kolmapäev, 13. aprill 2011

pühapäev, 10. aprill 2011

mis juhtus, Andrus?

aru ma ei saa, kuidas selline asi juhtuda sai... FB-s levib seinalt-seinale teade, et "Usun Andrus Veerpalu". iseenesest ma ju usungi. kui nüüd mõelda sellest vaatevinklist, et ta on eluaeg ränkrasket tööd teinud ja edu saavutanud ning nüüd pressikonverentsil lausa pisarad jooksid mehel. teisalt annavad sarnaseid proove kõik tippsuusatajad ja teistel pole see näit nii kõrge olnud. vaevalt, et teistel võetakse proov alati enne trenni või pärast kerget trenni. ja ta on neid proove andnud aastaid, nii enne kui pärast trenne ja võistlusi - seega peaks teadma, millal mida tarvitada võib või ei või. veel teeb mind ärevaks asjaolu, et pressikonverentsil kõik muudkui vabandasid. kamoon! kui sul midagi salata pole, siis tuleb ikka rusikaga rinnale lüüa ja kõvahäälselt vastupidist väita!!! oleks ikka pidanud kohe A-proovi selgudes kõik ära rääkima, saanuks vähemalt endal kergem. sellise pika grillimise peale muutub vist igaüks halli näoga kurva kuju etaloniks. oh! mul on tast nii kahju!
ja seda ma ütlen, et kaevaku see otsus edasi kuhu tahavad, aga head nahka sellest ei tule nagunii. sest mõelge ise, kui Veerpalule antakse õigus, siis hakkab iga tulevikus patustav sportlane (ma ei väida siinkohal, et ta seda tegi) topingiagentuuri kohtusse kaebama ning see jada ei lõpe iial.
tahan siinkohal veel lisada, et võiks korraldada igal populaarsemal alal ka võistlusi neile, kes on söönud igasugu steroide ja rohkmegi veel. no lihtsalt niisama, et vaadata, kuhu siis võivad inimvõimete piirid küündida, kui kaasa aidata. sellist ideed välja pakkudes ei tahaks muidugi võtta vastutust nende isikute eluea pikkuse eest, sest midagi head sealt oodata ei ole, eksole. meenutagem siinkohal kõiki neid noori, terveid (!?) ja tugevaid jalgpallureid, kes viimase aastakümne jooksul palliplatsil pildi kokku on pannud ja surnult maha lebama jäänud :( diagnoosiks, muide, on enamustel infarkt, mis on ikka veider küll, sest eelpoolmainitud noorsandid ei kuulunud kuidagigi riskirühma.
üks asi veel: miks muidu nii sõnakas ja meelsasti intervjuusid andev sõber Jaak Mae nüüd midagi ei räägi? mis toimub?? anyone? someone???

kolmapäev, 6. aprill 2011

kallid kahesed

Meie kallid tütred said täna 2-aastasteks! vasakult: Karina, mina ja Karita (issi ikka tööl...)

küünlaid puhumas

torti mugimas - tundub hea :P
naiste värk: lilled ikka ennekõike, missest, et äge uus klaver istumise all on (aga nüüd käib küll lastetoas suur kassikontsert, peaosas seesama klaver ja kaks kahest marakratti :D )

vanaisaga kingituseks saadud nukumaja kokku panemas (nukud ja mööbel läks loosi, maja seisab nukralt nurgas)

pühapäev, 3. aprill 2011

suurpere??

