pühapäev, 13. märts 2011

kummikuhooaeg :S

pean ikka ära mainima, et kõigi vigin teemal "küll on vastik talv, lõpeks juba ära" ei olnud minu teema. pigem muretsesin ma juba kuu tagasi tolle koleda kevade pärast, mis nüüd kätte on jõudnud. talv oli küll külm, aga väikelaste ema seisukohalt väga mugav - riided puha puhtad. talvekombesid olen pesnud ainult 2 korda. puhas võrumaa lumi ju ei määri :) ainuke jama oli lume söömisega. talve lõpuga saab see nüüd otsa, aga muud jamad nagu väga ei kompenseeri seda mu meelest. 
nüüd on olukord, kus:
  • õueriideid tuleb pesta iga päev
  • kindaid peab olema lademes, sest sulalumi ja lombimered on niiiiii ahvatlevad teatud kontingendile :S
  • jalanõudest tunnistan kõlbulikeks ainult kummarid (kuigi need on hetkel veel veits libedad)
  • kui iga teine inimene peab tänaval kõndides hakkama saama enese püstihoidmise ja kuivaksjäämisega, siis mul tuleb seda teha kolme eest... kusjuures kaks nendest on hoopis vastupidisel seisukohal
ja see porimeri jääbki olema, sest meie maja õues on suures osas lohkudega asfalt, milles on lombid isegi suure suvega :(
jah loomulikult on vahva, et vares ennastunustavalt kraaksub ja vanaisa juba vahtramahla mekkida tõi ning lumemäed iga hetkega madalamaks jäävad, aga ma südamest soovin, et suur kevad juba kähku-kähku kätte tuleks!

teisipäev, 8. märts 2011

töine naistepäev/vastlapäev

kuna ma olen nüüd teisipäeviti tööinimene (jeeiiiiiiii!!!), siis naistepäev möödus töö tähe all. ei ole sugugi hull 2 a kodus istumisest tööle tagasi minna. kõik on täpselt samamoodi, kolleegidel on isegi samad riided seljas, mis toona... tunne on igatahes hea ja kogu dokumendindus pole ka õnneks nii hull. see oli juba küll õigupoolest mu teine töine teisipäev, aga esimene kurnas mu nii ära, et polnud jõudu kirjutadagi ;)
ah et kus lapsed on? loomulikult vanaemaga (minu emaga siis). tema see mu tööle utsitaja oli. mingit emme järele igatsemist polnud näha ei hommikul ega õhtul naastes. vanaema on nagu vahukoorekook või pühapäevased pannkoogid - kui tema on olemas, siis meie võime vabalt jalga lasta. kalli mulle ikka tehti, kui koju jõudsin :)
aga liugu sai lastud ja kukleid söödud :P
vastlaliug oma õue mäelt. Karita luigleb parasjagu alla, Karina pugib mõnuga lund :S

pidupäeva puhul peab ikka pärleid kandma ja nende ehtsust kontrollima - naiste värk

pühapäev, 6. märts 2011

ROXETTE


kui on kedagi, kellel on plaanis Roxette'i kontserdile minna, siis ma tahan ka! lähme koos!!!
müüki tulid lisapiletid, nii et võimalus on :)

laupäev, 5. märts 2011

mine palun kindlasti valima!

see on oluline! iga hääl, mis on antud IRL, RE, SD või ROH-iste poolt on antud Savisaare vastu ja see loeb. ootan hetkel peaministrikandidaatide debatti ja loodan, et too kahepalgeline inimene taandub, kuid reaalsus on vist selline, et tal pole mingit au- ega häbitunnet :S väga keeruline on aru saada, miks muidu arukad noored inimesed liituvad tolle erakonnaga. kas tõesti tuleb sealt niivõrd suur raha, eneseteostuse võimalus, kuulumise tunne või mis? minu meelest satuvad nad pigem oma sõpruskonna põlu alla. aga see selleks.
tegelikult tahtsin rääkida vahvast seigast, mis täna jälle üle nelja aasta juhtus: olen mina Pärnu turul värkset rohelist kraami ostmas (õnnestus skoorida Paikusel kasvatatud juurikaid, aga Itaalia tillile, roh.sibulale ja petersellile ei suutnud ma vastu panna), kui vastu jalutab Trivimi Velliste (IRL-i kandidaat Pärnumaal). küsib, et kas plaanin minna valima. mina siis vastu, et teate, mul juba valitud, valisin Teid. härra nagu kohmetus hetkeks, seejärel kohe teatas, et siis on küll hästi ja tänas mind :) ma ju nägin, et ta seal hea meelega ei olnud, aga selline see riigimehe elu on - vahel harva tuleb ikka minna ja suhelda. iga nelja aasta tagant seda läbi teha ei olegi ju nii hull, eriti kui positiivset tagasisidet saab. eriti tore on selle juhuse juures see, et eelmiste valimiste aeg toimus meil täpselt samasugune vestlus hr. Vellistega Port Artur II fuajees. see näitab kõnekalt, et ju ta meie mees ole ;)
üks lähisugulane mul tahab Erik-Nilest valida. aga mu meelest ei ole need vabamehed kellegi õiged mehed. nagunii kalduvad nad mingi erakonna külje alla ja hakkavad koos hääletama. ja nende vabadus on pigem edasi-tagasi pendeldamine omakasu eesmärgil, mitte iseseisev olemine.
hea lugeja, kui sa mõtled homme, et ei viitsi või pole mõtet, siis on ikka. palun võta see aeg ja mine hääletama! ei ole ju raske. ja kui on, siis arvesta, et järgmise Riigikogu koosseisu tegude kohta pole sul mingit õigust ühtki kommentaari öelda, sest sina ei viitsinud oma kodanikukohust täita...

muide, ma ei kuulu ühtegi erakonda ja vist ei hakka kuuluma ka, aga kodanikuks olemine on mulle alati tähendanud valimas-käimist. tänan tähelepanu eest!

pühapäev, 27. veebruar 2011

tagasi kodus :)

nii on. nii tore! lapsed olid sillas, meil kah suht hea meel, vanaemad oleks suurest heameelest nurrunud, kui oskaksid :D kohanemine oli ka ok, magavad normaalselt.

kolmapäev, 23. veebruar 2011

kulus 1 aasta 10 kuud...

... enne kui tüdrukud aru said, et tolmuimeja ei ole mingi koletis, kes nad kohe sisse imeb või alla ajab. oh seda jänku südant küll!
kui nad päris väikesed olid, siis selle masima käivitamine muutis lapsed võbisevateks haavalehtedeks - kartsid jubedalt. nii tuli see koletis kapist välja ainult õueune ajal. peretuttav aga rääkis, et tema võtab vabalt oma 3-kuuse magava lapse voodi alt tolmu ja ükski närv ei liigu :S veidi suuremaks saades oli Karita nõus selle riistapuuga tutvust tegema küll, aga ainult siis, kui too häält ei teinud ja paigal püsis. Karina tagurdas käpuli igaks juhuks teise tuppa. seega jätkus ajajärk, kus tolmu sai imeda ainult siis, kui lapsed issiga õues olid :( kui Vastseliina kolisime tuli paratamatult tolmutama hakata ka siis, kui lapsed toas. välja nägi see nii: mina võtsin koletise kapist välja, suundusin elutuppa, mille peale lapsed kabuhirmus issile sülle ronisid, täiest kõrist kisades teada andsid, et see elukas neile mitte üks teps ei meeldi ja tuleb kohe meie magamistuppa kinnise ukse taha peitu minna.  mina siis tegin elu kiiremaid liigutusi, et hullumeelne nutt ja masina ulgumine lõpeksid. edasi tekkis aeg, kus  magamistoa kinnise ukse tagant hakkas kuulduma kilkeid - hirm hakkas vähenema, julgeti juba voodi peal möllata, kui uks turvaliselt kinni oli ja jube elukas teiselpool seda. paar kuud tagasi juhtus ime ja uks avanes - Karita otsustas vaatama tulla, et kuidas see masssin emmet ära ei söö. vaatas korra ja põgenes. järgmisel korral oli nii vapper ka Karina.  eel paaril korral on nad nii tegijad olnud, et istuvad diivanil või lasevad enda jalge ees vaipa puhastada. ja üleeile juhtus see, mis ammu juba juhtuma oleks pidanud - sain endale kaks väikest abilist :) tõestus on ka:


teisipäev, 22. veebruar 2011

peenemat näputööd

mis õige eesti naine ma muidu ikka olen, kui käsitööd ei tee. ikka teen. eriline tuhin tuleb siis peale, kui teised ümberringi teevad ja sellest ka räägivad ning ilusaid sõrmeharjutuse tulemusi näitavad (Kadri, Liis, Kristina). kõige kodusemalt tunnen ma end heegelnõela seltsis, aga tikkida võin ka vabalt. kudumine pole minu rida (kuigi kohustuslikud käpikud/sokid saan ikka vajadusel tehtud), õmmelda ka väga ei meeldi, aga küllap tuleb Singeri masinalt tolm maha pühkida, kui lasteaias kostüüme nõudma hakatakse.
hetkel aga valmisid kaks suvist mütsikest. tegelikult küll kolm, aga üks läheb kingituseks üle lombi Roosile ;) Novella niit ja 1,5mm-ne heegelnõel. muster puhtalt omalooming - alustuseks kett 6-st silmast, edasi ring kinnissilmuseid ja siis kõik ühekordsed sambad, kasvatasin alul iga samba kohalt 3 ringi, siis iga 3.-nda, vahele paar ringi ilma kasvatamata, siis kasvatasin iga 5.-nda peale ja edasi jälle paar ringi niisama, vajadusel veel, kuniks pealagi kaetud. jätkasin ühekordsete sammastega nii: sammas-kett-kett-sammas niimitu ringi kuni poole peani jõudsin, vajadusel tekitasin ruudukesi juurde. seejärel lugesin viimasel ringil olevad ruudukesed kokku ja hakkasin arvutama ruudulise paberi ja pliiatsi abil, kuimitu südant mahub. tegin 8 (kui kedagi huvitab, võin mustrist pildi saata, ma ei suuda seda siia kirjeldada). äär 3 rida kinnissilmuseid, alla äärde pitsike 3 kettsilmust, kinnitus kinnissilmusega ja nii terve ring. parajaks said nad proovimise teel, mul ju modellid omast käest võtta. mütsid ise said sellised:


modell Karina
eks see külm aitab näputööle ka kaasa, sest tegevusetus ajal toas vähehaaval hulluks. lapsed välja ei taha. täna käisime - kõndisid 5 min. ja küsisid tagasi tuppa - ju on ikka näol liialt külm. viimased 4 päeva pole käinudki, sest issi kallis vedas töö juurest nohu, mis K-dele külge hakkas. nüüd mulle ka :S

järgmiseks on plaanis veel ühed suvised mütsikesed ja kleidid kirjust lõngast. lõng juba broneeritud, kui koju läheme, saan kätte.

esmaspäev, 21. veebruar 2011

mõista-mõista

mis on papuauto?



otseloomulikult on see rulluisk :D





pühapäev, 20. veebruar 2011

kratid Kratikeskuses

tasuta reklaam Võru kõige vahvamale mängukeskusele :) www.kratikeskus.eu me oleme seal suht mitu korda käinud ja iga kord on väga meeldiv olnud. külmaga pikalt väljas ei ole, aga niisugustel krattidel on pidevad energiaülejäägid, seega võib meid viimasel ajal suht tihedalt näha. alguses olid popid kärud/autod, millega ringi rallida, nüüd on käeline tegevus edasi arenenud ja viimasel ajal juba istuvad lauamängude taga ning nikerdavad nukunurgas. liumägi on loomulikult alati pop!
väike soovitus: kuna video on tehtud moblaga ja ma pole mingi operaator Kõps, siis suureks ei maksa vast teha.

