ma olen koogimasin. tõesõna noh - pühade ajal tegin 2 suurt toorjuustu-kirsi kooki, mis tulid jummala head välja. ühe viisime reedel mehe vanematele ja teise laupäeval minu omadele. ära söödi kõik suure heakskiidu mõmina saatel :)
vabu päevi oli niiväga vaja, sai veidi akusid laadida. algul mõtlesime, et läheme kellelegi külla või midagi, aga lõpuks olime lihtsalt kodus. nii hea oli :) väikest rolli mängis ka asjaolu, et Aimur saabus üle 38 palavikuga. kolmapäeva õhtul oli 39,6. ta rääkis, et töö juures hakkasid kõik end kiiresti liigutama ja talle rohtu/teed/kraadiklaasi tooma, kui ta kohalikku sõdurikohvikusse läks ja diivanile praktiliselt kokku vajus... õnneks kaua see õudus ei kestnud, hommikuks oli ikka vähem. nõrk ta muidugi oli ja isutu, aga kobedamaks ta laupäeva õhtuks igatahes sai. siis läks jälle. praegu on lätis laskelaagris.
kusjuures nii on lihtsam, kui ta Eestist ära on, tekib kohe selline paratamatuse ja kättesaamatuse tunne - kui ära, siis ära - peabki sellega leppima.
nüüd hakkavad tööl 2 viimast nädalat, kiire on. pean ju kõik ette valmistama, et pikalt ära olla. sukeldungi töösse nüüd.
C.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar