esimene tapeedijoonistus meie majas Karita poolt. minu oma viga loomulikult, et ei pannud nende vaikset teise tuppa imbumist tähele (muidu mul range joon, et paber-pliiats on ainult elutoa laual). terve meie magamistoa sein on nüüd sinine ja osa voodist ka :S
käisin Karinaga pühapäeva õhtul teist korda tema elu jooksul EMO-s, sest palavik oli 2 h pärast rohu manustamist uuesti 40,1. vaadati-kuulati, tehti esimest korda tema elus kopsuröngen, lasti koju - viirus (miks ma ei imesta, kui juba sajandat korda seda diagnoosi kuulen!). hommikul oli lausa 40,4 temperatuura. oh, vaene laps!!
homme hommikuks saab 1 nädal täis, kus Karinal on palavik olnud. perearst mainis ka, et see tema palavikutamine, õigemini selle imelik kõikumine - 2 x ööpäevas lausa lakke ja siis alajahtumiseni - on omapärane, aga mingit diagnoosi ka panna ei mõistnud. läheb jälle proovide tegemiseks. kopsud olevat siiski puhtad.
Karital on pidevalt olnud 73,1-37,3 palavik, eilsest enam pole.
mõlemal on köha ja nohu, mis vaikselt ikka taandub. väga visalt.
olen korduvalt küll meelitamise, keelitamise, nalja, autoriteediga püüdnud neile manustada ninasprey'd - tühi vaev. Karina satub lõpuks ikka hüsteeriasse, Karina hoiab kramplikult käsi nina ees. täna pärast arsti moraali lugemist võtsin uuesti kätte, seletasin lastele, ei näete, arst ütles, et peab ja siis ikka kuidagi sai. kohe palju parem hakkas neil, nüüd veidi vedelam kogu see sekreet.
lastesse on kadunud 3 pudelit palavikualandamise siirupit, pudel köharohtu, kannude kaupa ingveri- või vaarikateed, 4 pakki jõhvikamahla. lisaks 1 pakk komme, sest kommid tunduvad olevat asi, mis selle sandi olemise kuidagigi paremaks teevad. ma olen muidu väga kommi vastane, aga praegu olen ikka andnud iga päev mõne.
Karina on kaotanud nädalaga 1 kg oma kehakaalust. ta kaalus tervena 14,5kg, meeletult suur osa ju. kui endal ka selline tulemus nädalaga oleks, siis võtaks kohe selle haiguse ;) söögiga on neil ühesõnaga pahasti. kes siis ikka haigena sööb, eks. eile ja täna veidi ikka läks juba. haige lapse menüüsse sobivad meie majas lisaks vedelikele makaronid, omatehtud ahju-friikad ja õunad. kõik muu ei kõlba kohe üldse. sellest, mis värk tänapäeva lastel friikartuliteg on, mõni teine kord.
õuesaamisi - 0
nutmisi - lastel suht vähe, kui mõelda, kui haiged nad ikka olnud on; minul 2. hale hakkab.hirmu - iga õhtu, öö ja hommik
mees kodus - korra. seegi hea.
lootust, et see kord läbi saab - iga päevaga järjest vähem, kahjuks. aga täna nagu tärkas väike kiireke, kui magamaminnes kummalgi palavikku polnud.
ja veel üks number: mahalangenud, veel riisumata lehti - mustmiljon...
Armas Cristal, jõudu sulle
VastaKustutaMulle tuleb see nii tuttav ette. Kõik. Kaasa arvatud see hirmutunne, mis pidevalt saadab selliseid haigeolemisi.
Lisaks see, et tunned ennast juba nagu polkovniku lesk, kes kogu aeg EMOt või perearsti tüütab.
Näe, meie oleme neljased... eelmine aasta oli täitsa jube, talvel olid vist 2 kuud järjest haiged.
Ma ei tea, kas sa käid tööl v mitte, aga võta lasteaiast aeg maha. Kuu aega ära vaata sinnapoolegi, kui terveks saavad.
See enda hirmutunne, mis pidevalt saadab, see kurnab kõige hullemini, Selle jaoks otsi kui saad, mõni meditsiiniharidusega inimene. Kasvõi erapraksisest. Lastearst ;)
Teinekord piisab telefonikõnest ...
ehh! ma ei kujuta küll ette, et üldse lasteaeda ei vii sügisel. nad ise kibelevad ju. aga järgmisel nädala on nad kindlasti kodus nö kosumisel.
VastaKustutama ju ise haiglas tööl, küll sotsiaaltöötajana, seal neid tarku küll. õnneks mul hea osakond, kus nii velskri, lastearsti kui füsioterapeudi baasharidusega inimesi :) aga keset ööd ju ikka ei helista...
tegelikult ma lubasin endale, et EMO-sse ei lähe, kui lihtsalt palavik, aga kopsupõletiku hirm sai minust võitu paraku. seal olles veendusin muidugi jälle, kuidas arst ei vaata lapse poolegi, täidab pabereid, annab telefoni teel korraldusi :(