reede, 18. veebruar 2011

nii tore-nii tore-nii tore

ostsime nii veidi üle aasta tagasi suurema auto meie pesakonna tarvis. väljavalituks osutus tol hetkel puhtalt  velgede (!), kuju, mootori ja hinna põhjal Opel Sintra. mahtuniversaal siis, 7 istet, ju nõu ;) või 5 istet ja ilmatusuur pakiruum vankri jaoks :D 
see pole meie oma, aga täpselt see värv ja veljed ka samad. meie autost pole ühtki pilti ja selle külmaga ei lähe tegema  ka.
on teine suht vana, kuid mitte eriti väsinud. oleme temaga nüüd pea 2 talve koos olnud ja pole hullu. eks ta tahab ikka remonti, aga mingeid väga suure asju pole õnneks olnud. ses suhtes on Võrus ikka hea elada, sest siinsed ja Pärnu autoremondi hinnad on ikka nagu öö ja päev, Võru kasuks muidugi. nüüd me oleme kõik oma autod korda teinud ja minu autot suht palju tuuninud. sellel on nüüd uus cd/mp3 makk-raadio (punaste ja siniste edevate tuledega) ja 2 uut tagumist istet (sellised kokkuklapitavad ja kergesti väljavõetavat) :)  need mõlemad vidinad saime omast arust vägagi hea hinnaga: makk (pakendis, tuttuus, garantiiga) www.osta.ee-st oksjonilt 45 €-ga ja istmed kokku 44 € :) olen enne ka netist istmete kohta uurinud, aga parim pakkumine, mille olen leidnud, oli 650 EEK/iste... nüüd siis põhimõtteliselt 2 ühe hinnaga! istmeid otsisin selleks, et need autot tulevad Saksast tavaliselt 5-istmelistena. toda masinat ennast uuena Eestis müüdud pole, seega tagumised istmed suur defitsiit. meie omale oli näiteks mingi muu auto istmed sisse monteeritud suure raske raamiga, mida ma liigutadagi ei jõua, väljatõstmisest rääkimata... panen ühe pildi veel, kus on näha, kuidas perautost piduauto saab:
võtad aga äärmised keskmised istmed välja, ühe klapid kokku lauaks, esimesed istmed pöörad seljaga sõidusuunda ja külalised saavad tagaistmetel chillida
 mina ise kuulun muidu veljep*d*de klubisse, aga kõik muud mõnusad vidinad on ka toredad. tuleks nüüd head sõiduilma ka kojusõidu tarvis, muidu vaeseke nagiseb ja kiunub käes, kuna kõik on hangunud...

kolmapäev, 16. veebruar 2011

külm?

kõik siin soiuvad külmast. hetkel olen seisukohal, et pole hullu. kui meedia ei pasundaks ainult sellest ja Egiptuse rahutustest, siis ei paneks vist üldse tähele. tuba on õnneks soe (siin ongi nii, et kui suured miinused, siis toas soe, kui nullis, siis sees jahe), välja minnes saab rohkem riiet selga panna ja ilm on ka superilus! viimased 3 päeva on olnud lauspäike koos kuldse jääkristallide sillerdusega :) tuult pole, see on kõige tähtsam! ainuke asi, mis närvi ajab, on kohalikud tädikesed, kes muudkui ohhetavad, et kas nii väikeste lastega ikka tohib SELLISE külmaga välja tulla... kui neil oleks ka seljas nii head kombed, kui lastele tehakse ja nad tund aega lumes möllaksid, ei tuleks selliseid kommentaare, ma olen selles täiesti kindel! näo külmumist ei ole ma samuti täheldanud, sest 5 min, pärast tuppanaasmist on punapõsised tipsid jälle tavalised. käed ning jalad on samuti soojad olnud. paar villasei d sokke ja sõrmikud ReimaTec kinnaste sisse ajavad suurepäraselt asja ära. Ainuke, kellel õues külm on, olen mina, sest ei viitsi ju pidevalt nendega kaasa hullata. A see mu oma viga, eks!
Tõenäoliselt oleksin ma Pärnus oma kodus ka tõelises masenduses ja nutaks kevadet taga, sest seal on põrandad ikka hullu külmad ja teepoolne tuba koos köögiga alla -10 puhul üle 20-kraadist sooja sisse võtta ei taha. No aga ma ei ole ju seal :D Naudin hoopis päikeselaigus oma siinset elu (mis küll kahjuks nädalal pärast otsa saab). Ainuke, mida taga igatsen, on virmalised. Paluks täna öösel üht etendust! Kõik tingimused on ju täidetud - pliiiiiiis!!!
Tubastest tegevustest on hetkel kavas kanasupp ja mannavaht . Tegelikult on mõlemad just valmis saanud, vahu proovisin ära ka, supp on alles jube kuum. Sellest vahust ma rääkida tahtsingi: nimelt olen paar korda kooki teinud kompottploomidest ja -virsikutest. Nood aga teatavasti on kerges siirupis. Ma talletasin need külmikusse mannavahu mõte kuklas ja täna sai teoks, sest kõik muu hea ja parem on nahka pandud. Lasingi  siirupid keema, lisasin veidi vett ja sidrunimahla (sest haput nagu polnud eriti) ning manna. Nüüd  kui ära vahustasin, jäi selline õhkõrn  roosa :) piimaga imehea! ootan magajate ärkamist, et üks tiir suppi ja vahtu teha ;)

esmaspäev, 14. veebruar 2011

laupäev, 12. veebruar 2011

looduse ime

saime kogeda loodusime. vahtisin suu ammuli ja kaamera pihus. asja nimi on halo ümber päikese. läksime tegelikult kohalikku jää- ja lumekujude festivali kaema, aga polnud veel midagi eriti valmis. hoopis meie oma lastega sattusime näituseobjektiks... ju seetõttu meile see ime kingitigi.
Vikipedia kirjutab nähtusest nii:
Halo ehk halonähtused (vana-kreeka keeles ἅλως – ring, ketas; samuti särapärg, oreool) on valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised (harvem – poolringid, kaared, valgussambad, täpid jne) optilised nähtused tugeva valgusallika ümber. Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades ka võimsate tänavalaternate ümber.
Halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiud- ja kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 5–10 km, talvel ka maapinna lähedal.

tegelikkuses oli vikerkaaretükk ja teispool päikest, kuid selle püüdmiseks oleks juba lainurk-kaamerat vaja olnud.

päikeseprožektor
Valgussambad on halonähtused, mis tekivad nii allpool kui ülalpool päikese- ja kuuketast. Nad tekivad juhul, kui horisontaalsetelt plaadikestelt ja vertikaalsete prismade otstelt peegeldunud päikesekiired tekitavad vertikaalse valge samba Päikese kohal. Külmadel talveöödel võime me märgata sambaid ka tänavalaternate ja autotulede kohal. Sel viisil autotulede valgel tekkiv halo sõidab autoga kaasa ja on künklikul maastikul näha ammu enne kui künka tagant lähenev auto ise paistma hakkab. Tavaliselt on sambad valged, aga päikesetõusu või loojangu ajal on nad tihti oranži või punaka värvusega.

See suurepärane vaatemäng tekitas mus igatsuse virmaliste järele. viimati sai nende suurejoonelist vaatemängu jälgida 2002.a. septembrikuus (oli vist see aasta, aga võis olla ka aasta varem, ei suuda täpsemalt tuletada). toona nägid seda rohekas-sinist taeva keskele koonduvat valguskiirte sammastikku (parim kirjeldus, mille hetkel suudan välja mõelda. need kes teavad, millest jutt, saavad aru küll) vist küll kõik, kes pilgu üles viitsisid tõsta!
mu esmakorne kokkupuude virmalistega toimus millalgi keskkooli ajal ühel külmal novembriõhtul, kui kooriproovist koju tulin. olin just bussi pealt maha astunud ning pilt läänetaevas oli imeliselt rohekas. algul ei saanud kohe arugi, milles asi, siis aga seisin lummatult. tahaks veel! ehk sellel hirmal külmal, mida ennustatakse, on virmalisi võluv mõju. paluks punaseid!!!

kolmapäev, 9. veebruar 2011

külm ja märg

seni, kuni rohi pole roheline, jääb blog sellise kujundusega...
eile, kui tuppa tagasi jõudsime, olid meil kõigil jalad märjad. minu puhul on see suht mõistetav, sest mingil kummalisel põhjusel ei pannud ma jalga vettpidavaid käimasid, vaid nö linnasaapad. lastel pole sellist asja aga varem juhtunud. nii et ilm polnud just kõige suurem asi.