teisipäev, 7. aprill 2015

väike pidu oli ikka ka ;)

K-de sünnipäev sai sel korral veits ette ära peetud. Herr Abikaasa lahkus õige päeva hommikul kell 5 naabervabariiki sõda mängima, nii et sundseis.
kutsuda saime seekord neid sõpru, keda K-d ise soovisid, sest noh, vanus on sealmaal ja maja pole ka kummist. 
pidu toimus kodus. mulle see mängutoa kontseptsioon mitte ei meeldi. ma kuidagi ei saa aru, mismõttes on tore sünnipäevapidu, kui 3 h pööraselt karjudes sihitult ringi joosta? ei ole ju. ja siis aetakse endale sisse kartulikrõpse, cocat ja komme - jäkk! tänaseks on see kahjuks pigem norm. mina seda mängu kaasa mängida ei taha. seega kodune pidu ja valitud külalised K-de poolt :) valituks osutusid muidugi tüdrukud, oma rühma tüdrukud. mitte et ma midagi muud oleks oodanud :D ja siis sugulased ka muidugi.




kuna mõte oli teha haldjapidu, siis mõtlesin välja ka mõned mängud:
  • haldate lilletants (muusika mängib-vaikib vahepeal, iga laps haldjas leiab endale lilleõie, kuhu maanduda, õisi jääb järjest vähemaks. klassikaline toolimäng tegelikult, väikeste variatsioonidega. kõigile väga meeldis, isegi poistele :D )
  • pulgakommijooks (lusika peal pulgakommi viimine vastasvõistkonna juurde)
  • pärlikee meisterdamine
lillehaldja mäng
pärlikeed meisterdamas
lastele tundus meeldivat :) täiskasvanutele oleks ka pidanud mänge mõtlema, sest meil on neid omajagu ;)

pidulaud külalisi ootamas
lauale meisterdasin suupisteid, eriti uhke olen oma Siili üle, võileivatorti ka väga kiideti ja tavaliselt allesjääv salat ning porgandi-kurgiviilud said topsidesse paigutatuna kõik ära söödud :)
pinjatat nüpeldamas
kinkidega läks sel aastal hästi - enamus tõid panuse uue suurema batuudi fondi, lasteaiasõbrad vist kokkuleppeliselt Juku kinkekaarte, meie kinkisime uued rattad ja lastetuba sai täiendusi öökappide ja seinalampide näol, et lugemine eriti mõnus oleks. üks veider-naljakas kink oli ka - pinjata - jagati talle hoope, mis jagati, purunes alles mahakukkudes. õnneks kõik asjaosalised jäid terveks! 
lapsed olid rahul, meie ka. tänud kõigile, kes tulid ja pidutsesid koos meiega!!

värsked kuuesed
uued rattad - jee!!!

esmaspäev, 6. aprill 2015

kuuesed kaunitarid


Karita ja Karina
aeg lendab. meie pere noored daamid peavad täna 6. sünnipäeva. pidulik-argine on see päev, sest ometigi peab lasteaia- ja trennikaaslasi ka tordiga rõõmustama.
minu kullapaid on tõesti kuus aastat meid juba rõõmustanud. mina läksin nende vanuselt juba kooli ja pidin iseseisvalt toimetama ühistranspordi, lõunasöögi valmistamise ja muuga- olid ajad. tüdrukutel on veel õnneks aasta vabadust. täna ma veel küll ette ei kujuta, kui nad bussiga kooli sõidaks või linnas trenni vudiks. selles mõttes on see lisaaasta super. kui oleks vaja, saaksid nad kindlasti hakkama - tublid ja asjalikud ju, aga pea on tohutult laiali mõlemal, see oleks kindlasti probleem. kool on nende jaoks midagi suurt ja ilusat, lugemine on tore, arvutamine võtab veel veidi aega (abivahenditega muidugi tuleb). kellal tunnevad pool-ja täistunde, teavad, kuidas on veerand või kolmveerand või 5-minutit läbi, aga aru saavad ikka endale olulistest kellaaegadest - 18:00 (multikad), 21:00 (uneaeg).


6-aastaselt on Karina:
  • põhjalik
  • oma sõnul kunstnik (joonistada ja maalida talle tõesti meeldib, mingi pildi etteandmisel jäljendab seda kenasti)
  • üliarmas
  • üliasjalik
  • kogu südamest solvuv
  • alati valmis end liigutama ja toimetama
  • armastab väga iluvõimlemist ja teeb mõnuga spagaate ning peapealseisu
  • seltskonnas pigem kaasamineja kui eestvedaja
  • hea sõber on sõpradele
6-aastaselt on Karita:
  • nunnukas
  • alati õigluse eest väljas ja võtab väga südamesse, kui näeb kuskil kellelegi liiga tehtavat või komblusnorme rikutavat
  • killuvend (issand, Mirril on nii puhvis saba!! - iga kord totaalselt üllatunud häälega :D )
  • šlikerdaja - teeb kõike ülejala; valetab ja on väga pahane, et teda läbi nähakse
  • üliliikuv
  • seltskonnas kaasamineja, kuid võib ka ise mängu juhtida
  • on leidnud endale trenni, mis talle meeldib (või treeneri või trennikaaslased) - iluvõimlemine
  • unistab muusikakooli minekust ja lauluansamblis lõõritamisest
kui mina kunagi unistasin lapsest, siis just sellised 5-6-aastased mul meeles mõlkusid. mu tütred on niivõrd vahvad ja toredad praegu :) ma pragan nendega, aga mitte enam üldse nii palju kui aasta tagasi, ilmselgelt on aeg lõpetada see ja hakata normaalseks emaks! nendega saab nalja teha, see on nii oluline! tegelikult saab kõike teha ja igal pool käia. kõik huvitab. imeline!! 

kullapaid, te olete mulle nii kallid!!

neljapäev, 26. märts 2015

popipäev

lasime tiivad sorgu ja tegime ühe lennuvaba päeva keset nädalat ;) 
linnupojad soovisid innukalt piuksudes, et just Tervise Paradiis on see koht, kus nemad lustida tahavad. meile sobis :) hulpisime nii sise-kui välibasseinides päikeselaigus ja lasime tervisevetel end kosutada (kõigil väike ühepäevane gripiviirus seljataga  eelmisel nädalal järjestikustel päevadel, aga sain edukalt kõigil homöopaatia abil selle tagasi löödud!). 
tipsid hullasid muidugi torudes, aga kõige rohkem vist nautisid seekord välibasseini ja sauna jääbasseini. mina ise ei suutnud mägijõest mitte eemale hoida - hullult äge!! saunas oli ka mõnud. ja kui vähe rahvast seal liikus. eelmisel korral oli aastavahetuse aeg ja oli totaalne hullumaja.
K-dega on veeprotseduuridele juba jummala ok minna - ma saan ka rahulikult end pesta ja juukseid kammida-föönitada, lapsed tulevad samade toimingutega ise toime. ainult ülipikad juuksed tuleb lahti aidata kammida. muus osas täiesti hääljuhtavad ja tšillid :D
selline lebo päev oligi - pärast võtsime veel rämpstoitu ja ei liigutanud end rohkem karvavõrdki. Herr Abikaasa muidugi ei pääsenud paarist lauamängust, aga üldjoontes olid lapsed õhtuks ka kutud ja uni tuli vägagi hää :)

kolmapäev, 18. märts 2015

VIRMALISED!!!

VIRMALISED väärivad suurtähti!! olen neid otsinud sel talvel iga jummala õhtu ja ei midagi. eile õnnestus nende vehklemist lõpuks näha :) :) olen oodanud 13 aastat taaskohtumist, aga ei midagi. nüüd siis lõpuks.
meil Pärnu lähistel olid virmalised õhkõrnad helehallid virvendused taevalael, sekka tugevamaid pikitriipe keskpõrandale kokku - nagu mingi püstkoda moodustus taevasse. kuuldavasti 5 km teiselpool jõge olevat nähtud rohekas-roosasid. ma olen kade, aga ikka parem, kui üldse mitte :) 
kusjuures ma ei lugenud netist, et võib näha, täitsa ise avastasin. 
lapsed on ka virmaliste vaimustuses, see oli nende esimene kord. mulle tundus, et nad kartsid natuke. eks ole ju tõepoolest kõhe, kui taevas liiguvad mingid suured tuled, mida seal tavapäraselt ei ole. vaatasid veidi ja tahtsid tuppa tagasi. mina vahtisin pool ööd kael kõveras :D tegelikkuses see virmaliste-jaht oli mul justnimelt laste pärast olnud. nemad kuskil lastefilmis nägid ja küsisid, et miks meil pole. ma siis lubasin tähelepanelik olla ja ükskõik mis kellaajal nad üles ajada, kui juhtumisi öösel virmalisi trehvan. eile läks õnneks - õhtul kaheksa paiku saime juba loodusimet kaeda. 
virmalistes ei ole muidu midagi erakordset, neid ikka on. siinkandis aga mitte. seega minu jaoks väga suur asi, lausa lummav.
viimati kohtusime aastal 2002 . siis oli septembrikuu ja üle Eesti olid võimas roheline püstkoda taevasse joonistunud. olin parasjagu L.-i juures pidus ja lihtsalt vaatasin ja vaatasin ja vaatasin. vahepeal lausa rohul pikali lamades :) nii ilus oli see. ja esimest korda kohtusin arvatavast aastal 1997. umbes. toona olid loodekaare metsaveerel tugevad rohelised virmalised, mis helkisid kaua-kaua. ja lummus algas... :)

teisipäev, 17. märts 2015

toidust

mul on kolm toiduainet, milleta ma keeldun eksisteerimast - redis, rukkola ja avokaado. just selles järjekorras. parem, kui kõik kolm koos (ja tomat veel juurde - nämmm).  
redis netiavarustest
redist armastan juba lapsepõlvest. ema pani alati kasvuhoonesse kile alla redise mulda juba siis, kui lumehanged veel maad katsid. klaasmaja soojeses päeval kiiresti ja redis oli valmis maikuu alguses. enamuse sõin ma muidugi liignoorelt ära ja isegi need, mis said suureks kasvada, pistsin otse peenrast loputatult nahka. redised olid vist isegi paremad, kui esimesed maasikad.
rukkola netiavarustest
rukkola on veidra maitsega, sellega on vist inimestel love-hate suhe, mul siis see love-love variant :) olen lastele ka püüdnud seda tutvustada, aga enamikul kordadel süüakse salatist välja kõik kurgid-tomatid ja rukkola jääb õnnetult taldrikule. ainult siis, kui on suuremad lehed (neis vist mõrkjat maitset vähem), siis läheb alla. küll nad suurema aru saavad, kuivõrd hea kraam see on ;) sel aastal panen kindlasti ise kasvama ka rukkolat kasvuhoonesse. 
avokaado netiemme lehelt
no ja siis avokaado. hetkel on see ülipop ja superfood ja mida kõike veel. mulle on avokaadod meeldinud juba ammu, nüüd õnneks laiema levikuga hind ka parem. viimati koolitusel tehti sellest head leivamääret - keedumuna-avokaado-küüslaugu-määre. kõik purustada, segada ja valmis - imehea!
laupäeval K. ja L. küsisid, et milline on see minu tavaline avokaadosalat, mida ma teen, söön ja jumaldan. 
minu variant on selline: avokaadotükid kaussi maitsestuma sidrunimahla, hea oliivõli, soola ja pipraga (kui sidrunit pole, siis ajab sidrunipipar ka asja hädapärast ära), seejärel tükeldan tomati, kurgi, kui juhtub üle olema, siis ma mõne liha-või kanalõigu. segan kõik kokku rukkolaga ja voila! - imehea värske salat on valmis. mina eelistan lihatut varianti, Herr Abikaasa meelitamiseks sobib paremini lihaga variant ;) redist võib ka vabalt lisada, sest rukkola on nagunii kergelt mõrkjas - sobivad hästi kokku. kellele rukkola suur sõber pole, võib ju mõnda muud lehelist lisaga või neid mix lehti, mida nüüd igas toidupoes karbiga leiduma peaks. peedilehed ja lambasalat on mul ka suured lemmikud. vahel teen ka ceasari salatikastmega varianti (kui liha kasutan), saab kah hea.
nende lehekarpide kohta on mul üks mälestus ka - nimelt kui 2007.a. Šotimaal olin ja esmakordselt kohalikku hüpermarketisse sattusin (Tesco kett oli vist), siis mõtlesin seal salatilehe karpide vahel, et ma olen surnud ja sattunud toorsalati taevasse :P meil siis ju polnud see salatilehe karbid veel laialt levinud ja neid kohtas vahel harva Stockmannis, kui sedagi. Eestis olid põhilised potisalatid või hiina kapsas :D
ei saa muidugi salata, et hea juustu, veini ja šokolaadita ma ka ei ela. kahjuks võik õnneks, eksole.
ja minu kõige parem kaaslane läbi aegade - VESI!!! lihtne ja imeline! ise ma siin ikka mõtlen, et enda kehakaalu juures on vesi vist tõesti see, mis mind käigus hoiab ja suuri terviseprobleeme tekkida ei lase - ptüi-ptüi-ptüi!!! töö juures on tavaline taks 1,5 l ja õhtul kodus püüan ka tarbida vähemalt pool liitrit juurde. vabadel päevadel on halvemini, sest siis ei tule meelde kogu aeg. kui peavalu märku annab, et aju on kuival, siis kohe joon. nii et jooge vett - on tasuta ja on kasulik!

esmaspäev, 16. märts 2015

kuidas naised väljas käivad

ehk siis juttu sellest, kuidas sõbrannad harva kokku saavad, aga varakult alustavad ;)
niisiis sai kokku lepitud, et K. ja L. ja mina läheme linna peale. totaalselt kavavabad, nagu me esialgu olime, võtsime algatuseks mõned margariitad (maasika, loomulikult) Tex-Mexis. nende asemel tahtis viisakalt viltu kammitud tukaga kelneripoiss meile pudeli vahuveini tuua, aga see pole meie teetass, eksole. millegipärast oli mul meeles, et maasika-margariita on magus - ei olnud. aga juua üldjuhul sündis. 
korralike naisterahvastena et jätkanud kohe kell 5 õhtul järgmiste jookidega :D vaid käisime vahepeal kinos Avandit aka Vehklejat vaatamas. film on hää, soovitan!
aga siis küll jah võtsime paar veini ja istusime täitsa rahulikult üsna mitu head tundi õdusas Wine Piccadillys. niiiiii tore oli!! me saame kaugelt liiga harva kokku ja kui see juhtub, siis ongi lihtsalt nii hea :) harva sellepärast, et lapsed ja trennid ja töö jms. õige ta on, et selleks, et oleks mida anda, tuleb ennast laadida ja saada. laupäeval sain mina küll energiat tükiks ajaks :)
isiklikult kirjutan kahe käega alla väitele, et oma parimaid sõpru kohtab inimene koolieas, nendega tekkinud suhe on kõige sügavam ja kestvam. hilisemas elueas tekkinud sõbrad võivad küll olla head sõbrad, kuid nendega puudub ühine noorusaeg, kus kogetu on kõige eredam ja intensiivsem. kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis mul on sõbrad kooliajast ja ülikooliajast, hilisemast ajast on paar head töökaaslast, keda ma sõbraks pean ja siis veel mõned inimesed, kellega on koos tore, kuid tõenäoliselt nende elusündmustele ei ela niiväga kaasa. 
laupäevaõhtu läheb kordamisele, on lootus, et pigem varem kui hiljem, eksju sõbrad! ;)

esmaspäev, 9. märts 2015

kuidas ära tunda kevad?

väga lihtne! kevad on käes, kui lükkad lapsed kell 12 uksest välja ja korjad nad viie paiku pärastlõunal tuppa. poriste, märgade ja õnnelikena :) :) vahepeal pole neist midagi kuulda. 

teisipäev, 17. veebruar 2015

õnnelik laps

Karina (õhtul hambaid pestes vannitoa peeglisse vaadates): "Issi, mul silmad säravad!?"
Herr Abikaasa: "Sa oled õnnelik laps, sellepärast sul silmad säravadki."
Karina: "Jah."
Täpselt nii ongi smile emoticon Ja seda oli nii tore teisest toast kuulata! Uurisin Karitalt ka eile õhtu, kas tema on õnnelik laps. Vastus oli selge ja kõlav "jah!" 

