saa lennupileteid osta, kui krediitkaarti ei ole :( neid kaarte on ju ka igasuguseid, üks uhkem kui teine. lugesin ja uurisin, aga lõpuks jäin ikka lolliks. õnneks on mul pangas oma jope ;) Eilike, kes siis seletas mulle kui udupeen blondiinile, et mis nende vahe on ja milline soodsam tuleb. nüüd ma siis saan vist kolmapäeval uue uhke krediitkaardi omanikuks. see peaks olema vaba tagasimaksega kaart, intress 16%, makseaeg 3 a. Aga, kui ma panen kaardile ise raha juurde s.t. rohkem kui seal panga poolt raha on ja kasutan ainult seda enda poolt pandud osa, siis ei pea intressi maksma :))) Nii tore ju! igatahes piletid ma kavatsen just sel moodusel ära osta. siis saab pank ainult minu käest 15 eeku kuus ja asi mutt. mõnes mõttes hea ka, et selline kaart pikalt kodust eemal viibides olemas on, sest mine tea, mis ette tulla võib...
nüüd siis tujudest: kurb on vahepeal. ise ka ei tea miks. ju reisiärevus. reede õhtul aga oli mingi ülevoolav naerupaanika, kõik oli maru-naljakas, iga asja peale naersin pisarateni. mees juba vaatas, et päris hirmus.
hirmudest: kardan seda suurt londoni lennujaama. esiteks, et kas ma pagasi üles leian (kui teda enne ära ei kaotata lennufirma poolt) ja teiseks, et kas õige koha uueks chek-in'iks ja siis veel, et kui ma hetkeks valvsuse kaotan, et kas siis mu asjad alles on. aga loodan ikka, et kõik hästi läheb. põhimõtteliselt ei ole mulle raske esimesel vormis töötajal nööbist kinni võtta ja end kohale viia lasta või vähemalt üksikasjalikke kirjeldusi anda.
ja see jube kurguvalu kummitab mind jälle :( ära hakkab tüütama! ma tean küll, kuidas see kord nakatusin. nimelt saabus kallis abikaasa reedel täiesti tõbisena. kõik järgnev tuleks mõelda ülivõrdesse - nohu (lakkamatu vool), köha (hoogude ajal hingamine võimatu), palavik (väike aga visa), lihasvalu (ka voodis keerata ei saanud). no ja selline ta siis oli 2 ööpäeva. pisikud vaatasid, et temast pole enam midagi võtta ja kolisid minu peale üle uuuuuuu :( Aimur sai veidi tervemaks, aga ma kallasin talle igasuguseid teesid ja köhasiirupeid ka sisse mehiselt. ja siis eile pärastlõunast alates olin mina voodis. see tuli nii hoobilt, et isegi Estri lapse katsikule ei jõudnud kahjuks minna. täna olen tööl, aga enesetunne on sant. unistan voodist.

Cristal

reede, 9. veebruar 2007

vol 2

ja algasid ingliskeelsed unenäod :) väga veider oli, aga kui nüüd arvesse võtta, et ma olen viimase nädala jooksul suure osa ajast netis surfanud shotimaa kohta infi otsides või ametlikke materjale uurides, siis täitsa loogiline.
eile siis sain ametliku kutse, programmi, juhendmaterjalid, jm. hakkan paiknema linnas nimega Perth. nagu ma aru sain, siis see on üks maakonnakeskus või midagi sellist. Edinburghist 1,5 h bussisõidu kaugusel. See maakond on lausk- ja mägismaa piiriks, nii et peaks vägagi maaliline olema. kodulehe pidlid olid igatahes hingematvad.
resideerun kohaliku omavalitsuse juures ja siis saan tutvuda muude sotsiaalasutustega ka :) peresid, kus elada, on vist 3, aga see täpsustub. nüüd siis mõtlen, mida neile kaasa võtta. Kalevi valge shokolaad mustikatega on üks kindel valik, aga midagi asisti võiks ka olla. ootan soovitusi!
rahvas tundub tore olevat - soome, rootsi, hispaania, türgi ja ghana - igast 1 osaleja. tundub norm seltskond olevat. soome-rootsi mulle eriti meeldivad, ikka valged inimesed ja suht sarnane mõttemaailm. ei tasu tegelikult ära sõnuda...
mul on üks dilemma ka, nimelt ei saa ma aru, mis soost inimestega e-posti teel suhtlen, neil on nii imelikud nimed. shoti CIF-i president on Issy, koordinaator Iain. Eeldan, et esimene on naine, teine mees. tehke oma pakkumised! no jummala nali, ma ei saa ju küsida, et mis sooline sa oled :D
kõige suurem probleem on hetkel muidugi lennundus. ma olen enam-vähem paika saanud, kust ja millal ma lendan, aga ei ryanairi ega easyjeti kodukalt ei suuda ma välja lugeda pagasitingimusi. need on seal küll kirjas, aga aru erit ei saa :( jutt käib mingist 15 kg, kõik mis üle, on vist lisamaksustatav. ja et iga kott maksab eraldi. et kui pagas kaalub kokku 30 kg, siis mõlemas kotis peab olema 15, mitte 20 ja 10. oh!
eks ma kirjutan sedasama joru siin veel.

C.

neljapäev, 8. veebruar 2007

fondid on nõmedad!

on küll!! ma olen proovinud taotleda endale sõidu- ja elamisraha, aga ei saa, sest ma pole ühegi ülikooli hingekirjas :( ma ei saa aru, miks ainult tudengeid toetatakse. nagu tööinimene ei tahakski areneda. Igatahes kui kellelgi on teada mõni auk, kust on võimalik saada toetust ilma ülikoolilise ja MTÜ projektita, siis andke lahkelt teada, pliis!!!

ja veel, mehe tädi võõrustab kodus praegu oma perega üht kitsekest :) oli teine tee ärres maas eile hommikul, nad tõid ta koju. loom ei kartnud ega midagi. arvavad, et kopsupõletik või midagi. igatahes praegu elus ja isegi liikunud oli veidi. iroonia on selles, et tädimees kirglik jahimees. ma ei kujuta hästi ette, kuidas ta kitsekest ptaegu toidab ja paitab, siis laseb metsa lahti, kui terveks saab ja siis jahil laseb maha... ma küll selle looma liha neelata ei suudaks siis.

C.

teisipäev, 6. veebruar 2007

Shotimaa

nüüdsest saab sellest siis Shotimaa blogi.
kandideerisin rahvusvahelisse koolitusprogrammi - Council of International Fellowship - ja mind valitigi välja :) kui kõik hästi läheb, olen 28.04.-09.06. 2007 sellel kenal tuulisel mägismaal :)))

See programm on sotsiaal- ja noorsootöö alane üleilmne värk. rahvast tuleb igalt kontinendilt. Ma muidugi ei kujutaa ette, kuidas väga lähedalt mõne neegri või pilukaga suhtlema hakkan, aga eks näis. eestist on seni käinud päris mitu inimest, shotimaal 2.

nüüd siis probleemid:
  • tööandja ei taha töötasu säilitada
  • lennukipiletid pean ise ostma
  • ma kardan lendamist!!!
  • ma ei tea, miskaudu lennata
  • ei tea, mis ilm seal siis on, kas peab palju asju kaasa vedada
  • arvan, et nii pikalt pidevalt suhtlemist võib mul juhtme kokku ajada
  • kassi pole kuhugi jätta
  • pean enne meest ära sõitma, kes siis talle embleeme vormile õmbleb?
  • jne

ma ikka oskan endale jama kaela tõmmata... aga tore on ikkagi, sest sellisest reisist ma toitun veel mitu head aastat!

Cristal

pidurdamine pole popp

kas muidu on normaalne, kui keset linna kitsed autot sodiks püüavad joosta???? eile õhtul just nii oli. mina sõidan eksole, rahulikus tempos raekülast mai poole mööda merimetsa tänavat (ütleb see kirjeldus kellelegi midagi või mitte, oma asi, aga põhjusmõtteliselt on see ühendustee ühest linnaosast teise) ja äkki kargavad teele 4 imeilusat kitsekasukasse mässitud sõrga, millele järgnes veel üks kompleks täpselt samasuguseid. olen mina küll igasugu kitsesid näinud, aga need olid väga kenad. võibolla seepärast, et nad olid liiga lähedal... seal ei ole ju metsa!!! on mõni mänd ja põõsad, aga metsa ei ole!
igatahes pidurdamiseni ma eriti nagu ei jõudnud. auto jäi küll terveks, aga seda tänu kitsede õigele ajastusele, mitte minu tegevusele. olin ikka suht hämmingus. no mida on metsloomal linna asja!? ja veel nii linna. ei saagi aru, kuspoolt nad tulid, kas uulust või tammiste poolt üle jää. igatahes mere poole nad silkasid.
novot, linnainimese rõõmud ;) täna panen autole uued põdra/kitseviled külge, siiani on need aidanud - loom kangestub teeperve - pole veel uuele autole jõudnud panna. opelil olid ja mehe volvol on ka, toimivad küll.

Cristal

esmaspäev, 5. veebruar 2007

laulud lauldud

Eesti rahva lauluvõitslus sai jälle läbi. ma eriti ei ütle midagi, aga noh, seekord siis seline laul, täitsa kõbus, kui kogu repertuaari arvesse võtta. Gerli laulab hästi, aga powerit oleks juurde vaja pillidele.
ma kardan, et kui kunagi mõnda "hingemiilitsat" nägema juhtun, siis süda läheb väga pahaks. kord ma muideks kuulsin sellist lugu: Lauri Pihlap tegi koos bändiga lavaproovi, ütles kogu aeg helimehele, et keera valjemaks, ma ei kuule end. Helimees ei kannatanud enam välja ja käratas: "sul ei ole ju häält, mida ma valjemaks keeran???" :D Väga õige tähelepanek. Ja need teised, kellel nagu on, millega laulda, võiksid seda kaunimal või vähemalt mõtekamal otstarbel kasutada.

aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
tegin reedel trühvleid - nämm! - hullult hea magus suutäis. see oli mu esimene katsetus, mis võeti suure hurraaga vastu. mõte juba jookseb järgmiste juurde. tahaks proovida mandli- ja piparmünditäidisega. see võib super-hea olla. Klari siin kirjutas, et sai Jaagupist Fazeri piparmünditükkidega shokolaadi, sellega oleks imehea trühvleid teha. Viimati kui Soomes käsime, siis tõime kogu vaba raha eest jsut seda shoksi, aga ammu kõik otsas, nii hea oli! Põhimõtteliselt ajavad marianne kommid ka asja ära, sest sisuliselt on need sama asi. igatahes järgmisel nädalalõpul proovin veel.

C.

reede, 2. veebruar 2007

Eestis on teisigi...

... väga halbu teatreid peale Endla! Eilne õhtu oli selle tõestuseks, kui Ugala etendus "Saateviga" Pärnus ette mängiti. Eelmisel aastal ostsime mehega sellele etendusele piletid, aga siis tuli mingi teine tükk näitleja haigestumise tõttu. toona mõtlesime, et ehk see õige oleks ikka parem olnud. reklaamitakse seda, kui head komöödiat. kahjuks pean tõdema, et teise tüki peale naersime ikka üksjagu, eile mitte kordagi. probleem on nähtavasti näitlejate suutlikkuses. seda on ka varem etendatud ja Kadri väitis, et väga naljakas oli olnud...
ma loodan siiralt, et sellist saateviga enam Viljandi poolt ei tehta ja tulevkus tuuakse siia midagi toredamat. tahtsin nende "Keisri hullu" vaatama minna, nüüd ei julgegi.
igatahes on mul plaan Endla etendusi vaadata, ega need hullemad enam ikka olla saa, kui eilne oli.
ma põhimõtteliselt ei ole teatri-inimene, pigem ikka kontsert või kino, aga eks see ole olude sunnil ka, Pärnus pole ju tegelikult kutselist teatrit - mingid amatöörid püüavad halva mängu juures teha nägu, nagu nad teaksid, kuidas asjad olema peavad. Või on see hoopis lavastajate probleem, mine võta kinni.
Veebruaris tuleb Vanemuine, eks siis annan teada, kuidas oli. lootused on igatahes kõrgel ;)

