esmaspäev, 26. mai 2008

hakkab saama


kuna ma sattusin laupäeva õhtul peale Rabarocki esimesele saatele, siis mu soov juba seal olla kahe- või ei, kolmekordistus vuhinal. nüüd tahaks, et see juba käes on või noh et sel nädalalõpul juba oleks. mul on suur hirm, et ükskord peavad need ilusad kuumad Rabarocki-ilmad lõppema ja algab pori ajastu. ehk see ei ole veel sel aastal. aga miks ka mitte, mu saapad on valmis ja hiljemalt reedeks mul kodus :))) siis võib ju ka vihmas ringi hüpata. kuidas see nüüd oligi - jalad soojas, pea külmas. nii vist ikka ei sobi - jalad soojas, pea soe ;) eks näis, kuidas kujuneb.
aga muss tuleb hea, Helloween tuleb ju ja Danko Jones! teate, ma tahan seda HU! tüdrukut ka näha, auhindade kättejagamisel ta ei laulnud, plaadilt tuli lugu, aga äkki ta on laivis hea? loodame, sest need lood, mis singlina väljas on, on sellised veidralt mõnusad.

nagu vennad

kas teile ei tundu, et Saatpalu muusika ja Kivirähu raamatud käivad oma stiililt kuidagi kokku? mulle tundub, isegi väga. sattusin lugema parasjagu Kivirähu "Jutud" kui plaadimängija vahetas plaadi Saatpalu loomingu peale. minu meelest on nad mõlemad kuidagi väljaspool seda reaalsust loomise hetkel ja see sürreaalsus muutub sinna sisenedes nii lihtsaks ja loomulikuks.
aga päriselt ka, kes kujutaks oma mõttes ette, et hundid lüpsavad või et üks normaalne meesterahvas imepeenikest häält tehes on ikka sama mehelik. nende puhul on see normaalne, eksole. Saatpalu on mind oma tekstidega ja viisidega lummanud juba õrnast teismeeast alates. ja Kivirähk, no tema on juba klassika. ootan põnevusega aegu, millal oma lastele saab tema lasteraamatuid lugema hakata ;)
siinkohal tänud Tõnisele laulukoorist, kes mind Kivirähu lummavasse maailma juhatas. õigupoolest oli ta juhtoinaks tervele koorile, kui loksudes kuskil Poola-Saksamaa vahel, luges öösiti bussi mikrofoni Ivan Orava mälestusi. olid ajad, ah!?