kui kõik algusest ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et magamisgraafikud on selle kodus-passimisega totaalselt segi läinud või on see sügise pimedusest - mine võta kinni. igatahes täna tegime silmad lahti natuke pärast üheksat! olid ajad, kus äratus oli kuuest, vat see oli jube :S hilisel ärkamisel on oma võlud, aga pahupool ka ikka - siis on KOHE süüa vaja (mina ärkangi tavalist Karita mangumise peale: emme, tõuse üles, lähme sööma!). see tähendab, et pudru tegemiseks pole aega, saavad jogurtit ja kõrbinaid või puuvilju. siis on probleemiks veel lõunaunne jäämine, sest kuidas sa lähed magama, kui öösel 12 h puhatud on. hetkel ongi kell kaks ja teisest toast kostub ikka veel sosistamist (muidu on enne ühte ikka vaikus). seejärel on jama nende ülessaamisega, sest ei taha ju 4-ni lasta magada ja siis ööunne panekuga. nad küll lähevad kenasti voodisse, kui õige aeg käes on, aga sellise nihkes päevakavaga toimub see alles pärast üheksat ja see mulle ei meeldi, sest õhtud on minu-aeg.
tegelikult tahtsin ma rääkida sellest, et sügistormiga on väga šeff lastega väljas olla - tormavad koos tuulega nagu hullumeelsed ringi, teevad kätega lennukit ja vuhisevad mäest jooksuga alla. lasteaias ei olnud täna ükski rühm õues, kuigi vihma ei sadanud. eile just üks õpetaja kiitles, et sõimerühm käib iga ilmaga väljas. no ei ole ju nii... minu lapsed said vähemalt värsket õhku täna. kui korra nina asjaajamiste pärast rühma ukse vahelt sisse pistsin, siis oli näha kamp hullumeelseid energiaülejääkidega lapsi...
ja siis me läksime kodupoodi nätsu ostma. see oli viga! tähendab, näts oli hea, aga pärast tuppatulekut määris Karina selle endale keset pealage - oli teisel nagu patsiga pandult tutt juukseid pealae peal püsti :( nuta või naera, ausõna. kusjuures ma olen korduvalt rääkinud, et ärge juustesse pange (see on sama teema nagu vanaema jutt, et mida iganes te teete, ärge uba ninna toppige. ja loomulikult on naastes uba ninas kinni...). Karinal olen korra juba enne ka välja kamminud, seda suure kisa saatel. õnneks seekord oli kodus šokolaadi, mis enam-vähem nätsu ära lahustas ja sai libedamalt välja kammida, kui eelmisel korral. šokolaad tuleb ära sulatada muidu, vastasel juhul ei mõika. hädakisast siiski ei pääsenud, aga see oli selline kannatlik protest, sest iga inimene (isegi Karina) mõistab, et pole mõtet vastu punnida ja näts on tarvis eemaldada, eksole.
õhtuks ei tundu ilm paranevat, seega lähen kana tegema.
