arusaamatu

palun seletage varases keskeas, magistrikraadiga, enda arust suht taibukale inimesele, kuidas lugeda välja Pärnu linnaliinide kuukaardi augustusest, kaua see kehtib??? no ei saa aru, tee või tina! 

on raske ümber äärte 31 päeva ritta seada ja keskele 12 kuud? kohe nii raske, et peab olema ainult 9+0 päeva ja miljon auku nendes... :S augud siis näitavad, kas pilet on ostetud 9. 19 või 29. kuupäeval. ainult et aru ei saa, kuidas seda välja lugeda. selleks peab olema vist r-kioski pensiokast müüja, et seda süsteemi välja lugeda. ma lasin seda endale ükskord lausa seletaga - ikka ei saanud aru, uuesti küsida ka ei julgenud...

igatahes ei tea ma kunagi, millal lastele uus kuukaart osta on vaja :/ edaspidi kirjutan lihtsalt nurga peale inimkeeli, mis kuupäevani kehtib.

*nõutu*

komöödiahommik (või tragöödia)

lähen mina hommikul Statoili autot pesema, sest tööpäeva alguseni on K-de kooli algusest kõva 45 mintsa. hommikuti pole seal saba, sellepärast selline valik. no ja auto ei kannata ammu juba mingit kriitikat.

pargin masina kenasti pesula ukse ette, sammun poodi, valan endale ühe latte ja sammun kassiiri juurde. hakkan just suud lahti tegema, kui sisse tuiskab hullult ärritunud mees, selline nina teibiga rulli keeratud, ja pistab räuskama, et tema tahab oma limusiini pesta, aga keegi on oma opelipunni ukse ette parkinud, kedagi sees ka pole. ma siis köhatasin hääle ta selja taga puhtaks, et see on juhtumisi minu punn ja ma just valin siin pesupaketti. müüja naeratab mulle, dressides vend ei ütle rohkem midagi, kuulen kuidas tal peas tuul ulub ;) läheb oma limusiini juurde tagasi. müüja kommenteerib mulle veel, et see oli nüüd küll väga hea, kuidas ma ta paika panin.

võtan siin oma latte ja pesulapileti ja sammun auto juurde. ei seisa seal mingi limusiin, mingi bemmi-pann hoopiski ja rullnoka kõrval istub midagi Vändra-Aveli sarnast :p võtan rahulikult antenni küljest, panen koti kojamehe otsa, sätin mantli sirgu ja sõidan autoga pesulasse sisse. kuna omandasin kõige pikema paketi, mis seal saada oli (nii 3 kuud pesemata auto tarvis), siis väljudes on bemmivend kadunud. küllap ei jõudnud ära kiruda, kuipalju raha ühel opeli-punni omanikul on, et niiiii pikk pesuprogramm võtta :D

tragöödia osa oli aga selles, et tööle jõudes ei saanud kontorisse sisse, sest ukselukk oli oma maise elu lõpetanud. tuli kohale kutsuda lukuabi, leida linna pealt uus lukk ja see ise ette kruvida. yin-yang... tööle sain asuda kella lõuna paiku :/

see jube Klassikokkutulek

vaatasin eile õhtu Klassikokkutuleku ära. miks? no telekast tasuta tuli. kinno ma seda vaatama ei julgenud minna, kartsin, et liiga labane. no ja tõesti, kui see taies oli poole peal, mõtlesin küll, et miks ma seda ikka veel vahin.

juhtusin nägema ka selle filmi eel intervjuusid näitlejatega. neil nagu polnud häbi, et nad selles kaasa tegid. kuigi peaks! eriti veider oli lõik, kus Ago Anderson rääkis, kuidas esilinastusel oli ka ta  8-aastane tütar, kes täitsa naeris, kuigi kõigest aru ei saanud veel. 

andke andeks, aga mis maailmas me elame? filmi alguses on selgelt kirjas, et see ei sobi alaealistele. terve linateos on ainult üks k*pp ja tagumiku välgutamine ja see on 8-aastasele tüdrukule tore meelelahutus. whaaat??? ma ei tahtnud, et minu lapsed sellest silmatäitki näeksid, sest igas stseenis oli mingi rõvedus ja mõtet polnud nagu üldse sees. tavalises eesti filmis on ikka nii, et mõtled veel mitu päeva, mis alltekst(e) film sisaldas ja siis tuled mitu aega hiljem mõtte peale, et oi, seda vist mõeldi ka veel. käesolev ogarus oli aga täiesti mõttevaba :/

oligi täpselt nii halb, kui ma arvasin. jah, eks ikka on naljakas, kui prillideta hästi ei näe või midagi lavalaudade vahele kinni jääb, aga kõik see muu - uhh! 

mis mind veel hämmastab - et nii mitmed head näitlejad on olnud nõus seal kaasa tegema. miks? eks ma tean vastust: nii väike riik, ikka mängid, kui kutsutakse, vahet pole, et ajuvaba. ma saan aru, et sellist filmi on homeeriliselt naljakas teha, aga lõpptulemus võiks natukenegi parem olla.

no ja minu peamine point, nagu alati - kui pidevalt räägitakse, et suhted purunevad ja monogaamsus on iganenud nähtus, siis hakkavadki kõik seda normaalseks pidama ja oma suhte hoidmisega ei tegele enam keegi. sest, noh, nagunii suhted ju purunevad. haigemaja!! äkki tuleks siis paremini valida ja enne natuke tausta uurida, kui kellegagi oma elu jagama hakkad? ah? eks? klassikokkutulek ja firma suvepäevad ongi koht, kus korra elus/aastas oma kaasat petta - jälle mingi uus norm vist. not! 

et siin mulle ei meeldinud see film, vaataks 10 x enne Seenelkäiku või Ristumist peateega :)
EDIT ~1 h hiljem: ikkagi paneb see film mõtlema :) jõudsin järeldusele, et kui enamusele see film meeldib, aga mulle mitte, siis ma lihtsalt olen liiga noor :D

häda kulmude pärast :S

kõigile inimestele ei ole looduse poolt ilusat kulmukaart antud. mõnel on hull puhmas, teisel pole eriti midagi. sinna viimase alla võin ma ennast ka kirja panna. mul nimelt on küll üsna palju karvu, aga need kõik on põhimõtteliselt valged ja mõnes kohas pole neidki ehk et kulmud on auklikud... vahva! not. 

eks ma neid siis aeg-ajalt kohendan küll värvi, küll pintsettidega. kui tundub, et endal järg käest on ära kadunud, siis käin kulmutehniku juures ka. kuna mul pole võtta sellist aega ega TAHTMIST kuskil peenes salongis tuunitud tibide keskel tund-kaks vedeleda, kui mu kaks karva kolmes reas sirgeks aetakse, siis otsin kiiremat ja soodsamat varianti. varem oli mul Agnes - suurepärane kosmeetik ja inimene. tema kahjuks kolis Soome, nuuks! (tervitused sulle sinna!) siis leidsin kohalikus salongis ühe kena neiu, kes tõesti tegi ilusat tööd, viitsis ära katkuda ka kõik valged peened udemed ja kulmukaar oli alati kena. osavad inimesed aga kaua kohalikus salongis ei püsi ja nii purjetas temagi üsna varsti parematesse tingimustesse kenamasse salongi. sealne hinnatase aga ei meeldi mulle...

täna võtsin siis südame rindu ja läksin uuele katsele. ikka kohalikku, sest a) see on lähedal s.t. kiirelt saab tööpäeva sees ära käia ja b) see on soodne. 

algus ei olnud paljulubav, kuna ta enda kulmud mulle ei meeldinud, aga kuna inimestel ongi erinevad maitsed, siis mõtlesin, et vahet pole. rääkisin, mis mulle meeldib, mis toon mulle sobib ja laotasin ennast "letti". töö hakkas pihta, värv pandi peale ja siis läks lahti. joonistas mulle kulmud, mis olid nagu klounil. kommenteerisin, vaatasin, juhendasin. tema kommenteeris vastu, et kosmeetikakoolis õpetatakse nii, tema ei või teisiti teha, sest mina olen tema kõndiv visiitkaart (justkui mul ripuks mingi silt küljes, et need klounikulmud on made by ... look at me, look at me!) joonistas siis tiba tagasihoidlikumaks ja hakkas kitkuma. ma mainisin, et tahan ikka kõik ülearused karvad (jah, ka need heledad udemed) sinna maha jätta. tema vastu, et kui ma NII peent tööd soovin, siis tuleb kulmude niiditamisse minna ja neid tegijaid on siin Pärnus piisavalt. ühesõnaga öeldi mulle, et ära enam tule :P

