esmaspäev, 21. september 2009

lihtsalt elust

kõik siin räägivad, et mida suuremaks kaksikud lähevad, seda raskem on. ma ei tahtnud seda kuidagi uskuda, aga peab ikka vist rääkijatega nõustuma hakkama. võtame kasvõi minu blogipidamissageduse. ei ole just palju sissekandeid ette näidata viimasel ajal või mis? ei ole. mitte et aega ei oleks, aga kui kirjakast ja uudised üle vaadatud saab, ei ole lihtsalt rohkem energiat et blogi pidada. aga ma püüan nüüd mingeid lünki täita.

kui siin oli juttu kohalikest nokastanud sellidest, siis nad on oma kommentaariumit jätkanud, ükspäev bussipeatusest mööda kärutades kuuldus "müts maha!" - siis ma olin üksi; ja teinekord "see mulle meeldib!" - siis olime kogu perega. nii et jotadele kaksikud meeldivad. nemad on mulle ka rohkem meeldima hakanud selle läbi... uskumatu, eks! täna jälle jalutamisringil sõitis mööda väike poiss, siis tiirutas tagasi ja vaatas kärusse ning ütles: "oo, kaksikud!" seda nii omaette vaikselt. siis hetke pärast hüüdis mulle: "nii armsad kaksikud!" mina vastu, et tore kui meeldivad. poiss siis kurtis, et tal pole ühtegi õde. küsisin, et kas tahab üht endale, aga "EI" oli kiire tulema ;)

tüdrukud on muidu täitsa tublid :) Karita õpib roomamist, Karina tema ümberlükkamist ;)

laupäev, 12. september 2009

röövel versus karu

selline mõte tekkis täna õhtul, et meie laste erinevad iseloomud võivad olla tingitud asjaolust, et ma raseduse ajal lugesin mitmeid kordi "Röövlitütar Ronja" lugu ja siis jälle "Karupoeg Paddingtoni." esimese loo iseloom on siis üle kandunud Karitale - meie tulesäde ning lõputu nikverdis. teise loo peategelane on selline hullult tore karu, kellel on ainult head mõtted - täpselt nagu Karina, kes on armas ja rahulik ja nunnu :)
ja nii ongi, et nad lähevad muidu järjest rohkem ühte nägu, aga iseloomud kaugenevad teineteisest. kuidas see nii juhtus, aru ma ei saa! nad on ühtede vanemate lapsed, olnud samakaua samas kõhus ja kasvavad samas kodus, aga üks tiirutab vigisedes ümber enda telje ja vaatab, mida kust nihverdada saab ja teine vaatab seda tralli rahulikult pealt. kui kõrini saab, keerab lihtsalt pea ära :)
ehk ikka rahuneb maha, muud öelda ei oskagi.

reede, 4. september 2009

kommentaare

jalutab issi oma tibudega kodu lähedal tänaval. vastu tulevad kaks nokastanud meest ja vaatavad kaksikuid. hetkelisele vaikusele jägneb kommentaar: "no on kõva mees, pole midagi öelda!" :) :) :)
perearsti juures - arst vaatab-kuulab-jälgib sellise mõtliku näoga ja siis ütleb, kas te ise ikka vahet teete millegi järgi? ja ise küsib-ise vastab: "ah õige! kaalu järgi!"
maavanaisa muu jutu seas: "ja kui need kaksikud poisid tulevad, siis on juba teada, kuidas olla" meie kõik vakatasime ja vaatasime lollide nägudega talle otsa. ta ei saanud üldse ise aru, et ta midagi imelikku ütles seni, kui meie kõik küsisime, et mis järgmised?????? aga tegelt ongi selline värk, et kui äkki kunagi kerkib esile veel ühe lapse teema, siis ei julge, lihtsalt sellepärast juba, et äkki juhtub jälle nii... aga eks see omamoodi lahe oleks ja tõesti-tõesti, siis on kogemus juba ees ;)

teisipäev, 25. august 2009

õnn meie majas

õnn on meil nii ehk nii olemas, aga teate, et ükspäev nägin ma meie aknal ristiämblikku. need olevused tavaliselt linna elama ei kipu, aga see on ristiämblik mis ristiämblik. pidavat õnne tooma :) läksin teda siis eile jälle vaatama ja mida ma näen - teine samasugune on kõrvalruudu peale samasuguse võrgu püsti pannud ja peesitab ka seal. täitsa ime kohe! aga täna oli teine elukas kadunud, ei tea kas läksid riidu või sõi esialgne elanik uustulnuka ära. hea et nad sissepoole neid heitlusi pidama ei otsustanud tulla, ikkagi mürgised.
mind huvitab väga, miks meie kass enam ämblikke ei söö? varem pistis ta neid maiuspalaks või nii. sellest saan aru, miks ta ristiämblikke ei taha, aga toaputukad võiks ta küll nahka panna. kusjuures ma ei saa aru, miks ämblikud viimasel ajal tuppa trügivad. varem mõni tuli, aga nüüd on suisa invasioon... kas sügis tuleb külm või vihmane või mis?

esmaspäev, 24. august 2009

sünnipäeva puhul

sai tibudele kleidid ka selga :) mina olen niisama ilus küll ;)


selle aasta sünnipäevaks siis sellised oivalised orhideed - ülikaunid olevused!

esimesi maitseelamusi

Karita maitseb kartuliputri. igavesti veider asi on see tahke toit ja selle neelama õppimine veel veidram. aga hakkama sai ja esimesest söögist läks tervelt kaks suutäit alla :)

Karina seevasti omandas hämmastava kiirusega pudru suust väljaajamise nipi. tänaseks on olukord aga selline, et kui maitseb, siis kaob kõik kui hundikurku, kui ei, siis on nutujoru kiire tulema.

kõige parem kraam on ploomi- või pirnimehu, aga kõrvitsapüree või porgand on ka päris nämma. kartul on endiselt päh!

kolmapäev, 12. august 2009

uus ja huvitav

käisime täna esimest korda võimlemas. küll see oli tore - nii palju uut ja huvitavat. tädisid üldse ei kartnud, ka siis mitte, kui 4 tükki korraga ümber meie sädistasid :)
ja nii oligi, et võimlemine on tore tegevus. Karita vaeseke on meil tiba pinges, eriti õlavööde ja talle on sellist sihipärast liigutamist väga vaja. Karina vaatas niisama maailma ja oli asjalik. aga kõik see füsioterapeudi teadlik tegutsemine muutis tibud nii väsinuks, et koju jõudes kustusid mõlemad silmapilk ;)
teisipäeval lähme jälle, nii tore!

pühapäev, 9. august 2009

4 kuud

meie tütrekesed on juba 4 kuud meie ellu rõõmu toonud. ja see on tore :) perepilt 4-kuuste nupsikutega

Karita nägi just tonti

laupäeva hommikul avanes mulle selline vaatepilt - Peernate tsirkuseperekond

Sipsikud lustimishetkel
järgnevaks seeria mõnulevast Karinast


ja ma tahan kõiki tänada, kes on meile sms-e ja kirju saatnud heade soovidega. lihsalt ei ole alati mahti vastada. aga need rõõmustavad meid väga!

esmaspäev, 3. august 2009

kannatus

ma tahtsin jagada maailmaga vahvaid hetki :)

pikutavad mu neiud selili päikeselaigus ja lustivad. mina toimetan niisama ringi. kuulen, et hääled lähevad millegipärast järjest kurjemaks ja varsti kaikub tagant toast kisa. lähen siis vaatan ja mis ma näen - Karina on pooleldi kõhuli/pooleldi külili ja ruigab õiendada, sest ta ei saa kõhuli, aga niiväga tahaks! tahaks sellepärast, et laulev lill on nii lähedal, kuid kätte ei saa. kusjuures ta saab küll ise kõhuli, aga see kannatus on ju nii lühike ;) Karita teeb täpselt samasugust koledat häält, aga veel tihedamalt ja kõvemini, sest tema kannatus on väiksem, ta on ju ise ka väiksem.
muidu on kõhuli keeramise katseid väga lahe jälgida, eriti seda, kui katseid kroonib edu, sest see õnnelik ja uhke nägu on sadat suve väärt!

ja kui sugulaste lapsed õpivad esimesest piiravast sõnast aru saama, siis see on reeglina "ei!", meie lastel saab see kindlasti olema "oota!" - vaesekesed... praegu nad sellest küll aru ei saa ja kisa tõuseb taevani.

järgmisel nädalal proovime lisatoiduga algust teha :p pakkuge parimat alustajat. ise kahtlen kartuli/riisi/kõrvitsa vahel. kaldun kartuli poole. kirjandus soovitab riisi. kõrvits aga maitseb hea. puuvilju esimesena ei taha anda - magus ju ja see pole hea, kui esimene maitselamus on magus, siis muud ei tahetagi.

pühapäev, 2. august 2009

ainult üks nimi

Jaan Tätte!!!

soovitan soojalt kõigile! minge ja nautige, kui aega saate.

meie käisime. lapsed jäid küll koju, sest maavanaema ei lasknud tibusid "lärmi" sisse viia ;)

P.S. Tätte soovitas, et ärge pärani lahti suuga suudelge oma esimest suudlust, pidi väga ebameeldiv olema :D

pühapäev, 26. juuli 2009

linna peal

võtsime eile südame rindu ja läksime linna peale kolama. väga tore oli :) tibud üritasid tududa ja pärast linnamüraga harjumist jäidki ilusasti magama. issi sünnipäeva puhul või nii.
väga vahva oli tegelikult tavalise inimesena kohvikus istuda ja rahvast vaadata. jalutasime ikka pika ringi, kohe igale poole - Vallika taha ja Rüütlis ja Koidula pargis. Vallikas oli Ivo Linna kontsert, seda kuulsime ka natuke. tegelikult oli eilne ringkäik Jaan Tätte kontserdi eelproov, sest nädala pärast tahaks teda väga kuulama minna ja lapsi ka hea muusikaga tutvustada. tellige kõik nüüd laupäevaks head ilma ja tulge ka, eks!

muus osas on elu ikka "Karina-Karita maal," kus aktiivne sebimine toimub väikeste ja pikemate pausidega 7-st 19-ni, muul ajal on vaikus :) viimase nädala jooksul on olnud millegipärast pidev nälg, kasvuspurt vist. aga ikka maruvahva on vaadata oma lapsi päikeselaigus üksteisele kilkamas vaadata ja näha nende silmades puhast armastust, kui me üksteisele otsa vaatame.

esmaspäev, 20. juuli 2009

rannailmad

rahvas võttis seda ilmajaama viimaste suvepäevade teadet ikka jube tõsiselt. see oli tegelikult täitsa jube, ma mõtlen liiklust meie suvepealinnas. mul oli nimelt vaja korraks (rõhk sõnal korraks) linnas ära käia, aga sellest kujunes tunniajane ettevõtmine :( nimelt raekülast startides tervitas mind esimene ummik juba bussipargi juures ja see kestis kuni randapööramiseni Tammsaare puiesteelt. edasi sai suht rahulikult (kui välja arvata tüüpilised ridade vahel saalijad), aga kesklinn oli jälle hullumaja. ikka täis lollid on roolis. ega ma ise oleks ka võõras linnas samasugune, aga ikkagi, kui sa ei tea, kuhu pöörata, siis keset teed seisma jääda iga ristmiku peal ei ole ka vast mõtet. jää parem tee äärde ja tutvu kaardiga, eks?!
ja nii see läks, minu mõte kiiresti linnas ära käia ja seejärel mehele laste lõunaune ajal soe söök teha. õnneks me nälga ikka päris ei jäänud.
seoses suvega - ma olen jätkuvalt lubivalge, päevavalguse käes kissitan silmi nagu vampiir ja õueminek on sama veider kui rahvamassides liikumine. pruuniks saamist ei ole seega noortel lastevanematel päevakorras ;)

neljapäev, 16. juuli 2009

selle aastad "liiliasaak"

punane iludus :)

uued kaunitarid minu peenras





oranžid liiliad sattusid peenrasse kogemata. tegelikult on nad potiliiliad, mis mulle kingiti. ei uskunud, et peenras kevadel tärkavad, aga nad tulid siiski :)

aga muidu juhtus nagu ikka: tuli torm ja vihm ning just õitsema hakanud liilaid kaotasid oma õied. kahju! aga küll nad järgmisel aastal jälle õitsevad. ema tõi odavalt väljamüügilt juunis veel mõned sibulad, aga need pole veel üles tulnud. ega vist tule ka, ehk kevadel.










