pühapäev, 21. oktoober 2012

toidublog: muskaatkõrvitsa püreesupp ning kirsi-pähkli risoto

kaks väga head ja kiirelt valmivat rooga, mis meie pere toidulaual viimasel ajal täitsa tihedad külalised olnud on ning kibekiirelt kõhtu kadunud :)

pilt netiavarustest
Muskaatkõrvitsa püreesupp (Toidutare retsept) on selline kähkukas. põhimõtteliselt läheb vaja kõrvitsat umbes kilo, mõned kartulid (et tummisem tuleks), sibul, sulatatud juustu ja võid. köögiviljad väga vähese veega patta, sibul võiga pannile, hiljem kõik kokku segada ja maitsestada soola-pipraga. siis püreestada ja kõhtu! kui tavalise nunnuga teha, siis võiks riivida ka muskaatpähklit sisse, et veidi krehvtisem saaks ;) serveerida riivitud paremsani ja miskit rohelisega  (petersell on täitsa hüva või roosmariin). 
kõrvale sobib hästi ciabatta või röstsai, mille peale olen tavaliselt teinud värsketest tomatitest, küüslaugust, basiilikust peenekshakitud salati, millele lisan tilgakese head oliivõli.



seda rohelist kraami läheb toitude sisse või peale tavaliselt suht vähe ja poes on üks puhmas tegelikult ikka väga kallis. ise kõiki pidevalt kasvatada ei viitsi, eksole. ma olen sel hooajal kõik ülejääva potirohelise hakkinud ja karbikesega sügavkülma lükanud. till, roheline sibul ja petersell tulid oma peenra pealt. nüüd pole mingit muret talv läbi - võtan külmast, mida süda lustib ja kõikidele roogadele saab mõnusa ürdimaitse mann.

Kirsi-kreekapähkli risoto mõtte sain ühest kokkamissaatest, milliseid ohjeldamatult kõik kanalid eetrisse purskavad. asi jällegi väga lihtne, ent maitsev.

koostisained:
  •   2-3 kotti riisi                                      
  •   50-100gr kuivatatud kirsse
  •   50 gr röstitud kreeka (või pekaani) pähkleid
  •   Värkset peterselli (peotäis)
  •   Oliivõli /võid  hästi natuke
  •   Soola näpuotsaga
  •   1 küüs küüslauku
  • värskelt jahvatatud pipart
pilt netiavarustest
Keeda riis, kalla serveerimiskaussi. Riisi keemise ajal haki kirsid, pähklid ja petersell, tõsta eraldi kaussi (kõik võivad veidi jämedamad tükid jääda), rösti hakitud pähklid. Sega kõik kokku, lisa veidi oliivõli/võid, soola, pipart, purustatud küüslauku. Võib lisada ka küpsetatud kanarinna tükke ning veidi kanapuljongit (kui on üle jäänud), muudab kõik kreemisemaks. 
Maitset kirjeldada ei oskagi - kirsside magusus ja petersell on üsnagi teistmoodi kooslus, aga minu maitsemeelele sobib oivaliselt.

head isu!

laupäev, 20. oktoober 2012

talv võib tulla

sest skooritud on :
  • uued Lenne talvekombed (Active - s.t. teibitud õmblusi, extrapehmendusega pepuosa jms.). kasutatuna ei leidnud enam miskit, sest 104 suurust pole lihtsalt saada. varasematel aastatel olen ostnud kasutatud ReimaTeci kombed ja nendega väga rahul olnud, aga kui pole pakkuda, siis pidin mujalt ringi vaatama. Ja kuna Lenne vabrikupoes oli ale, siis võis osta küll :)
  • uued talvejoped, mis ütlevad, et on hi-tech ja igasugu muud tarka juttu. firma nime ma siinkohal välja hääldada ei suuda, aga vahet pole, sest käiku lähevad LA-s trööpamiseks pigem ikka kombed ja joped on kuhugi sõiduks või poes käimiseks, et kiirelt eemaldada saaks vms.
  • kasutatud, aga väga heas korras ja superhea hinnaga saadud Huppa talvetrakstipükid
  • Huppa tuukrimütsid. samalaadsed ostsin ka 2 hooaega tagasi ja laste pea/kael polnud kunagi külma ja kõrvaprobleeme pole ka olnud. ühtlasi puudub nendega igasugune mure, et kurk oleks paljas vms.
  • plaanis on skoorida veel ReimaTec talvekindad, aga kuna Pärnu poed on nagu tigu, ehk talvekaup saabub koos lumega, pole saanud neid veel ära osta. eelmised, 2 a tagasi soetatud taotlised kindad, lõid küll rahakotti augu, aga on iga sendi ausalt tasa teeninud. märga ega külma läbi ei lasknud, kuivasid kiirelt.
samas ma väga loodan, et see sitt suusailm lõpeb ja natukenegi päikest näitab. lund küll veel ei tahaks, aga kui see siiski lähinädalatel tuleb, siis mul on õnn veidi soojemat paika lähiajal külastada ;)