kui uuesti peeglisse vaatasin, siis üks kulm oli teisest poole heledam (mulle pidavat värv väga raskelt peale jääma), teine kulm oli hoopis veidra kujuga ja valged udemed - jah arvasite õigesti, olid alles :( pani veel värvi juurde, sel hetkel hakkas mul juba kõhe, et kas üldse julgen siit tänavale minna või pean otse koju vanni jooksma. ütleme nii, et siin ma nüüd siis olen - üks kulm ümar, teine kantis, üks hele, teine tume ja mul on konstantselt NII IMESTUNUD nägu, nagu oleks just pealt vaadanud maailma osavaima kulmukunstniku tööd :S jah, pean tõe huvides siiski mainima, et ta ütles, et kui ei sobi, siis maksma ei pea. samas kui ma olin pannud aja ja tema aega kasutanud, siis ma ikka jätsin kokkulepitud summa. lihtsalt teinekord tean, et sinna oma raha enam viia pole mõtet.

ei, ma ei taha selle jutu juurde pilti panna, tänan tähelepanu eest!

sõnu pole...

... 

kui sa oled tellinud kaks ÜHESUGUST toodet ja sulle hommikul helistatakse, et kaup on kohal, tulge järgi ning siis poodi jõudes selgub, et üks on rohelise konnaga ja teine oranži tiigriga, siis võtab küll nõutuks... mis otsast on need ÜHESUGUSED??? ah, keegi, selgitage palun!! müüjatibi selgitaski: need on ühe koodiga ja sama nimega. ütlesin talle, et ma tellisin ühesugused, ütlesin, et mul on vaja kaksikutele ja nad ei ole nõus erinevatega. milline osa sellest oli arusaamatu, mina lihtsalt ei saa aru. pealekauba tellisin ma sebra piltidega, mitte paganama tiigriga :/

nüüd on olukord, et lastel on sünnipäevakingid puudu, sest kõigi vanavanemate eest pidin ma ise selle kingi-ralli ära tegema... (mis on iseenesest hea, siis ei kogune koju kilode kaupa kräppi, millega keegi ei mängi, aga maksab hulka raha) Pärnus ju ei ole poodi, kust saaks osta seda, mida soovid, KAHEKAUPA!! :S isegi tellides ei saa nad õige asja tellimisega hakkama! 

see jutt käis praegu auto turvaistete kohta. vanad on kulunud, lapsed istuvad põhimõtteliselt kõval plastikul, tahtsime uusi kinkida, mida oleks hea lihtne ka vajadusel näppu võtta, kui ühe autoga tuua, teisega viia. 

nüüd kinnitan oma näidet teise poe peal. jutt rattakiivritest: tellisin 2 ÜHESUGUST kiivrit suuruses 54-56. poes oli olemas 1 selline, mis mulle meeldis ja peas lapsel hea tundus. saabus tellitud KAHE asemel üks ja valge-roosa värvi koosluse asemel oli musta-tumelilla variant... et mismoodi??? ma lihtsalt ei saa aru :( 

sellistel hetkedel olen ma väga löödud. teen küll kõik endast oleneva, et asjast asja saaks, aga ei, lihtsalt pole võimali, kui kuskil laos/poes töötab kari lolle.

*kurb, ärritatud, pettunud*

vanainimene

piinlik tunnistada, aga ma saan nüüd ise ka aru, et ma olen vana... kuidas see teadmine minuni jõudis? no istusin pühapäeva hommikul kell 9 üksi diivanil (pere oli ära maale läinud), olin juba riides ja võikudki hammaste taha kadunud, rüüpasin kohvi ja paanitsesin laste koolikohtade pärast (see on nii pikk ja nõme teema, et väärib omaette postitust, kui see saaga kunagi läbi saab), kui ETV pealt algas Prillitoos. kuna ma tippisin üht kirja ja pult oli kaugel, siis ta seal mängis. 