Sattusin vaatama Eesti oma home-make-over-showd "Kodutunne." seal saatejuht orgunnis ühele suurperele (mingi 6-7 last oli) pesumasina remondile lisaks. Ise selgitas, et suurel perel läheb nädalas ikka oma 4-5 masinatäit. Ma hakkasin mõtlema, et ma pesen iga nädal ka vähemalt samapalju masinatäisi. Praegu läheb viies, aga  korvis on veel mehe suusavarustus, mis ka pesemist ootab ning laste eilsed riided + tudukad.
nii et kas meie oleme siis ka oma kahe lapsega suurpere või mis... ?
Igatahes tahan ma isiklikult tänada inimesi, kes mõtlesid välja amtomaatpesumasina ja nõudepesumasina! respect!
Mäletan väga hästi, kuidas minu ema omal ajal Rigaga pesu pesi. Palju teevad seda tänapäevalgi, kuna veevärki pole sees. Kindlasti on inimesi, kes mäletavad oma ema/vanaema päris pesupaligagi .No igal juhul võttis see protseduur terve päev: kõigepealt tuli meil pioneer-pliidile tuli alla teha, mille peale parnikusse keema valge pesu. Seejärel läksid Rigasse külm ja soe vesi pooleks, lisaks Bio-Est ja riided. samasse lasti veel kaks suurt anumat täis külma vett, mis olid loputuse jaoks. asi ise toimis nii, et kui pestud sai, siis pidi pesu välja väänama, seejärel ühes veetünnis loputus ja jälle väänamine ja teises veetünnis sama lugu.  ja nii ma ei tea, kuimitu masinatäit järjest. kujutage siis ette neid vaeseid käsi, mis kõik selle seebitamise ja külma vee ning väänamised üle pidid elama :S lisaks libedus, pidev sundasendis olek ja märja nahaga pesu õue kuivama viimine - uhh!! ja minu emal oli veel hästi, sest tal oli tsentrifuugiga pesumasin - lõpus sai ikka pesu suht kuivaks selle abil. paljudel lausa voolas pesust vett välja, kui nöörile riputati. 
lugesin, et Nepaalis käib pesupesemine järgmiselt: lähed pesuga katusele, laotad selle maha, kallad vee ja pesuainega üle ning tammud selle peal või peksad pesu vastu maad. seejärel loputad paarist veest läbi ja asetad niriseva pesu nöörile. poole tunniga on kuiv tänu sealsele kliimale. pidi puhtaks küll minema. kah variant!
igal juhul on pesumasina surin muusika mu kõrvadele :)

neljapäev, 31. märts 2011

sellised mürakarud on mul kodus

Karinal sinine, Karital roosa seelik
korraks ka ei suudetud itsitamist lõpetada, kui ma palusin pildi jaoks ilusat nägu teha :D 
nad olid ikka nii sillas, et leidsid diivanile uue kasutuse!

aga eile ma ei saanud pildi peale momenti, kus mõlemad olid õue kõige suuremas, mustemas ja õlisemas poriloigus täispikkuses maas ja lakkusid sealt vett :S oi ma olin kuri! nii kuramuse kuri!!! sel põhjusel ei saanud pilti, of course. ma ei tea, mida nad veel välja mõtlevad. ma saan veel aru, et nad lund või jääd lutsutada tahavad, aga lombist vett - no ma ei tea :(
nüüd on muidugi jube naljakas, aga kui ikka terve õuesolemise jaa rääkida, et vette minna ei tohi (veelvähem sinna pikali visata), siis ajab ikka tigedaks küll, kui kogu jutt hetkega haitub, kui ise korraks selgjakeerad, ühesõnaga kogu mu kaagutamine on asjata...

pühapäev, 27. märts 2011

ving ja hala

tuleb jah selline post nüüd.
ühesõnaga ei ole võimalik kaksikutele ühesuguseid (või sarnaseid) riideid kevad-suveks leida, sest kahte sarnast asja ühe numbriga lihtsalt ei ole :S no ei ole, noh :S  ja mu lapsed keelduvad erisuguseid asju selga panemast, sest kadedus on NII suur. 
ma olin kohe täitsa tige täna. käisin Lindexis. igasugu ilusat suve nodi oli tulnud. tavaliselt ma käin seal nina vingus, sest midagi sellist pole, mis meeldiks ja oma laste seljas vaimusilmas näeks. aga nüüd oli. hinnad olid ka ok. aga KAHTE ÜHESUGUSE SUURUSEGA asja polnud :(
uurisin siis, et kas laos on veel. vastus oli, et kõik on väljas... ja et neile tulebki nii, et igat asja 1 tk. ühte suurust. hämming! mis  mõttes? kas sellest peab aru saama, et Pärnu maakonnas võib olla üks nr. 92 suurust kandva lapse vanem, kellele meeldib helesinise-triibuline suvekleit? ja siis veel teatati, et nad saavad vaadata, kas kuskil mujal poes on see, aga järgi pean ma ise minema, Tartu näiteks...
urrr!! porisen nüüd omaette edasi.