Cristal

kolmapäev, 31. jaanuar 2007

kurru-nurru-moorot

seda ka veel, et Lordil on uus komme tulnud, kuidas mind öösiti üles ajada.
varem ta tuli ja seisis mu kõhu või külje peal on 5 kiloga. ei olnud tore, sest 4 käppa unesegases kõhus on ikka suht kole nähtus. siis ma lükkasin ta üsna kindlakäeliselt maha eksole. nüüd ta siis on uue strateegia välja mõelnud: ma juba tükk aega kuulen, et loom nurrub, tore :) tuleb padja juure, hästi näo lähedale, tore :) siis tunnen, et miski kõdistab mu nägu, selgub, et need on kiisu-miisu vurrud, peidan näo teki alla :/ mingi hetk libiseb tekk ära, ikka kuulen nurrumist ja uuesti kõdistamine, millele järgneb niiske külm nina minu nina või põse vastu, ei ole tore :( Ja nii mitu korda, enne kui ta aru saab, et pole vaja endale kurja kaela kutsuda, sest siis viiakse ta aknalaua peale istuma ja pannakse aken seestpoolt kinni. tema muidugi jääb väljapoole ;) pean siinkohal mainima, et õue saamine oli kogu selle tsirkuse eesmärk, aga meie punakasukas ei suvatse normaalse kassi kombel ukse vahelt näuguda, vaid peab inimesi kiusama.

väga uhke kassiomanik nagu aru saate...

friigimaja

no jummala eest mul on tunne, et üks mu majanaabritest põeb koristusmaaniat, sealjuures mania grandiosa vormi - iga õhtu koju tulles kuulen üleval mingit undamist ja nühkimist - kohusetundlik pereema töötab tolmuimejaga. huvitav, kas ka laminaatpõrand ära ei kulu? tõenäoliselt on hetkel küll rääkimas minu laisem pool, aga kammoon! iga päev koristada!? mõnes mõttes ju arusaadav, nad ehitasid endale sellise korter-lossi, kus mingi 100 m2 kasulikku pinda, sealhulgas vannituba-saun ja üks väike tuba. ülejäänu on kõik üks suur ruum (köök, elutuba, kontor, magala koos). seal on hea tolmul hoogu võtta ja torte moodustada. eks oma jao annavad ja üliaktiivne mustakarvaline koer ja 8-kuune laps...
mina seevastu ei kavatse küll täna õhtul koristama hakata, lähen hoopis lauluproovi. nagu ma aru sain, on kuskil vabariigi aastapäeva kandis väike ülesastumine plaanis ja laulud tahavad silumist. isegi mingi reisijutt kahises läbi, repertuaari ilmusid põhjamaade laulud, äkki lähebki sõiduks. see oleks küll tore :) muidu läheb rooste, ei teagi enam, kuidas end kokku võtma peaks.

C.

esmaspäev, 29. jaanuar 2007

nii laisk kass on mul


ma olen kirjutamata jätnud oma imedieedi tulemused, siin nad on:
  • 12 päeva -7 kg :)))
  • lõpp oli muidugi väääga jube - pea käis ringi, kõhus keeras, tasakaal oli suht kehv
  • püksid õmblesin väiksemaks
  • siiani ei ole kilo tagasi tulnud
  • söögiisu poole väiksem
seega, toimib küll!

C.