räägiks jalgpallijuttu ka. ma olen tegelt hull jalkahuviline. sel aastal on mõjuvatel põhjustel (mingi kohustuslik oleng oli) nägemata jäänud täpselt 1 mäng. ja mingi üli ühepoolse mängu pealt läksin magama ära. aga veerandfinaalid on suutnud mu niigi õrna närvikavasse veel mõned augud tekitada... uskumatu ikka, milliseks tase on keritud! ikka lisaaeg ja penaltid. jube ma ütlen.
tegelt olen ma Prantsusmaa-usku, aga see viimasel ajal millegipärast ei toida :( ega ma saan aru küll, e t jube igav oleks, kui üks maa võidaks nii EM-i kui MM-i. seda nad ju alles tegid. siis oli pidu meie õuel. seekord siis teistmoodi.
saksamaa finaali jõudmise üle on mul hea meel. kahju muidugi, et türgi ei suutnud veel kord türgit teha. mul on uus lemmik ka - Sigatiiger - sakslane, pärisnimega Bastian Schweinsteiger, kõlab ju tõlkes kui sigatiiger! selline blond pallivõlur, tigeda näoga, samas jube kiire ja peatamatu. selline ülbe ja kõigist läbi minev. kui on vaja, lükkab teised lihtsalt kõrvale, vabalt ka punase kaardiga, aga värav jääb puhtaks. ja kuidas ta ise väravaid lööb - tõeline maiuspala!
nüüd siis tuleb pühapäeva oodata, sest hispaania ja saksamaa mängivad täiesti erinevat jalgpalli. saab põnev olema.
ühte ma ütlen veel, kui see Ronaldo kavatseb veel palju mängimise asemel käsi laiutada ja pidevalt pikali olla, siis tema aktsiad langevad kolinal, sest olulistes kohtumistel pinge all poisike põrub haledalt iga kord. aga mida teha mängijaga, kes isegi penalti ära ei löö? õige! mitte midagi ;)