Nii hea meel smile emoticon smile emoticon

esmaspäev, 16. veebruar 2015

sõbralik nädalalõpp

ma pole ammu kirjutanud siia oma nädalavahetustest. parandame vea. ei, koristamisest ma kirjutama ei hakka ;)
viimastel kuudel on kuidagi nii olnud, et alati on midagi teha, kuhugi minna, kõik vabad päevad on planeeritud ja esmaspäeva asemel oleks vaja veel üht päeva nädalavahetusest puhkamiseks :D eks minu tihe laulugraafik on sellega seotud, aga see on omamoodi tore ka.
sel korral oli kõik teisiti, sest meil puudusid nädalavahetuseks igasugused plaanid - lihtsalt kulgesime nagu tuju tuli. laupäev, kui sõbrapäev, algas meie majas uhke suure orhideega mulle ja UNO kaartidega lastele ja las mehe kink jääb saladuseks ;)
mugisime minutehtud võileivatordi nahka ja maiustasime veidi tordiga ning hakkasime unot mängima. on see vast vahva. Herr Abikaasa küll esiti arvas, et K-de jaoks vara, aga ei, jummala hästi said pihta, mis ja kuidas ning lõbu oli laialt :) :) märgin siinkohal ajaloo annaalidesse ära, et laevade pommitamise loogikale on K-d viimaste nädalate jooksul ka pihta saanud, sest Herr Abikaasa oli ju jalutu mingi aeg ja tal oli aega nendega istuda ja pommitada. selle puhul arvasin mina, et vara, aga ei - said aru küll.
 kui ümber laua istumisest kõik kanged olid, läksime Valgeranda õhuvanne võtma või noh, õigupoolest jääle jalghokit mängima (jäätükiga jalgpall). tüdrukud muudkui halavad, kui kalamehi Pärnu jõel näevad, et need upuvad ära. merejääl on mu meelest julgem kõndida, sest põhjaminemist põlvini vees karta ei ole. seal oli nii ilus sile uisujää, kui ka lahvandused ja jäämäed. kõik sai üle uuritud, jää paksust mõõdetud ja niisama lustitud. Herr Abikaasa ka liigub juba täitsa rahuldavalt, nii et üks valgeranna-jalutusring oli talle igati kasuks. ja nii see laupäev läbi sai, sest koju jõudsime pimedas, lapsed keerasid väsinult magama ja meie jälgisime pudeli punaveini juurest Eesti Laulu. "Goodbye to Yesterday" sai finaali - jeeiiiiii!!
pühapäev oli super ilm. mingeid plaane polnud. K-d tahtsid suusatama minna, mida sai ka tehtud. avastasin mingi päev, et üks onkel suusatab ümber kodulähedase vibustaadioni. uurisime asja lähemalt, ja rõõm-rõõm - keegi tubli inimene on endale sinna raja sisse sõitnud ja piigad kasutasid seda kohe ära. meie võtsime niisama päikesevanne ja vahtisime valget lund (d-vitamiin tuli mis mühises!). muud tarka ei teinudki. panime tihastele uue peki ja muud nokaesist, lasime kassil klaasi taga vurru väristada, sest uus kraam tõi kohale suurema hulga sulelisi. ah jaa, pidasime vannitoaehituse plaane ka. asi ehk  hakkab lähiajal ilmet võtma. ideid jagub, jaguks nüüd ressursse ka...
kokkamise poole pealt ei olnud sel nädalavahetusel eriti usin - reede õhtuks tegin pardipugu praadi õunte ja mustade ploomidega koos aurutatud riisiga; hilisõhtul nikerdasin laupäevaks valmis singi-ananassi-juustu võileivatordi rukkijahust saial (ikka väga hea kombo sai sellest), lõunat sõime väljas ja õhtuks oli võileivatordi ja sõbrapäevatordi teine pool; pühapäeval sai tehtud omletti rohke maitserohelisega ning õhtuks pizzat. mu uus suur lemmik on hapukoorepõhi, sest a) ma ei ole pärmiga mätserdamises osav b) see pärmitaigen tahab kerkida ja mulle eriti ei meeldi paksupõhjaline pizza. ma olen seda põhja nüüd paar korda teinud (võib igasugu soolase piruka põhjaks ka kasutada ega pea üldse rullima, võib vabalt näppudega laiali lükata, aga mu meelest peaks jahu tiba rohkem panema, et käte küljest lahti lööks) ja kuna seekord oli tegu pizzaga, siis panin pizzamaitseaine ürdid taignasse. väga mõnus tuli. katteks läks kodune ketšup, laste lõigatud salaami ning singiviilud, sibulaviilud, ananass, paprika ning loomulikult riivjuust. kõik sõid ja kiitsid. järgmisel korral paluti coca-colat ka juurde, siis pidi nagu päris olema ;) ah jaa - avokaado-rukkola-maasika salati serveerisin ka kõrvale.
täna on väga hea tunne, üldse pole lisa-puhkepäeva vaja!

teisipäev, 3. veebruar 2015

kargutaja

eelmise kuu eelviimasel reedel nokitses kirurg Herr Abikaasa põlve kallal, õigupoolest küll selle sees ja võttis tüki meniskit välja. oli teine nii pool-salaja rebenema hakanud ja tegi viimaste aastate jooksul omajagu valu. avastati see olukord üldsegi teise jala probleeme uurides, aga parem hilja kui...
teostati seda Tallinnas Taastava Kirurgia Kliinikus dr. Mihkel Mardna poolt päevakirurgia korras. töö oli kiire ja korralik, nii et poole lõuna ajal saadeti ta juba kodu poole. 
ettevalmistus oli mulle naljakas, Herr Abikaasale mitte nii väga :D tema, õnnelik inimene, pole peale mandliopi haiglate vahet pidanud varem eriti käima. teadmatus tekitab hirmu ja nii ta ikka üsna häiritud olekus haiglasse jõudis. julgesin talle meelde tuletada, et pea 6 a tagasi 06.04. hommikul kell pool 6, kui mind hakati laste sünniks ehk keisrilõikeks ette valmistama ning ma sealjuures pisardasin, teatas ta mulle, et mis sa hädaldad, varsti on kõik möödas. ütlesin talle sedasama, ei olevat mõjunud. oma vabanduseks toonasele "ilukõnele" ütles A. vaid, et siis see polnud ju tema, keda lahti lõikama asuti :D 
mina seevastu sõitsin Pärnust päälinna jummala külma kõhuga, teades, et kahe väikese auguga op ei saa miskit hullu olla. ega olnud ka :) lihtsalt kui inimene on nii kokku pandud, et narkoosist ärkamine võtab kaua aega ja paar päeva pärast seda ka eriti maailma asjadest aru ei saa, siis ei teagi, kas kaasa tunda või ajab muigama. poodidesse, kuhu ma algselt tema toibumise ajal minema pidin, siiski ei läinud, tundsin, et pean haiglas olema ja sisetunne ei petnud - olin vajalik.
mainin siinkohal ära, et keemilisi valuvaigisteid ma talle opi järgselt ei andnud ja olime juba varem kokku leppinud, et kasutab homöopaatilisi terasid. nii oligi, alustuseks Trauma 200 (mis aitas lisaks valuvaigistavale toimele ja keha šoki taandamisele ka narkoosist välja tulla), jätkasin Arnica 200-ga ning praegu võtab veel Ruta30, et põlv ikka ilusti paraneks. mõningad rakusoolad muidugi lisaks :) ohtralt on kasutusel jääkott ja kohevad padjahunnikud ning kargud, alates eilsest ka taastusravi võimlemine/ trenažöörid. hakkab tasapisi looma :) jalga palju veel maha ei pane, on teine jube jäik, aga valud kadusid ikka vähem kui nädalaga ja torisevast karust on saanud nüüd enam-vähem okkavaba diivanikaunistus :)
ja mina olen taksojuht - hommikul on tiir umbes selline: kodu-haigla taastusravi-lasteaed-töö-haigla-kodu-töö, õhtul: töö-lastead-trenn-pood-trenn-kodu, vahepeal uisuväljak ka. ja nii nüüd umbes iga päev veel paar nädalat. aa, nädalavahetusel käisin mõlemal päeval koorides laulmas ja neljapäeviti käin ansamblis. oi, ma olen endale suure tüki hauganud, aga kuna viimased tegevused annavad niiiii palju, siis jõuan küll!
tervist!!

reede, 30. jaanuar 2015

silver sepp

külastasin Silver Sepa fantaasiapillide kontserti lastega. oli see vast lustlik ettevõtmine :) superäge inimene! no kes teine teeks naelapilli või vanast jalgratta rummust trummikomplekti või võtaks 75-st lapsest just minu kaksikud voolikupille mängima? :) :) eks eriti tore oli ka seetõttu, et kõik toimus otse meie nina alla ja need esimese rea nubinad said nina päris pilli sisse ka pista :D

teisipäev, 20. jaanuar 2015

uued kummitajad

minul kummitab Stigi & Elina "Goodbye to Yesterday"

loodan südamest, et see laul võidab ja Eesti saab ühe hea lauluga ka Eurovisioonile minna! Stigi helikeel on minu veregrupp :)

lastel ikka Krussis Keelte "Kaugel külas"

esmaspäev, 19. jaanuar 2015

oli üks tore päev

pühapäev päälinnas:

