näpud on juba pikemat aega sügelenud midagi teha tahtes. eile siis leidsin ühe poncho, millega peale hakkasin. kõigepealt tuli muidugi sobiv lõng ja vardad leida. pärnu linnas on lõnga valik üsna olematu, lõpuks olin sunnitud mingi ikka ära ostma, aga nii paksu, kui mustris kirjas oli, küll ei saanud. sellega seoses olin 40 silmust rohkem looma sunnitud ja töö tuleb palju pikem.
igatahes alustasin õhtul 6-paiku ja 11-ks olin selle koha peal, kus ma arvasin, et edasi ei oska, aga üks töökaaslane päeval seletas, kuidas peaks tegema ja tuligi välja :)))
kass ei arvanud lõngast ja varrastest eriti midagi, õnneks! paar korda pani käpaga, aga siis oli vaja jälle õue peale tüdrikuid jahtima minna. öösel magas ikka toas, kuigi 5-st tahtis jälle naistesse.
mina ise olen nohust peaaegi lahti saanud, kuigi imelik väsimus on ikka veel sees. mehe nohust ma ei räägigi, see läheb vist alles siis ära, kui ta Afgaani kuumuses maandub...
shotimaast niipalju, et loen igasugu huvitavaid raamatuid praegu ja ootan juhtkonna vastust minu reisisoovile. nagu ma sealse koordinaatori jutust aru sain, pean hakkama mingi kord rahvusroogi valmistama. no ma ei tea, kama on nagu mannetu veidi, aga hapukapsaid ka ei taha teha. äkki suudan miskit kooki välja mõelda. andke nõu, mida on lihtne teha, aga maitseb hea?
Cristal
