igav,igav,igaaaaaaaaaaaaaaaav...
no jumala eest, ei ole töö juures enam midagi teha, no on küll, aga midagi huvitavat ei ole. õigupoolest peaks ma haigla peahoonesse minema, kui siin töö otsa saab ja osakondadest küsima hakkama, kas ja keda vaja nõustada. aga ma tõesõna ei viitsi. ja kuna me võtsime ühe üliagara neiu tööle kevadel senise sotsiaaltöötaja asemele, kes last saama hakkas, siis ei pea ma enam üldse tõmblema, sest ta teeb kõik ära ja rohkemgi veel. aga igav on ikkagi.
eile näiteks aitas päeva õhtusse saada doonoriks olemine, pärast seda olin nii uimane, et täiesti suva, kui midagi teha polnud. vanasti oli hea, doonor sai paki ja vaba päeva. nüüd peaks ka seaduse ümber tegema samamoodi, sest praegu on olukord, kus kõigil on küüned enda poole ja keegi ei taha verd loovutada. kui oleks vaba päev mängus, siis ikka tuleks rohkem inimesi sellest kiirest maailmast ja viskaks pikali 15 minutiks, et natuke head teha ja siis nina 7 tuule poole vedada ja päeva enda tarbeks kasutada. niisiin käin ma ka ilma selle vabaduseta ja viimased 2 x pole veel ise jõudnud minnagi, kui juba helistatakse, et veri otsas, palun tulge!
eile siis läksin koju, pesin nõud ja toitsin kassi ning oligi kogu päev, siinkohal pean mainima, et mu tööpäev lõpeb kell 16.00, nii et magasin järjekordselt õhtu lihtsalt maha.

C