  • uisutamine sõpradega jäähallis, kus selgus, et K-d suudavad märkimisväärseid kiirusi juba arendada (kahjuks ka kukkuda nii, silm sinine ja prilliraamis pragu)
  • Ice Age Live Saku Suurhallis. K-d olid sillas ja tõesti oli täitsa tore ning huvitav
  • mõnus õhtusöök hiinakas - kõik olime meganäljased ja sai kiire ning hea kõhutäie - kirsikana, mmm....
  • extremu tagasisõit lumetormis, mis õnneks lakkas Kernu kandis, kuid Paldiskist sinnani edenesin maksimum 50-ga ...
    sõbrad koos/hoos
    koostöö võlu - kiiruisutamine kelguga :D

reede, 9. jaanuar 2015

piiritu õnn linnupesast

mul oli eile õhtul kodus säramas väike päike :)
nimelt sai Karita pärast nelja kuud püüdmist ja harjutamist ja vihastamist ja veel harjutamist lõpuks Linnupesasse!! no see on võimlejatel see element, kus oled kõhuli matil ning pead varvastega tagant pead puudutama. 
Karinal tuli see kuidagi lihtsamalt ja Karia oli lõputult kurb/vihane, et temal see ei õnnestu. ise rääkis, et tema nii hästi ei paindu, kuigi spagaati teeb edukalt ja küünal või sild pole ka mingi probleem. 
mina arvasin kogu aeg, et asi on tehnikas, sest üht last vaadates on selgelt näha, kuidas kõht-põlved on maha surutud ja tahapoole kaardub selg-pea, Karita vaeseke püüdis end igatpidi maast lahti ajada, et varvastega peani ulatuda... kui nüüd lõpuks pihta sai, siis oli õnn piiritu :D lihtsalt kepsles mööda tuba, tegi nii igaks juhuks iga natukese aja pärast veel mõned linnupesad ja aina ohkas imestunult: kuidas mul küll see nüüd lõpuks õnnestus :D

kolmapäev, 7. jaanuar 2015

2014 kokkuvõte ja uued tuuled

ei saa just öelda, et 2014 oleks hea või ilus aasta olnud. minu jaoks varjutas seda oma lähisugulaste kehv omavaheline läbisaamine. muus osas oli ok aasta, tiba tühjavõitu vast. abikaasaga on meil suhted korras, kui ma midagi tahan, siis seda, et ise vähem vinguda suudaks ja Herr Abikaasa tähelepanelikum oleks (no jõuluks näiteks sain temalt kingiks spa-paketi kõiksugu hoolitsustega, mis ta ise valinud oli, super!). arvan, et saame hakkama :)
lastega oleme hakanud järjest paremini läbi saama, nad on praegu super vanuses! kui ma unistasin emaks saamisest, siis just sellises vanuses lapsi ma ette kujutasin - äärmiselt asjalikud, kellega saab vabalt arutleda, miks vihma sajab ja lilled õitsevad, tainast rullida ja ratastega koos sõitmas käia ning lolle nalju teha saunas a la sul on seened selga kasvanud ja siis selle üle kõik koos naerda :D kõige parem muidugi on eneseteenindusoskuste täielik omandatus! riietumine-pesemine-söömine-lõikamine jne. loomulikult katsetatakse meie kui lapsevanemate piire iga jummala päev pidevalt, vahel on jube fustreeriv, aga enamus aega on juba tore :) 
trennis on K-del huvitav ja tore, neile ja meile väga meeldib! enda kohta ei saa ma jätkuvalt öelda, et trenni teeks. nüüd olen sealmaal, kus olen vähemalt välja mõelnud, kuidas ma nädala sees saaksin trenni teha, kui lapsehoidjaid pole võtta (ja neid pole õhtusel ajal). ma pean ja tahan, siis saan ka!

