avastasin, et hõbedased võistlused olen sootuks unustanud kirja panna. ütleme nii, et see medal head emotsiooni ei toonud, sest kõik läks jummala nässu ja kui treener kuulis, et hõbe, siis me kõik olime koos temaga täiesti hämmingus. küllap mängib punktisummades kaasa asjaolu, et meie 6-7-aastatel on keerukamad elemendid, kui eakaaslastel. kuigi neid ei sooritata alati puhtalt, on võimalik siiski rohkem punte teenida väikeste mahaarvamiste eest, kui puhta, aga tühja kavaga.
eks ma olen selle 10 lk. pikkuse võistlusmääruse ka mõned korrad läbi lugenud ;) nii et üht-teist juba jääb meelde.
too päev oli üldse raske, sest just keerati kella, võistlus oli pühapäeval ja tõusta tuli põhimõtteliselt kell 6. sellele järgneb alati piinarikas soengu tegemine, mis koosneb peenest prantsuse patsist tukaosale ja palmikutega krunni moodustamisest taha pea peale... ütleme nii, et see juuksenõelte sisselükkamine nii, et need meeletut kogust juukseid koos hoiaksid kogu sõidu ja võistluste aja, on suht karm.
aga kohale me Tartusse jõudsime (kuigi ühe lapsega tuli mitu peatust teha, et ta väga paha ei hakkaks sõitmisest) ja soojendus sai ka tehtud. kõik olid väga väsinud olekuga. lapsevanemad kaasa arvatud. üks huvitav seik kah - ülikooli spordihoones on väike kohvik. päev algas kell 9, nemad avasid kell 11... enne õiget aega oli järjekord ukse taga, aga nemad ei teenindanud, sest ülemust polnud ja nemad enne õiget aega ei tööta. uurisime, et kas kohvimasinat ei saaks tööle panna - ei, enne õiget aega ei saa. ok. kell sai siis 11 ja kohvilootus tekkis taas. aga oh häda, piima pole! jällegi, ülemus pole piimaga tulnud. millal tuleb, keegi ei tea. normaalne orgunn. lõpuks sai asjast asja nii, et kavalamad küsisid endale musta kohvi peale lusikatäie jäätist. mina nende kavalpeale hulka ei kuulunud ja lonkisin kurvalt tribüünile tagasi. smuutisid ei saanud ka piima puudumisel valmistada, kuigi see on üks nende kohviku põhihitte...
võistlusnumber ise läks jummala metsa - kõik tegid vigu, hea et püsti jäädi (isegi K-d puterdasid, tavaliselt nemad teevad ikka puhtalt)... aga ütleme nii, et 7 võistkonna seas II tulla on sellise suure ürituse puhul ikka super (miniklassis on tavaliselt kuni 5 võistkonda)! ega lastel ka head tunnet polnud, oli näha, et igaüks mõtles oma vigade üle. seetõttu on seda parem tunne, et Elva lahtistel end kõik kokku võtsid ja maksimumi tegid :)
pärast veetsime mõnusasti aega uisujääl liueldes, nii et koju mineku ajaks olid kõik täiesti väsinud ja rahulolevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar