üritasin just avada Kalevi kommi, sure või nälga kommikoti kõrvale eksole (mitte et mind otseselt see oht ähvardaks, aga ikkagi). ükskord enne on ka selline loll olukord olnud, kus jäin ühe väikese sugulasega kahekesi ja no kohe kuidagi ei saanud kommi paberi seest kätte. võõras kodus ei teadnud ka, kus käärid on, laps siis otsis tädile käärid ja lõpuks said ikka kommid ka söödud :P
aga tegelt on jube kiired ajad hetkel. laupäev-pühapäev tulid-olid-läksid nagu poleks neid olnudki. suurema osa vabast ajast veetsin raamatukogu ühest hoonest teise liigutades (öäk! enam ei taha), ehk siis meie kodust isa kodusse. pean siinkohal mainima, et sama triangel on korra juba läbi tehtud 3 a tagasi, kui Paikuselt ära kolisime. siis polnud isal seda tuba valmis, kuhu raamatukogu tuleb, siis pidimegi kõik need 1000 raamatut (sõna otseses mõttes) meie juurde hoiule võtma. nüüd on see õnneks läbi ja teadmised tähestiku kaupa jälle kenasti reas. jube, kuipalju tolmu võib üks raamatukogu sisaldada, kuigi need said enne kasti panekut toona lapiga ikka üle käidud. siiamaani aevastan ja nina on kui kõrbes käinud...
kui see kõik lõpule sai, siis vajusime koju sisse mõttega, et saaks ainult magada. mida ei tulnud, oli uni. tuli aga meelde, et endal ootavad ees diivanid ja sektsioon ja kardinad ja rulood ja vaip, mis kõik lahtipakkimist ja kokkupanemist (ülesriputamist) ootavad. diivanid on hetkel ainukesed, mis uues elutoas laiutavad. küll nad on ikka ilusad :) ma olen niiiiiiiii rahul :) sektsiooni puzzlet hakkame täna lahendama, soovige edu ;)
