esmaspäev, 10. september 2012

Seened on metsas!

Seened tõesti on metsas, aga see pole uudis. Eile olin kergelt üllatunud selle üle, et keset laani jas rabasid, kus me tavapäraselt ikka seeneretkedel käime, oli autosid rohkem kui seeni :( Kõik on netis tugevat eeltööd teinud ja RMK andmebaasi seenepaikade kohta usinasti kasutanud. Kuigi Pärnust on see koht ~40 km kaugusel ja küte kallis, on kohalesõitjaid küllaga. Oma korjatud seent on ikka hää suhu pista. Mäletan aegu, kus sealkandis ei käinud keegi, isa mul leidis selle täitsa kogemata ja kus siis sai korjatud - kõikvõimalikud anumad ja dressikad olid kuhjas seeni täis. Tänapäeva konkurentsi tingimustes nii hästi ei lähe. Aga see on sama hea jutt, kui Herr Abikaasa igal sügisel räägitav võiseente korjamise lugu, kus temal oli terve metsaalune kollane ja 5-minutiga korjatud suured kotitäied seeni. olevat südame lihtsalt kõvaks teinud ja metsast ära tulnud, sest niipaljuga polevat miskit peale hakata. isiklikult olen sealkandis kohanud paari-kolme võiseent, kui sedagi. aga legend on vägev.
Igatahes olid asjalood nii, et kui leidsime ühe vaba sihi, kuhu auto parkida ja siis tükk aega värske õhu vanne võtsime, siis leidsime paar lapikest, kuhu teiste seenesõprade jalg polnud astunud. siis sai ühe jutiga pool ämbrit täis korjata :) oleks veel täitsa puutumatu mets olnud, siis poleks küll ära jõudnud korjata.
Käisin tagasiteel oma kase- ja tõmmuriisika koha ka läbi, aga kuidagi hõre oli see kübarate saaks... ei olnud nagu eest ära korjatud ka. lihtsalt ootasin tavapärast laadungit, aga sain vast 15 seent. need olid see-eest igati esinduslikud kasvõi seeneraamatu kaanele ülespildistamiseks. 
noored daamis korjasid uhkelt oma väikesed ämbrid täis, hiljem korrektuure tehes leidus ka paar söögiseent. nautisid seda metsa-elu umbes tunni, siis kügelesid autos edasi. eks me veidi lõunaunne sisse sõitsime, ju seetõttu samblavaibal vudimisest ka villand sai. muidu olid igati asjalikud, oskavad kenasti jala ette vaadata, et mitte pidevalt pikali käia :)

 Ühest ämbrist seentest sai eile õhtuks:
  • klassikaline seenekaste hapukurgi ja praelihaga (mehe eritellimus)
  • seenesnitslid (ise mõtlesin käigu pealt välja, kuna suuri riisikaid oli kahju tükeldada)
  • seenepirukas (minu firmaroog teatud seltskonnale)
  • kotike minimänniriisikaid küüslauguga külma (et talvel hää nt. pasta sisse poetada oleks)