neljapäev, 24. detsember 2009

pühadetervitus

Ilmelist jõuluaega ja säravat aastavahetust!!!

pühapäev, 6. detsember 2009

mu lapsed on 8-kuused

uskumatu, eks! vahel ma mõtlen, et millal ma küll saan oma elu tagasi, üksik hunt nagu ma enne seda aastaid olin. praegu tundub, et umbes 8 või 18 aasta pärast :) nüüd on elu selline, et pidevalt käib üks mööda laua- ja kapiääri ronimine, sest ometigi peab üks kord selle seismistasakaalu kätte saama. väike tõestus sellest ka, et meil on nüüd dušširuumi asemel vannituba (minu ammune unistus)! jehuuu!!!

seda ka, et kass harjutab end kaksikuid kannatama. iga kord suudab ta natuke kauem vaiba peal püsida ja lasta end sasida, aga kui ise täis saab, siis näitab kõnekalt, et lapsed võivad kassi saba alla minna ;)

kolmapäev, 11. november 2009

aeg lendab linnutiivul

roomamine ja ronimine on nüüd selged, Karita turnib laua all, Karina harjutab seismist


uuuuuu!!! meil on siin nii igav! kus te kõik olete? tulge meiega mängima :)

minni ja manni, meie lähme vanni! (kunagi olid siin blogis üleval esimese vannikorra pildid, nüüd 7 kuud hiljem võite võrrelda, kui on viitsimist vanad pildid üles otsida)
vahupidu ülesõnaga
Karina mõnuleb

Karita edvistab

perepilt 7-kuuste kaksikutega

isadepäevaks tegid tibud issile särgi, kiri sellel räägib tõtt :)

voodis on kõige turvalisem seismist õppida

segaduse tekitajad nr. 1 ja 2

emme abilised

ja nii me elamegi. las pildid räägivad enda eest. külla võib endiselt tulla ;)

esmaspäev, 26. oktoober 2009

roomamise algõpetus

meie tulevane hävituspataljon on jõudnud sinnamaani, kus kõik kehaosad on roomamiseks valmis (vaim on ammugi valmis), aga pea ei jaga ära, mis järjekorras millist jäset liigutama peaks. turvalisem tundub liikuda ikkagi selliselt: jalad aetakse võimalikult enda alla, mille tagajärjel tõusel pepu nii uppi, et kohe kukub ümber. käed on muidugi sirgelt (välja näeb see umbes nii, nagu keegi üritaks teha kätekõverdusi, ainult ei ei jõua keha sirgu hoida). silmadesse tuleb seejärel ebakindel pilk ja ruttu-ruttu lastakse end kõhuli. vahel, kui keegi ei näe ja endal hirm meelde ei tule, siis tehakse väga kena 4-5 roomamisliigutust, kus liiguvad kenasti vastaskäsi ja -jalg. aga kui ma segan või julgustan, siis ilmub ainult kelmikad naeratus ja lapsed mängivad kenasti kõhuli edasi nagu poleks kunagi olnudki plaanis roomata.
siinkohal peab mainima, et need mõned õiged liigutused tulevad siis välja, kui silmapiiril on ajaleht või kruus või korv, mida tegelikult puutuda ei tohiks, aga niiväga tahaks ;)

laupäev, 24. oktoober 2009

riid

fauna on segi läinud - eile jalutusringilt tulles nägin, kuidas 2 suurt kirjurähni üraskite pärast kaklesid. see käis umbes nii, et üks vend lendas teisele suurel kiirusel vastu saba, kui too suutäit puukoore vahelt välja õngitses. teine muidugi vihastas ja sõimas koleda häälega ning asus ründajat taga ajama. minust nad sinna maha jäid, arved klaaritud veel ei saanud. ei tea kas metsas on masu putukad ära söönud, et metsalind peab linna elama tulema... teiseks on kassid tegemas sügisesi kontserte, mis minu arust on veider. tavaliselt nad ju kevadeti maurivad ringi, sügisel ollakse ikka diivani-ilu ja süüakse end rasva. ka meie muidu nii rahumeelne loom oli eile väga äksi täis kuidagi ja kui ma selsamal jalutuskäigul vihast kräunumist kuulsin, siis oli kõik selge. Lordi rahunes õnneks kiirest maha ja täna magab juba jälle terve päeva akna peal :)

riid oli täna esimest korda ka meie majas, nimelt võttis Karina Karitalt lelu, mispeale see vihaselt kisama pistis. tavaliselt nii see lõpebki, et üks karjub ja tahab siis sülle nutujoru saatel (et vaata emme, ta tegi mulle ülekohut), aga täna sõimas mänguasja ärandaja teist vastu. nii nad seal vastastikku vihastasid, nutujoru jäigi tulemata, mängisid edasi :)
Karital on teine hammas ka tulnud, kohe 4 päeva pärast esimest, Karina ikka hambutu.
muid uudiseid pole vist, aa on ikka, kes soovib võib vabalt meie aia lehed kokku riisuda ja minema viia ;)

neljapäev, 22. oktoober 2009

edu!

