kolmapäev, 14. detsember 2011

enesepiinajad


http://www.keepufits.com/if-uncomfortable-fashion-high-heels.html


olen ammu tahtnud siia kirjutada neist enesepiinajatest, kes igapäevaselt 10 cm kontsadega ringi liiguvad. platvormidest võib veel kuidagi aru saaga, kes ikka väga lühike on. aga täna tuli tänaval vastu neiu (vast 14-15, mitte rohkem, täitsa lapse nägu oli alles), kellel olid peene kõrge kontsaga saapad jalas. neiu lonkas! vahepeal seisis, siis läks aeglaselt jälle edasi. kohe esimesest pilgust oli selge, et lonkamine on tingitud sellest, et saapad oli üliebamugavad ja ta ei oska nendga kõndida. kusjuures need olidki sellised tänavasaapad, mitte bling-bling pidukad. mõtlesin instinktiivselt, mis siis saaks, kui ta sõbrannedega koos oleks. kas siis julgeks iitsataga, et valus? vaevalt. ööklubides on küllaga näha tibisid, kes on endale taolised jalga ajanud ja vaevalt ringi komberdatud saavad, tänaval sellistega liikudes lausa lukustuvad neil aeg-ajalt põlved... võeh!! 
ma ostsin endale ka sügisel väikese kontsaga saapad (3-4cm). väga mõnus on, aga pikema kappamise peale hakkavad jalad õhtul valutama ikkagi. ma olen muidu igipõline kontsapõlgur, aga neid saapaid nähes oli kohe selge, et tulevad minuga sealt poest koju  :) kusjuures üldse polnud plaani saapajahile minna tookord. aga nii need parimad ostud tavaliselt teoks saavad, kui äkitselt OMA silma hakkab, eks! väga mugavad on ja ilusa lõikega, kontsad klõpsuvad ka natuke ;) muidu liigun ikka täistallal ringi. eks mu pikkuses või pigem oma mehe lühiduses on asi, aga ega mul pole nooremana ka meeldinud kontsi kanda.
tean naisi, kes on eluaeg kontsi kandnud ja nüüd eakana peavad kodus sussil ka konts all olema, sest lihased on lühikeseks jäänud ning ilma on valulik kõndida. vot see on karm! 
tekib küsimus, kus on nende lastevanemate silmad, kes on lastel sellised jalavarjud soetada lubavad? või käivad nad ise ka taolistega ringi? 
muidugi ei tohiks ma siin praegu üldse sel teemal sõna võtta, sest endal ka 2 tulevast teismelist kasvamas, aga millegipärast ma loodan, et ise normaalne olles kasvavad nemad ka normaalseteks. eks mingid faasid käivad meil kõigil üle, aga nii üldjoontes, ma mõtlen ;)
praegu on kusjuures silmapiiril ühed lumesaapad, mis on ikka mõnusalt lumeinimese omad. kas ostmiseks ka läheb, näitab talv.

pühapäev, 11. detsember 2011

tormab

see torm on fantast, ma ütlen! käisin ennelõunal rannas olukorda oma silmaga üle vaatamas. esmalt tabas mind muidugi pettumus, et meri tänaval vastu ei tulnud (nagu aastaid tagasi), aga Rannahoone juurde jõudes oli emotsioon võimas! hetkeks tundus isegi, et kaks sammu tegin õhus :D lained tormasid randa muljetavaldava  kiirusega ja näkku ei pritsinud mitte ainult vihm, vaid suured märjad liivalärakad - nii kõva tuul oli. püstiseismine ja merele vaatamine olid suht keerukad tegevused. natuke nurga all pidi olema, vastasel juhul ei suutnud silmi lahti hoida... minu sealviibimise hetkel oli vesi kohe-kohe Pärnu Rannahoonet alla neelamas, vesi loksus vastu seent ja nagu ma kuulsin, siis mõne tunni pärast tuligi parki välja. järelikult järgmisel aastal on lilleõied taas lopsakad, sest looduslik väetis on parim. eelmisel korral õitses küll kõik eriti rikkalikult, küllap ka nüüd. 
ajaloo huvides olgu öeldud, et sellist tormi pole minu kõrvad enne kuulnud - eileöine ulgumine ja kohin olid võimsad!! müstikat lisas täiskuu, mis looduse mängu keset ööd jälgida lasi. jaanuartormi magasin ma õndsalt lihtsalt maha, ei kuulnud midagi. eile öösel aga olin enamuse aja üleval. praegu olen ka. päeval tegin unevaegust tasa, nüüd siis jälle unetu. homme enam ei maga päeval, saan elurütmi tagasi.