lasteaia-aasta lõpetuseks toimus rühmaga väike väljasõit kõrsikuvabrikusse. asub see Pärnu-Jaagupis, ikka samas kohas, kust juba nõukaajal kõrsikud tulid (toona tehti ikka värsket leiba ka). meil rühm väga kuskil ei käi, lapsevanemad omavahel eriti ei lävi, aga tore, et nüüd käidi!
Karitale avaldas kõige suuremat muljet karbivoltija, kes tegi seda pimesi - viuh-viuh-viuh! vahepeal käis ikka tainast masinasse juurde ka valamas, et rutiin ei tapaks ;) mulle meeldis kõrsikute kammimine. jah, lugesite õigesti - kõrsikud kammitakse vannist tulles ära, et nad üksteise külge kinni ei jääks :D
aga kui Pärnamäe Pagari siltidega kõrsikupakke müügil näete, siis ärge uskuge hundi juttu - need on ikka Eesti toodang/võõrad suled, millega lätlased end ehivad (ise nägime, kui nobedad eesti naise näpud Pärnamäede silte pakile kleepisid ja Lätti sõiduks kaste ette valmistasid... tagaküljel on siiski väike märge tootja kohta :)
mind isiklikult üllatas, kui vabalt mööda vabrikut ekskursante ringi lasti liikuda, kõike proovida ja katsuda.
 |
| bussisõit on ikka äge! |
 |
| vabriku juhataja taignasegamismasinaga (küll seda margariini käis sinna palju sisse...) |
 |
| karbivoltija |
 |
| toored kõrsikud soodavanni sukeldumas |
 |
| kõrsikuliin |
 |
| nostalgia (sellises pakendis saab täna ka kõrsikuid osta, Maanteemuuseumist näiteks) |
 |
vabrikandi sõnul parim pakend, sest siin säilib tekstuur,
lõhn ja maitse mitmeid päevi ka avatuna audentne |
 |
| õnnelikud ekskursioonilised |