nüüd on siis kindel, et järgmine vabariigi aastapäev saab väärikalt tähistatud, sest me oleme mehega nüüd õnnelikud Rammsteini kontserti piletite omanikud :) :) :) Klari siis kartis, et jääb ilma ja suutis mind ka nii pabinasse ajada, et ma öösel netti logisin ja oma naiivsuses lootsin, et äkki on piletimüük juba öösel salaja pihta hakanud ning ma saan kohe jaole... ei olnud, of course.

hommikul jooksis ticketpro loomulikult kohe umbe, aga nii 10 x proovimise peale sain ikka ostu ära teha. ühesõnaga PIDU-PIDU!!!

E.

P.S. vanaemadega tegin täna kohe diili ära, et nad meil tibusid valvavad, pigviinide paraadi vaatavad ja vahuveini joovad (vein meie poolt)..

esmaspäev, 19. oktoober 2009

jehhuuuuu!!!

ülisuur rõõm - Rammstein tuleb Tallinna 24. veebruaril :))))))))
kolm korda üht suurt lemmikut kodumaal näha on suur rõõm lihtsalt.

mind hammustati :)

eile hommikupoolikul, kui hakkasin tütrekesel igemeid sügama (sest need niiväga ju sügelevad), sain ma hoopis hammustada uhiuue hambaga!!! ikka väga veider tunne oli. see agar laps on Karita ja kui hoolega vaadata, siis teine tuleb ka kohe. välja puhes siis alumine parempoole esihammas. fotosüüdistust pole, sest see on lihtsalt nii väike alles, et pildi peale ei jää. nüüd peab õde alt hoidma ja kaugemale roomama, kuna hammustada saada ei ole mõnus ;)

neljapäev, 8. oktoober 2009

aeg lendab?

mitte niiväga, vähemalt minu jaoks mitte. hullu aeglaselt venivad need pudinad suuremaks. eriti neile endile tundub see piin olevat, sest vaim on oi kui valmis minema, aga keha ei tule kuidagi järele...

tütarde poole aastaseks saamise puhul käisime vaatamas oma pulmakohas õunapuud, mille tol päeval istutasime. puu on kenasti sirgunud, õunad võtsime ise kaasa ;)


sõin just mustikaputru ;) - pildil Karina


6-kuused

kassiga sõprust sobitamas (loe: kass kannatab ära)

mina oma tibudega, nagu ikka

selilimagaja Karina


kõhulimagaja Karita

muus osas on nii, et ma olen surmväsinud kogu aeg, kuigi midagi hullu nagu polegi. ehk läheb üle. tahaks liikuda rohkem kodust väljaspool, aga ei ole nagu aega (ei tea küll miks?) aga tulge külla palun!

esmaspäev, 21. september 2009

lihtsalt elust

kõik siin räägivad, et mida suuremaks kaksikud lähevad, seda raskem on. ma ei tahtnud seda kuidagi uskuda, aga peab ikka vist rääkijatega nõustuma hakkama. võtame kasvõi minu blogipidamissageduse. ei ole just palju sissekandeid ette näidata viimasel ajal või mis? ei ole. mitte et aega ei oleks, aga kui kirjakast ja uudised üle vaadatud saab, ei ole lihtsalt rohkem energiat et blogi pidada. aga ma püüan nüüd mingeid lünki täita.

kui siin oli juttu kohalikest nokastanud sellidest, siis nad on oma kommentaariumit jätkanud, ükspäev bussipeatusest mööda kärutades kuuldus "müts maha!" - siis ma olin üksi; ja teinekord "see mulle meeldib!" - siis olime kogu perega. nii et jotadele kaksikud meeldivad. nemad on mulle ka rohkem meeldima hakanud selle läbi... uskumatu, eks! täna jälle jalutamisringil sõitis mööda väike poiss, siis tiirutas tagasi ja vaatas kärusse ning ütles: "oo, kaksikud!" seda nii omaette vaikselt. siis hetke pärast hüüdis mulle: "nii armsad kaksikud!" mina vastu, et tore kui meeldivad. poiss siis kurtis, et tal pole ühtegi õde. küsisin, et kas tahab üht endale, aga "EI" oli kiire tulema ;)