kolmapäev, 17. oktoober 2012

paranoia

kuna lapsed on eelmisel hooajal NII PALJU haiged ja ka juba sel aastal on Karital 1 ja Karinal lausa 2 tiiru haige olnud, siis mul on tekkinud hirmud, igasugused imelikud hirmud või lausa paranoiad. no näiteks kui heliseb telefon, siis enne, kui ma jõuan ekraanile vaadata, lasen peast läbi mõtte, et  helistatakse lasteaiast ja kes nüüd haigeks on jäänud. selle murdosa sekundi jooksul jõuan veel üle mõelda, kas hommikul ikka vaatasin lapsele kurku, ega pea palav polnud, kas köhatas või mitte, jne. :( hulluks on see haiguste jada ajanud ühesõnaga. 
veel on mul tekkinud tõrge rõõmustada selle üle, et lapsed terved on (mida nad hetkel õnneks on!). teate ju küll, kui miskit räägid ja ära sõnuda ei taha, siis sülitad üle õla või koputad laua pihta. seda ma nüüd kogu aeg teengi... kui keegi küsib, kas lapsed terved, siis vastan umbmääraselt ebalevalt ja kohe kirun end, et liiga positiivselt reageerisin, sest nüüd kindlasti kohe keegi haigeks jääb.
ma siinkohal nendin ära fakti, et Kartia on kuu aega terve olnud (mis on LA perioodi rekord) ja Karina on 1 nädala rühmas käinud pärast viimast haigust, mil ta 2 nädalat kodus oli ja rohtu ka sõi. sellega seoses ongi juba tekkinud tunne, et nad on nii kaua terved olnud ja kohe-kohe hakkab midagi juhtuma.

eks siis nüüd näib, kas sõnusin ära või ehk ikka mitte. fingers grossed!

neljapäev, 4. oktoober 2012

LA

algab teine aasta LA hoolekogus. ma ei saa kohe ilma - pean ikka asjatama ;)
lastevanemate koosoleku järgselt on hetkel tunne, et on kuni 5 lapsevanemat, keda miski huvitab, teised on lihtsalt õnnelikud, et sümboolse kuutasu eest saab lapse 10 tunniks päevas ära paigutada :S või kas on tõesti võimalik, et 22 lapse vanemast ~15 on oma eludega nii puntras, et miski ei suuda huvi ja kaasategemislusti tekitada?
mina igatahes teen oma kodanikukohuse tunnid iga kuu ilusti täis ja tunnen end tubli ühiskonnaliikmena! loodan siiralt, et mingi aeg väga varsti ärkab kodanikuühiskond Eestis täisjõulisele elule.

laupäev, 29. september 2012

Põrrr...!!!

lepatriinud peavad aru (pilt Pärnu Postimehelt)

käisin täna lastega teatris, Endla teatris. etendus oli Põrrr...!!! 
enne minekut ehiti end põhjalikult: suurest riidekapist valiti kõige ilusamad kleidid, jälgiti hoolega, et ma pluusivarrukad hoolega sirgu triigiksin, jalga nõuti kõpskingad ja pähe pidin neile tegema just sellised patsid, mida igaüks kirjledas. ärevus oli suur, sest mitu kuud nagu uni mulle peale aetud teatriskäik jõudis lõpuks kätte. kuna algus oli kell 14:00, siis lasin päevaune neil üle. sellest hoolimata olid K-d täna oma parimal käitumisel, lausa lust oli olla :)

etendus ise oli üle ootuste tore. minu isiklik lemmik oli lae alla köiest heegeldatud ämblikuvõrk, kuhu inimsuurune ämblik sisse ka tuli läbi võrgu lapsi piiluma. lastele meeldisid loomulikult lepatriinud, aga ka liblikas ja sajajalgne. kärbeste, sääse ja sitasitikate ajal ütles Karita vaikselt, et võiks nüüd koju ära minna, aga tema on meil teada tuntud lendavate putukate põlgur.
veider oli see, et nood elukad ei rääginud, ainult sumisesid.
mulle meeldis, et asi oli suht kaasaegselt üles ehitatud - videotaust huvitavalt laval sibavate elukate toetamiseks ja lapsele teadvustamiseks, kuidas putukas inimesega suhestub. mööda trosse sõitvad ja ronivad putukad olid ka lahedad. 
oluliselt parem, kui põrsakeste etendus. muusika ja valgus olid ka kõik ok, täitsa nauditav ühesõnaga. soovitame!