laupäev, 11. juuli 2009

eestlusest

seda ma pole veel üldse jõudnud siin käsitleda, et ma ikkagi käisin laulupeol. see oli raudselt selle suve parim sündmus! ütleks kohe et viisaastaku parim, kuid üks teine teema kaalub mu elus ju kõik muu praegu üles ;)
kõik oli nagu päris, missest et ma kooris hetkel laulmas ei käi. panin aga oma rahvariided selga ja sammusin kaare alla, sest inimesele, kes on kunagi ise laulmas käinud, on rahva seas laulu kuulata täielik piin, sest SEE EI OLE SEE!!!! ei ole noh, aru saavad vast lauljad, seda ei saa kirjeldada, kui oleks üks suurest laulvast massist ja hääled sinust üle ja läbi voolavad nagu üks tohutu ookeanilaine. kõik oli super, eriti ühiskoorid muidugi. lauljaid oli meeletult palju ja kõik kõlas võrratult kaunilt :)
eestlane olla on ikka kõige parem maailmas ja meie lipp on maailma kõige ilusam. ja kui mul oleks ilus uus või stiilselt vana tume auto, siis ma sõidaks autolippudega ka ringi. aga kuna pole, siis ei taha lipule häbi teha.
aga ma andsin endale lubaduse, et järgmiseks üldlaulupeoks olen ma leidnud endas tahtejõu uuesti koori laulma minna ja seisan kaare all täieõigusliku laulupeolisena.

reede, 10. juuli 2009

ma siin viimati hõiskasin oma pika ööune üle. teate, see hakkab vist reegliks saama, sest sellestsamast ööst alates olen maganud kõik ööd järjest, sest nupsikud ei ärka enne hommikut!!! perearst ka ei uskunud, kui talle rääkisin, et meie 3-kuused lapsed magavad kägu öö. kiitis siis meid, et me sellised tublid ja teadlikud lapsevanemad, aga ei saanud ikka märkimata jätta, et vaadake, kui hambad tulema hakkavad, siis nad muutuvad rahututeks ega taha magada. oli ikka vaja kõik ilus ära rikkuda.
enivei, tibud on nüüd suured, sest Karina on 5,8 ja Karita 5,4 kg. seda on palju, uskuge mind, sest suht raske on ikka lõtva last käe peal hoida. selg karjub lausa appi, kui mõlemad korrada pikemat aega süles on. küllap on see mööduv nähtus, aga ei tea ka. üks massaažikuur oleks hea või kogunisti kaks.
tegelikult tahtsin ma rääkida meie ööune saladusest. nimelt on olemad pr. Gina Ford, kes on tunnustatud Inglise lapsehoidja paar aastakümmet juba. ta on oma tähelepanekud ja kogemused paberile pannud ja andnud välja mitmeid raamatuid (koduleht on tal ka muide - http://www.contentedbaby.com/). ühe sellise otsa komistasin ma juhuslikult raseduse ajal raamatukogus kolades - "Rahulolev beebi: uus käsiraamat." raamat annab lapse vanuse nädalate kaupa ette päevaplaani, milla last toita, magatada, mängida, pesta ja seda 5-minutilise täpsusega. pean mainima, et toimib väga edukalt, kui jälgida kõike täpselt. selles mõttes jube mugav, et tead täpselt, millal beebid magavad, et saab oma toimetusi teha. ja lapsed on rahul ka :) kui vahel ise tahadki veidi laiselda ja ei aja neid õigel ajal üles, siis hiljemalt hetk pärast selle mõtte peast läbi käimist kostub lastetoast märguanne, et ei ole siin midagi oodata, tuleb minna. ausõna, kella võib õigeks panna. eks loomulikult on ka meil vahel päevaplaanist kõrvalekaldeid, kuid enamus ajast on nad tõesti rahulolevad beebid!