täna on siis see päev, kus mu turjale maandub järjekordne aastaring, kole tegelikult, eriti kui peeglist hakkavad vastu vaatama mingid miniatuursed kortsukesed, mis teadupärast hiljem suurteks vagudeks muutuvad. ma muuseas ei ole üldse väike naine, seega ei peaks kortsud üldse mitte enne 40-dat eluaastat tulema, aga kus sa sellega. ühesõnaga kõik kortsuvastast möginat sisaldavad potsikud ja tuubid on nüüdsest teretulnud!
aga kui nüüd hästi järele mõelda, siis väga hull ei olegi exole - ma olen abielus, mul on kodu ja kass :) ja uuem auto juba peaaegu kuu aega vist ja erialane töö ka. ühesõnaga elu on ilus, tühja need kortsud.
eelmine neljapäev ja reede panid mind tõsiselt mõtlema oma eriala teemadel, sest ma käisin Jänedal mingi sotsiaaltöö seltsi üritusel. rahvas ole kõik üle 40 vähemalt ja nad ei omanud enamud erialast kõrgharidust, aga sõna võtsid küll kõvasti, kogemused - öäk!!! - mida kuradit, mul on haridus ja kogemused, aga ma ei karga sellega kõigile näkku kogu aeg onju! ei ma saan aru küll, et magisrtikraad teeb mind veidi tõusiklikuks, eriti vana õppekava magister, aga ikkagi, mulle tundus, et olin sattunud absoluutselt kõige madalalaubalisemate inimeste sekka oma eriala raames. tegelikult võib sellest järeldada, et sinna seltsi pole mõtet enam kuuluda. vaatab seda asja veel, suvel normaalsed inimesed kohal ju ei käi, kui talvel ka sama jube, siis rohkem ei lähe. aga tore oli töölt ära olla ja Jänedat kaeda. Musta Täku Talli toidud muuseas süüa ei kõlba, või noh kõlbavad, aga maitset ei ole.
jeah, ikkagi sünnipäev, mõnusalt udune ja pilves ;)
C.