reede, 28. september 2012

inglitiivad

vestlus kolmepoolese Karinaga:
"Emme, ma ei taha üldsegi suureks kasvada!"
Miks siis, küsin mina imestunult.
"Sellepärast, et siis ma pean kooli minema ja vaikselt pingis istuma ja siis mulle ei mahugi enam inglitiivad selga" :( Aga ma tahan ju lasteaias mängida ja võlukepiga võluda" :)
Võrratu, ma ütlen, lihtsalt võrratu, on see kolmepooleste kõnepruuk ja loogika! Ma nii kardan, et väga varsti olen ma sellest siirusest ja armsusest ilma. oh ilus hetk, viibi veel!

kolmapäev, 26. september 2012

1 hammustus=34€


hoiatus siinkohal endale ja kõigile teile ka - telefoniga lobisemine ja samaaegselt söömine on vägagi ohtlik. nimelt arutasime mina herr Abikaasaga telefonitsi päevasündmusi ja keerasin samal ajal kahvliga pannkooki rulli. lõikasin tükkideks ja pistsin suhu, aga liiga aplalt... kahvel oli liiga sügaval koogitükis ja nii see kahvliots mu hammaste vahele jäi. midagi katastroofilist just ei juhtunud, aga millimeetrine tükk oli ülemisest esihambast läinud :( täna tehti asi korda ja see läks maksma 34€. vot nii. 

muus osas väga hullu hambatohter ei rääkinudki õnneks :) ma polnud 2 a sinna saanud, sest viimane kohtumine selle eriala ühe teise esindajaga oli piisavalt jube. tarkusehambad on minu nõrk koht - ülemised on läinud, alumised lagunevad. teised hambad vinks-vonks, olenemata sellest, et ma mingi kirglik hambapede just pole. ärge saage must valesti aru, hambahari on minu sõber, aga hambaniit või suuvesi pole veel igapäevasteks kaaslasteks saanud. 
hambaravi on muidu suht vastik teema, aga täna mulle tundus, et võin jälle regulaarselt seal käima hakata, sest leidsin inimese, kelle isiku, töö ja hinnakirja vastu mul midagi väga pole.

neljapäev, 20. september 2012

laul või tants?

eelmist postitust kirjutama asudes mõlkus tegelikult mõttes see jutt, aga läks teist rada pidi nagu isegi lugesite ;) 
teema ühesõnaga selles, et K-d on väga aktiivsed ja energiat jääb nagu üle, meeleolu pole kõige parem ja tihtipeale avastan end mõttelt, et neil on igav. LA-s olid juba eelmisel aastal suureks hitiks saalitunnid, kus õpitakse laule ja toimub ka liikumistund. alati, kui telerist nt. Laulukarusell või Koolitants tuleb, on meie piigad nagu naelutatult teleka ees. ise pärast seletavad, et nemad tahavad ka suuremaks saades esinema minna. igatahes mina jõudsin järeldusele, et kuhugi huviringi tuleb meil sammud seada. õhtud venivad ju aina pimedamaks, õuesolemise aega lühemaks ja kodune vingumise aeg seega pikemaks. ainult tohutu dilemma tekkis - laul või tants? lastelt küsides tuli alguses kohe, et laul, siis jälle, et tants. LA-s tantsuring sel aastal ei pakutagi :( kodu lähedal algab vist sügise poole lauluõpe, mida viib läbi mu enda muusikakooli õpetaja - väga sümpaatne ja rahulik inimene. seega kaldus minu kaalukauss liikumistegevuse peale, sest energiat on mõlemal tüdrukul küll ja veel. 
asusin siis Pärnu linna pealt tantsuringi otsingule. päris balletti nagu ka ei tahtnud, iluvõimlemine ka vist rohkem sihipärane trenn õigete võtete harjutamisega, kui lõbus lastepärane huviring. ega palju võimalusi just polnud. ei tea, kas hinna pärast või ei viitsi lapsevanemad nii varases nooruses oma lapsi kuhugi vedada? igatahes jäi minu pilk pidama Pärnu Kunstide Maja lastetantsu ringil, kus on 2 toredat juhendajat, kes mudilastele rõõmsaid liikumisharjutusi teevad. ring toimub lausa 2 x nädalas a 45 min.
esimene nädal on nüüdseks selja taga, emotsioonid vägagi positiivsed! esimesel korral ei suutnud neiud linnasõidul erutusest hetkekski vaikida ja juba eelnevalt seletati LA-s kõigile, et nemad lähevad tantsutrenni. kohale jõudes tuhiseti otsekohe saali, minust polnud sooja ega külma. poole pealt aga tulid ukse vahelt otsima ja rääkima, et lähme koju. siis aga selgus, et tualetti hoopis vaja :D tunni lõpus läks lahti üks virin ja jorin teemal, et ikka ei meeldi ja ei taha enam tulla. kui tüki aja pärast jälle vaikus saabus, uurisin, et kuidas meeldis ja kas veel lähme, siis oldi kohe varmalt nõus jälle minema. kirjutasin selle jonnituuri uudse olukorra, õhtuse kellaaja ning vähese toidu arvele. nagu täna selgus, siis õigesti tegin. pliksid tulid kenasti LA-st koju, soostusid trenniriided selga panema ja autosse tulema, kohale jõudes vudisid ka kohe saali ja tulid tund aega hiljem õnnelikena välja. näitasid samme ja nõudsid süüa :) seekord olingi targem - toitsin neid enne ja kohe pärast tundi ühe banaaniga, alles siis panime riidesse ja jooksime kõik Pärnu linna pargid läbi.
tundub, et tegin õige valiku :) nüüd jääb vaid loota, et tervis ka kuidagigi vastu peab, et ikka kohal käia ka saaks.