reede, 25. märts 2011

lõime urudele 2 väravat - juhuuuu!!!!!

kui vastane on kõva, oskavad eesti jalgpallurid väga hästi mängida. ründav jalgpall on eesti nokia! suur heameel ja austus! kaitsev sööstumäng ei lähe kunagi hästi, nagu ajalugu näidanud on... uruguailased, vaesekesed, olid vist külmast nii hangunud, et lihtsalt ei saanud oma mängumootorit käima. eriti vahva oli seik, kus üks uru maandus 2-meetrises lumekuhjas väljaku äärel. vaene mees - hihii :D lumi ja jää ei ole ikka kellegi liiv. ma ka alguses ei suutnud valge platsi pealt palli üles leida, ei aidanud see oranž lume-pall miskit. lõpu poole oli muru jälgi täis, lumi laiali tambitud ja pall täitsa nähtaval.
me läheme nüüd tähistamise mõttes või nii kööki jätsi sööma.

mood või mis?

ma tahaks teada, kust tuli see jõletis, mida kõik "moodsad" naisterahvad vanuses 5-25 uhkusest pakatades kannavad? kas ma olen midagi maha maganud? lihtsalt ei saa aru. mis mõttes nagu SELLINE asi moeröögatuseks sai?
esimesed ilmingud tolle mütsi edukusest olid sügisel Võrumaal laadal, kus teismelised nendega ringi lasid või vanemate käest selle ostmist mangusid. kui lumi tuli, oli terve Võru neid juba täis. ma siis mõtlesin, et mingi maalaste fenomen, aga ei, hiljuti Tallinnas käies kohtasin ka neid - uh!!! 
ok, ma saan aru, et teismelised, aga et ka nende emad ja nooremad õed selliseid kannavad, on ikka väiga veider. sorry, kui ma kedagi siinkohal solvan, aga esiteks tundub ta ebamugav ja kohmakas, kapuutsi pähe tõmmata ei saa, siseruumides hakkab kohe palav ja veidi soojema ilmaga kipub higistama. karvamütsid olid sel talvel kuum kaup jah, aga et just taoline moehitiks sai... hämming.

esmaspäev, 21. märts 2011

veidi veel töövõiduni

nimelt teeb meil kodanik Isa suitsu. vastik-vastik-vastik!!! kohati on see vastik talle endalegi. nii on proovitud seda pahe seljatada kordi ja kordi. siiani asjatult. kõige pikem vahe meie ajaloo vältel oli 9 kuud. nüüd on tekkimas olukord, kus minu ühehäälne kurtmine selle tegevuse kahjulikkuses ja jubeduses asendub kolmehäälse "vingumisega." praegu on meil kombeks, et kui Abikaasa läheb välja  või suitsu põlema paneb, ütlen mina, et ära tee suitsu, see on kahjulik. tema pööritab silmi või naerab, et kaua ma viitsin. mina siis vastu, et senikaua kuniks sa suitsedad. see on selline sõbralik nöökimine meil. tavaliselt  kui pakime lapsed autosse, siis ta tõmbab oma "rahupiibu" enne kui liikuma hakkame. meie peame lastega autos ootama. nüüd ma olen neile rääkinud, et suitsetamine on paha ja et issi ei tohi suitsu teha, aga ta ikka teeb.
no ja eile istume me autos, jälle ootame... ma olin suht väsinud, ei viitsinud kihutustööd teha, aga kui Issi autosse tuli, ütles Karita resoluutselt: "ei tee suitsu, paha-paha!" ja Karina täiendas :"ei tohi!" :D seepeale nentis too pahategija, et kui see õiendamine kolmehäälseks muutub, peab ta vist tõesti suitsetamise maha jätma.
loodame-ootame. seniks hoian pöidlaid pihus!

sellest postist võib ühtlasi välja lugeda, et pais enam ei pea ja sõnad voolavad lausetena üle ääre - JEEEEE!!!!!! LÕPUKS OMETI!!!!!! hetkel veel käändelõppe ega pöördeid eriti ei tule, aga kõik sõnad on äratuntavad ning üliarmsasti häälduvad. Karital on ka "r" olemas, kuigi ma ei tea, kas see jääb või on nö kogemata. Karinal on r-i koha peal lihtsalt tühik, l-iga ta seda ei asenda. kas see on hea või halb, pole aimugi. minu meelest hea ja kirjutan selle pudikeelest vaba kodu arvele!

pühapäev, 20. märts 2011

hommikuinimesed?

see oleks ikka väga julm, kui mu lapsed hommikuinimesed oleks. praegu on küll tendents sinnapoole, sest viimased kuu aega ärkan ma eranditult 6.30 või isegi 6.20 mitte ei taha, kohe üldse mitte. aga need kaks löövad silmad lahti, kobivad enda toast minu juurde voodisse, mõnnavad natuke ja siis läheb lahti - hüpped ja kilked meie suure voodi peal. no mida sa magad või oled enam.
kui nüüd kell ära keeratakse, siis vähemalt ei tundu kella pealt asi nii varane enam. vähemalt minu arvutuste kohaselt peaks kell näitama poole seitsme asemel pool kaheksa.
olen siin mõlenud, et miks nad nii vara üles kargavad. kui laps läheb 20.30 magama, siis 6.30 ei peaks tal veel uni otsas olema. 2-aastasele lapsele sobib kirjanduse kohaselt 12 h ööund veel küll, nemad magavad ainult 10h... (lõunauni tavaliselt 1,5 - 2h) olen katsetanud kell 6 tekkide peale sättimist, toa jahedamaks/soojemaks muutmist (õhksoojuspump seinal aitab), ei miskit. Võrumaal sellist probleemi polnud. tuleb vist ikka süüdistada maanteed, kus autod intensiivsemalt vurama hakkavad. ülemisi naabreid ka. neil on see kellaaeg tõusmise aeg. samas on need ainult paar sammu, kui nad magamistoast välja astuvad, selle peale nad ei ärka mu meelest, ikka mingi 10 min. hiljem. toa valgeks muutumist ei saa une kadumise põhjuseks ka nimetada, sest meil on pimendavad rulood. isegi päikeselise päevaga saab lõunauneks peaaegu pimeda toa (heegeldada ma igatahes ei näe siis).
ühesõnaga 2 nädalat veel kellakeeramiseni, siis võib normaalsemal ajal tõusma hakata. 
mõnes mõttes on varajane ärkamine hea ka, sest siis ei jää hiljaks. oma varasemas tööinimese elus maadlesin ma pidevalt tööle hiljaks jäämisega, sest lihtsalt ei suurnud üles tõusta. kui nüüd ikka hakatakse 1,5 h enne väljaminemise aega üles kargama, siis seda ohtu vast pole. lasteaiast tuli just teade, et meie lapsed on septembrist rühma arvatud :)

haigutan nüüd edasi :-O

laupäev, 19. märts 2011

ei vedanud

imelik värk selle Tallinnaga mul - iga kord, kui plaanin minna, juhtub midagi. seekord jõudsin ilusti kohale, aga siis teatas herr Abikaasa, et Roxette'i kontsert jääb ära :( et naissolist haige. õnneks see väga mind rööpast välja ei viinud, sest ma pole hiiglama ammu kuskil käinud ja veidi kaubanduskeskuste õhku nuhutada oli päris tore (nii esimesed 15 min. oligi,  siis hakkas juba veidi vastik). aga ma olin tubli, suutsin läbi jalutada suisa 4 omataolist. viimane kõige suurem - rocca al mare - on ikka hiiglaseks ehitatud. kõik see toimus muidugi hea eesmärgi nimel.  lapsed on vahepeal mühinal kasvanud ja kõik riided kipuvad väikesteks jääma. paraku sattusin liialt vara vist suveriiete tuurile. midagi ei saanud. need mis olid, ei meeldinud. isegi suure hinnaga ilusaid asju polnud. skoorisin lapstele ühed kapuutsita aga liblikatega fliisid, mida hea k/s kombe alla panna või suveõhtutel peale tõmmata, endale ühe suvekleidi ja pluusi ning rockimise koti! Rabarock tuleb ju ;)
eilseteks kontserditeks olid siin Tätte minnes ja Guns N' Roses tulles, käisid kah. peaks vist roxette'i plaadi varuma juhuks, kui 18.juulil (uus katse siis) jälle neil miskit juhtuma peaks...

veel sõitmise kohta rohkme märkusteks iseendale:
*sauga lõppu on ehitatud ringristmik, mille olemasolust mul ainugi polnud, kuigi Abikaasa väidab, et see oli seal juba eelmise suve lõpul (nii kaua pole ma kuskil käinud)
*kiiruskaamerad võtavad ikka kogu sõidumõnu ära :S mitte et ma kihutaks koledal kombel kogu aeg, aga nüüd peab pidevalt spidomeetrit vaatama, et üldse üle ei oleks. mina ju ei tea, kus see hall kobakas püsti on. peab tõdema, et liiklust rahustavad need küll. hulle ei peata, aga tavakodanikke siiski.

pühapäev, 13. märts 2011

kummikuhooaeg :S

pean ikka ära mainima, et kõigi vigin teemal "küll on vastik talv, lõpeks juba ära" ei olnud minu teema. pigem muretsesin ma juba kuu tagasi tolle koleda kevade pärast, mis nüüd kätte on jõudnud. talv oli küll külm, aga väikelaste ema seisukohalt väga mugav - riided puha puhtad. talvekombesid olen pesnud ainult 2 korda. puhas võrumaa lumi ju ei määri :) ainuke jama oli lume söömisega. talve lõpuga saab see nüüd otsa, aga muud jamad nagu väga ei kompenseeri seda mu meelest. 
nüüd on olukord, kus:
  • õueriideid tuleb pesta iga päev
  • kindaid peab olema lademes, sest sulalumi ja lombimered on niiiiii ahvatlevad teatud kontingendile :S
  • jalanõudest tunnistan kõlbulikeks ainult kummarid (kuigi need on hetkel veel veits libedad)
  • kui iga teine inimene peab tänaval kõndides hakkama saama enese püstihoidmise ja kuivaksjäämisega, siis mul tuleb seda teha kolme eest... kusjuures kaks nendest on hoopis vastupidisel seisukohal
ja see porimeri jääbki olema, sest meie maja õues on suures osas lohkudega asfalt, milles on lombid isegi suure suvega :(
jah loomulikult on vahva, et vares ennastunustavalt kraaksub ja vanaisa juba vahtramahla mekkida tõi ning lumemäed iga hetkega madalamaks jäävad, aga ma südamest soovin, et suur kevad juba kähku-kähku kätte tuleks!

