teisipäev, 21. veebruar 2012

super, kui sul on lapsed

pikutame lastega voodis. Karinal kõik kohal sügelevad, kratsib parasjagu hoogsalt nina. mina seletan, et ära süga, kullale, hakkab veel rohkem valus. kuna ta on mul parasjagu kaisus, siis küünitab end minu näo poole ja enne kui arugi saan, on tema väike nina end minu nina vastu sügamas :) lihtsalt üliarmas.

esmaspäev, 20. veebruar 2012

haigus vol 11 - tuhandeid tuulerõugeid

ütleme nii, et see käis nüüd küll kiiresti. ses mõttes, et LA-st teatati, et seal tuulerõuged, mina käisin korra hoolekogu koosolekul ja voila! - olemas :(
esialgu siis Karinal, loodan, et Karital kiirelt ka täpid tulevad, saab koos põetud, muidu istun 4 nädalat hoolduslehel... lugesin, et siis enam nakkav pole, kui koorikud ära tulevad. siis saab vast LA-a tagasi.
Ajaloo huvides täpsemat juttu ka: laupäeval sai maal käidud, sest vanavanemad said aasta vanemaks. mängisid ja möllasid mis kole :) kui õhtul tulime, siis pestes nägin mõningaid punne kõhul ja seljal. käis tuulerõugete mõte läbi küll. hommikuks polnud enam mingit kahtlust, sest kogu kehatüvi on täppe täis ja tuleb aina juurde. osadel juba villikesed ka peal. poole päeva pealt lõid täpid välja ka näol, kaelal, peas. sügelevad, loomulikult. panen peale saialille tinktuuri ja sudocream'i - mõlemad peaks kuivatama ja desinfitseerima. briljantrohelist otsustasin mitte panna, sest ma tean, et nad on väga endast väljas alati, kui miskit värvilist näole satub. apteeker soovitas ka Cyrteci (või mis iganes kirjapildiga see on) sügeluse vastu, pean ikka ostma, muidu vaene hing kratsib end täitsa puruks. perearstile ei saa veel helistada, pärastpoole. sinna ma küll nakkava lapsega ei lähe, koju ta vist ka ei tule. õnneks pole tuulerõuged palavikuhaigus, seega pole arst oluline.
nii et kõik me sõbrad, kes täppe tahavad, palun tulge külla ;)
herr Abikaasa muidugi nii optimistlik pole, sest tal pole olnud. täiskasvanud inimesel on see lastehaigus aga väga raskesti põetav :S
mõnes mõttes on tore kodus ka vahepeal olla. saab kududa ja ehteid nikerdada.

teisipäev, 14. veebruar 2012

sõbrapäevaks hiir

isege põhimõtteliselt ei ole see hea mõte. või noh, kuidas kellelegi. see elukas tuli vist juustu lõhna peale, mida ma parasjagu veini kõrvale lahti lõikasin. krabistas väga aktiivselt küproki taga köögiseina sees. ju vaene loom on näljane. läbi ta ennast närinud veel pole, aga kaua seda väikest auku kipsi ikka närib, eks. iseenesest ma ei imesta, et loomake meie ühiskoridori saanud on - vana puituks, mis iseenesest on terve ja töötab ega näe isegi kole välja, aga selle sulgemiseks peab nippe teadma. postiljon ei tea neid mitte, ega ka külalised. ju too näriline oma võimalust nähes sealt sisse lipsaski. kopsisin vastu seina - jäi vait, ära ei vudinud. eks siis varsti kuuleme (halevam juhul näeme), kui ta korterisse sisse saab :S
vein oli muidu 2005.a. Merlot, väga-väga hea oli, üks parimaid, pean ütlema. eile sain nt. poes mingi liiga värske veini degusteerimise eest kauni roosi ja südamekujulise šokolaadi, sõbrapäeva puhul või nii :) tore üllatus oli. kui leti taga veini jagavale daamile mõne veini-spetsiifilise termini pillasin, läksid ta silmad ikka väga suureks. eelkirjutatust lähtudes pean kurbusega tõdema, et eestlased vist ikka ei joo veini või kui, siis suvaliselt. minu meelest on see väga meeldiv teadus (kui ma võin nii öelda). soovitan soojalt! 
sõbrapäeva puhul tegin oma kallitele hommikueineks väikesed südamekujulised võileivatordikesed ja kohupiimakorvikesed. kahju oli ainult sellest, et ise pidin varakult tööle minema ja nendega päeva veeta ei saanud. õhtul üllatati mind kena õhtusöögi ja lilledega. küll nad on ikka armsad!!!
ja kõik mu sõbrad - päris- ja virtuaalsed - kena sõbrapäeva! minu sõbrad on mulle olulised, iga päev!