kahtlaselt hea päev

sirtsukesed on meil teadagi üliaktiivsed. meil on kett ammu maas, kui nemad ikka üleheli kiirusel ringi trallivad ja uusi tegevusi aina alustavad. ega ma nuriseda saa, kõik, mis ette võetakse, tehakse ära ka. ei ole õnneks nii, et hetkeks võetakse pliiats kätte ja juba tormatakse nukule süüa tegema. olen lugenud, et kui 3-aastane laps 5-10 minutit ühte tegevust teeb, on see ok. 
täna näiteks olime õhtul enne magamaminekut kodus 2 h. selle aja jooksul söödi ennastunustavalt ja kõikvõimalikku söögipoolist hävitavalt tubli veerandtund, siis sooviti värvida - mõlemad tegid 2 pilti umbes 10 minuti jooksul, pesid siis käed kenasti puhtaks ja tulid multasid vaatama. selleks kulus ~pool tundi, rohkem ei tahetud (ega eriti kunagi pole rohkemat soovit teleka ees istuda, siis peab ikka Pippi või Lotte eetris olema, kui tähelepanu rohkemaks jätkub). seejärel kraamiti välja paber ja pliiatsid, millega joonistati täitsa sõbralikult ka pool tunnikest. siis tuldi mind juba porgandpaljana otsima, et võiks pesema ja magama minna. enne üheksat oli vaikus. mis sa hing veel oskad tahta, eks :) 
ma pean siinkohal muidugi rõhutama, et selline päev on praegu haruldus omataoliste hulgas, kuna valdavalt on meie hommikud ja õhtud möödunud viimasel ajal riieldes. LA-s pidid nad enam-vähem võbralikud olema, aga omavahel kätšivad ikka. kätte on jõudnud totaalne keeldumise faas. see näeb välja nii: hommikul keeldutakse kategooriliselt pesemast, riietumast, LA-s kingadest, patsidest, õhtul LA-st äratulemast, nõutakse poodi kommi ostma minna ja oh seda hullumaja, mis minu "ei" peale lahti läheb. ausõna, te ei taha seda näha-kuulda. no ja sellest hetkest alates on nad terve õhtu vihased minu ja maailma peale. mina muidugi ka, sest ikka väga vastik on ainult mossis nägusid vaadata. miski pole küllalt hea, kõik minu soovitatu veab suunurgad kohemaid allapoole ja jonnipasunad üürgama. kas ma juba mainisin, et kõik see toimub põrandal väherdes :S viimasel ajal tundub mulle, et keegi on kogu aeg nurgas. nii hull see asi muidugi pole, aga tunduvalt rohkem, kui varem. ma olen ära proovinud kõik seletused ja lohutused ja tähelepanu kõrvale juhtumised, aga kui üks või kaks noort daami suvalise väikese asja peale (nagu nt. sukakate jalgapanemise soovitus nende ema poolt) jonnitoru täiest kõrist üürgama paneb ja needsamad sukakad laias kaares nurka lennutatakse, siis minu kannatus katkeb ka ja natuke tuleb nurgas oma tegude üle järele mõelda.
on nagu on, küll see ka kunagi üle läheb. tänane oli igatahes meeldiv erand :)