põhimõtteliselt on hetkel see nädal, et kui midagi saab vussi minna, siis see ka läheb. remonti viidud auto on ikka seal, korda pole saadud, teine, mille ma isalt laenasin, aga ei suvatsenud täna hommikul käima minna. õnneks hea sõbrants Agnes vuras oma autoga tööle ja korjas mind peale. muidu poleks ma kuidagi saanud. selleks ajaks kui selgeks sai, et masin ei liigu, olid ka kõik bussid juba läinud. nii et ei ole siin midagi, et "linnas on elu lihtne." siit moraal: peaks linnaliini busside graafiku koju muretsema, et mingi valemiga ikkagi tööle jõuda.
ja veidi teistel teemadel - lugesin lehte, oli intervjuu rahuvalvaja naisega, et küll on ikka raske ja mees pole pärast enam sama inimene. muidugi on see kõik nii, aga tal on ju ka raske, väga-väga raske. see on ikkagi sõda, kuhu nad lähevad (ma ei mõtle muidugi siinkohal Kosovo puhke- ja joomamissioone).
tibi siis kurtis, et seks on üks teema, mida missiooniperede toetusgrupis ei arutata ega juhtnööde anta. et peaks ikka läbi rääkima, kuidas käituda, et siis mida teineteiselt oodata. no kamoon! mis siin arutada, ei saa ja kõik. kuidas võib nii tuhm olla. ja üleüldse, kui ei suuda 3-4 kuud (siis tullakse koju puhkusele) ilma olla kumbki pool, siis ei saa lihtsalt sinna minna. et siis valik: raha versus seks. isiklikult eelistaksin muidugi seda viimast, aga kuna mees on peast sõjaväelane, siis on tal mingid muud põjhused sinna minekuks.
kraadiklaas akna taga näitab +7 tore-tore!
Cristal