Märksõnad möödunud aastast mäletamiseks:
  • märgid-märgid-märgid, kõik tuleb sulle endale ringiga tagasi, nii hea kui halb, rohkem head tuleb teha
  • potipõllumajanduse võidukäik
  • kodused toimetused remondirindel (koridor)
  • vene jura, reaalne hirm, lõplik pettumine poliitmaastikus (lihtsalt vastik on)
  • uus auto - jeee - oli see vast hea otsus lõpuks!
  • kultuuriellu tagasiimbumine - enne laste sündi olin väga aktiivne külaline muusika- ja kunstimaailmas, nüüd olen jälle reele saanud  ja oh kui hea see on :)
  • Laulu- ja tantsupidu ning koorilaulja elu - imeline!
  • käsitööd ikka teen ja tahan edaspidi ka teha - rahu iseendas

2014.a. jooksul on toimunud minus veel igasugu muutusi. halvema poole pealt ütleks kohe ära, et olen väga ärev ja murelik, sellest osast tagaks lahti saada. veel ei tea kuidas, aga midagi ma ette võtma pean. esiti katsetan rakusoolasid, siis vaatan edasi. Mare ju ütles: lase vabaks! pean proovima ;) 
hea poole pealt panen siinkohal kirja, et hakkasin käima homöopaatia koolitusel, ostnud mõned selleteemalised raamatud (varem lihtsalt lugenud ja tutvunud teemaga eelnevatel aastatel) ja vähehaaval katsetanud. mulle väga sümpatiseerib mõte, et ise otsustan, ise vastutan, kuidas ja mis mu ja laste kehaga sünnib. tavamedistsiinis on mulle pikka aega vastu käinud see, et arst ütleb, et nii on nüüd vaja teha või seda-teist-kolmandat rohtu võtta. ei seletata, mis ravim on, mida teeb ja mis kõrvaltoimed on (näiteks mida teeb AB soolestikuga ja miks lihtsalt piimhappebakterite juurdevõtmine kõike võluvitsana korda ei tee mitte). lisaks on mu oma vaist tunduvalt parem, kui kitlis med.töötaja oma. nii mitmel korral lihtsalt on nii olnud, et paha hakkab.
ja nüüd ma olen selles imelises maailmas, ei ma ei ole peast tumeroheline (kuigi ka neil, kes on, on õigus omadele vaadetele, eks!), ja avastan ja uurin ja kuulan ja proovin :) loodan, et sellest kasvab midagi suurt ja ilusat, millele saan läbi elu toetuda. Euroopas on homöopaatia laialdaselt kasutusel ja apteekides vabal saada, Eestis hetkel ravimiamet seda apteekidesse ei luba, loodan, et mõistus võidab raha kunagigi ja vajalikke terasid ei pea enam althõlma lennukiga tuttavad Inglismaalt, Prantsusmaalt või isegi Lätist tooma. kui ikka loodususlikud vahendid põhimõttel sarnane ravib sarnast aitavad enamlevinud haiguste/krooniliste vaevuste puhul, siis HP kasutamine on minule puhas võit. sageli olen end leidnud mõtlemast, kuidas eestlane loodusravist ikka nii kaugenenud on? on ju ainult loomulik, et esimese ravivõttena kasutaks ikka ravimteed, jalavanne või mähiseid, seejärel hakkad apteegist abi otsima. meil on vastupidi, paraku.
tööelu osas tunnen, et on paigalseis. kõik on nagu ok, aga kirge pole. no ei ole, mida ma teha saan. vanale ametile ka tagasi ei tõmba, lihtsalt tahaks midagi... ise ka ei tea, mida. kõrvale midagi hingele. šampinjone või kitsesid kasvatada või midagi... hetkel ma olen enesega rahu teinud, et praegu nii on ja see on väga mugav - normaalne palk, hea tööaeg, kõik on käe-jala juures, aga, aga... 
uuelt aastalt ootan veel otsusekindlust keelt õppima hakata. mul on jube kehv pea tegelikult, aga ma tahan. proovin ka. ehk siis leian võimaluse praktiseerimiseks ka Itaaliamaal ;)
mulle on öeldud, et teen liiga palju lastele ja liiga vähe endale. võibolla on nii. samas kui sul on lapsed, siis neile tuleb anda võimalus maailma kogeda ja areneda siis, kui selleks on aeg, mitte 10 a liiga hilja. perega toimetamisi on meil olnud palju, pea igal sammul, 2015.a. jätkame sel suunal, lisaks tahan võtta ega iseendale ja meile kahele, sest siis on hea ja ilus.
märgid-märgid!!