tüdrukud on muidu täitsa tublid :) Karita õpib roomamist, Karina tema ümberlükkamist ;)

laupäev, 12. september 2009

röövel versus karu

selline mõte tekkis täna õhtul, et meie laste erinevad iseloomud võivad olla tingitud asjaolust, et ma raseduse ajal lugesin mitmeid kordi "Röövlitütar Ronja" lugu ja siis jälle "Karupoeg Paddingtoni." esimese loo iseloom on siis üle kandunud Karitale - meie tulesäde ning lõputu nikverdis. teise loo peategelane on selline hullult tore karu, kellel on ainult head mõtted - täpselt nagu Karina, kes on armas ja rahulik ja nunnu :)
ja nii ongi, et nad lähevad muidu järjest rohkem ühte nägu, aga iseloomud kaugenevad teineteisest. kuidas see nii juhtus, aru ma ei saa! nad on ühtede vanemate lapsed, olnud samakaua samas kõhus ja kasvavad samas kodus, aga üks tiirutab vigisedes ümber enda telje ja vaatab, mida kust nihverdada saab ja teine vaatab seda tralli rahulikult pealt. kui kõrini saab, keerab lihtsalt pea ära :)
ehk ikka rahuneb maha, muud öelda ei oskagi.

reede, 4. september 2009

kommentaare

jalutab issi oma tibudega kodu lähedal tänaval. vastu tulevad kaks nokastanud meest ja vaatavad kaksikuid. hetkelisele vaikusele jägneb kommentaar: "no on kõva mees, pole midagi öelda!" :) :) :)
perearsti juures - arst vaatab-kuulab-jälgib sellise mõtliku näoga ja siis ütleb, kas te ise ikka vahet teete millegi järgi? ja ise küsib-ise vastab: "ah õige! kaalu järgi!"
maavanaisa muu jutu seas: "ja kui need kaksikud poisid tulevad, siis on juba teada, kuidas olla" meie kõik vakatasime ja vaatasime lollide nägudega talle otsa. ta ei saanud üldse ise aru, et ta midagi imelikku ütles seni, kui meie kõik küsisime, et mis järgmised?????? aga tegelt ongi selline värk, et kui äkki kunagi kerkib esile veel ühe lapse teema, siis ei julge, lihtsalt sellepärast juba, et äkki juhtub jälle nii... aga eks see omamoodi lahe oleks ja tõesti-tõesti, siis on kogemus juba ees ;)

teisipäev, 25. august 2009

õnn meie majas

õnn on meil nii ehk nii olemas, aga teate, et ükspäev nägin ma meie aknal ristiämblikku. need olevused tavaliselt linna elama ei kipu, aga see on ristiämblik mis ristiämblik. pidavat õnne tooma :) läksin teda siis eile jälle vaatama ja mida ma näen - teine samasugune on kõrvalruudu peale samasuguse võrgu püsti pannud ja peesitab ka seal. täitsa ime kohe! aga täna oli teine elukas kadunud, ei tea kas läksid riidu või sõi esialgne elanik uustulnuka ära. hea et nad sissepoole neid heitlusi pidama ei otsustanud tulla, ikkagi mürgised.
mind huvitab väga, miks meie kass enam ämblikke ei söö? varem pistis ta neid maiuspalaks või nii. sellest saan aru, miks ta ristiämblikke ei taha, aga toaputukad võiks ta küll nahka panna. kusjuures ma ei saa aru, miks ämblikud viimasel ajal tuppa trügivad. varem mõni tuli, aga nüüd on suisa invasioon... kas sügis tuleb külm või vihmane või mis?

esmaspäev, 24. august 2009

sünnipäeva puhul

sai tibudele kleidid ka selga :) mina olen niisama ilus küll ;)


selle aasta sünnipäevaks siis sellised oivalised orhideed - ülikaunid olevused!

esimesi maitseelamusi

Karita maitseb kartuliputri. igavesti veider asi on see tahke toit ja selle neelama õppimine veel veidram. aga hakkama sai ja esimesest söögist läks tervelt kaks suutäit alla :)

Karina seevasti omandas hämmastava kiirusega pudru suust väljaajamise nipi. tänaseks on olukord aga selline, et kui maitseb, siis kaob kõik kui hundikurku, kui ei, siis on nutujoru kiire tulema.

kõige parem kraam on ploomi- või pirnimehu, aga kõrvitsapüree või porgand on ka päris nämma. kartul on endiselt päh!