teisipäev, 8. märts 2011

töine naistepäev/vastlapäev

kuna ma olen nüüd teisipäeviti tööinimene (jeeiiiiiiii!!!), siis naistepäev möödus töö tähe all. ei ole sugugi hull 2 a kodus istumisest tööle tagasi minna. kõik on täpselt samamoodi, kolleegidel on isegi samad riided seljas, mis toona... tunne on igatahes hea ja kogu dokumendindus pole ka õnneks nii hull. see oli juba küll õigupoolest mu teine töine teisipäev, aga esimene kurnas mu nii ära, et polnud jõudu kirjutadagi ;)
ah et kus lapsed on? loomulikult vanaemaga (minu emaga siis). tema see mu tööle utsitaja oli. mingit emme järele igatsemist polnud näha ei hommikul ega õhtul naastes. vanaema on nagu vahukoorekook või pühapäevased pannkoogid - kui tema on olemas, siis meie võime vabalt jalga lasta. kalli mulle ikka tehti, kui koju jõudsin :)
aga liugu sai lastud ja kukleid söödud :P
vastlaliug oma õue mäelt. Karita luigleb parasjagu alla, Karina pugib mõnuga lund :S

pidupäeva puhul peab ikka pärleid kandma ja nende ehtsust kontrollima - naiste värk

pühapäev, 6. märts 2011

ROXETTE


kui on kedagi, kellel on plaanis Roxette'i kontserdile minna, siis ma tahan ka! lähme koos!!!
müüki tulid lisapiletid, nii et võimalus on :)

laupäev, 5. märts 2011

mine palun kindlasti valima!

see on oluline! iga hääl, mis on antud IRL, RE, SD või ROH-iste poolt on antud Savisaare vastu ja see loeb. ootan hetkel peaministrikandidaatide debatti ja loodan, et too kahepalgeline inimene taandub, kuid reaalsus on vist selline, et tal pole mingit au- ega häbitunnet :S väga keeruline on aru saada, miks muidu arukad noored inimesed liituvad tolle erakonnaga. kas tõesti tuleb sealt niivõrd suur raha, eneseteostuse võimalus, kuulumise tunne või mis? minu meelest satuvad nad pigem oma sõpruskonna põlu alla. aga see selleks.
tegelikult tahtsin rääkida vahvast seigast, mis täna jälle üle nelja aasta juhtus: olen mina Pärnu turul värkset rohelist kraami ostmas (õnnestus skoorida Paikusel kasvatatud juurikaid, aga Itaalia tillile, roh.sibulale ja petersellile ei suutnud ma vastu panna), kui vastu jalutab Trivimi Velliste (IRL-i kandidaat Pärnumaal). küsib, et kas plaanin minna valima. mina siis vastu, et teate, mul juba valitud, valisin Teid. härra nagu kohmetus hetkeks, seejärel kohe teatas, et siis on küll hästi ja tänas mind :) ma ju nägin, et ta seal hea meelega ei olnud, aga selline see riigimehe elu on - vahel harva tuleb ikka minna ja suhelda. iga nelja aasta tagant seda läbi teha ei olegi ju nii hull, eriti kui positiivset tagasisidet saab. eriti tore on selle juhuse juures see, et eelmiste valimiste aeg toimus meil täpselt samasugune vestlus hr. Vellistega Port Artur II fuajees. see näitab kõnekalt, et ju ta meie mees ole ;)
üks lähisugulane mul tahab Erik-Nilest valida. aga mu meelest ei ole need vabamehed kellegi õiged mehed. nagunii kalduvad nad mingi erakonna külje alla ja hakkavad koos hääletama. ja nende vabadus on pigem edasi-tagasi pendeldamine omakasu eesmärgil, mitte iseseisev olemine.
hea lugeja, kui sa mõtled homme, et ei viitsi või pole mõtet, siis on ikka. palun võta see aeg ja mine hääletama! ei ole ju raske. ja kui on, siis arvesta, et järgmise Riigikogu koosseisu tegude kohta pole sul mingit õigust ühtki kommentaari öelda, sest sina ei viitsinud oma kodanikukohust täita...

muide, ma ei kuulu ühtegi erakonda ja vist ei hakka kuuluma ka, aga kodanikuks olemine on mulle alati tähendanud valimas-käimist. tänan tähelepanu eest!