ühel hetkel algas rubriik "tänapäeva noorte väljendid". vanainimestele anti seekord ette sõna YOLO ja nemad pidid seda siis lahti seletama. ma olin täpselt sama pimedusega löödud, kui need 60-70-aastased. ise paaniliselt mõtlesin, et mis sõnade lühend see siis olla võiks. no ei mõelnud välja... ei, ma olen seda väljendit näinud küll, igalt poolt vahib vastu. kuna ma aga pole suur meediatarbija, mul on ainult FB, muid suhtlusvõrgustikke pole meelega kasutusele võtnud, et veidi arvutivaba aega ka oleks. seega ei mõelnud välja. ja ma olen ainult 35! püha issanda jumal!!! ma ei läinud isegi Klassikokkutulekut vaatama, sest arvasin, et ma pole ju veel NII VANA! aga ikka olen küll. küll on mul üks hää sõbrants, kes on minuga samavana ja teab vist absoluutselt kõike kaasaegsest muusikast, riietusest ja väljenditest. tema blogist ma vähehaaval ikka saan valgustatud :D

lohutan ennast sellega, et Herr Abikaasal polnud ka õrna aimugi, mis see YOLO tähendada võiks (ma õhtul korraldasin talle kohe ristküsitluse, et ennast üksi mitte nii vanana tunda) ja ma olen siiani väga hästi ilma selle tähendust teadmata elada suutnud (ja veel miljoni muu tiinerite käibefraasitata) :) 

aga kuna ma YOLO*, siis pikemalt ei kirjuta siis ;)

*You Only Live Once - kui veel keegi nii tume inimesetükk siin seda kirjatükki lugema peaks juhtuma, kui mina olen ;) 

P.S. hiljemalt paari aasta pärast olen ma nende tiinerite käibefraasidega juba vägagi hästi kursis, sest endale tekivad koju paar sellist ;) või siis :(

issanda loomaaed

vahel ikka inimesed üllatavad (negatiivselt) mind sedavõrd, et mõtetes tekib paus ja kerin kogu situatsiooni/vestluse uuesti peas läbi ja jõuan uuesti selle pausini. või õigemini lühiseni, et kuidas see nüüd nii läks. 

väike näide: lepin inimesega kokku kohtumise minu juures. viimane jutt oli, et homme õhtupoole kohtume. too aeg jõuab kätte, ma teen ettevalmistusi, tulen töölt tiba varem koju, räägin asja lastega läbi ja keda ei ole, on too tulija... helistan siis, et millal jõuad? teistpoolt vastatakse, et plaanid muutusid, ei ole aega, ei tulegi sel nädalal. eee, mismõttes? me ju leppisime kokku ja jutt jäi, et tuled lausa mitme asja pärast linna poole! sul on mu telefon ja lihtsalt lased mu üle?? ma olen põhimõtteliselt võõras inimene, kellega on üks äriasi ajada ja sa lased mu tuimalt üle... 

ja siis tekibki see paus, mõttepaus. huvitav, kas nii tehaksegi, kas see on tänapäeval norm? minul on teine norm - teatan ja vabandan, kui mõjuvatel põhjustel ei saa tulla. ei ole ju nii raske.

täna selgus aga põhjus, miks ta ei tulnud ja ütleme nii, et kodanik pole mitte lihtne lillelaps, kes unustas või mu üle lasi, vaid sõna otseses mõttes valetas. asi, mille pärast tulema pidi, oli hoopis juba kellelegi teisele lubatud ja kogemata sain sellest teada. maailm on väike, jutt ju liigub... no jumala eest, ma pole maksuamet vms. kole koll. mina soovisin osta, öelnud siis, et pole või otsas, saab hiljem, asjalood nii ja naa. milleks valetada? imelik. ikka tekib lühis, et miks nii tehakse. aus vastus on mu meelest poole lihtsam, kui vale. endal ka vähem meeles vaja pidada, kellele mida kokku valetanud oled :D

lapse enesehinnangu tõstmine lausvale abil - jah/ei?

pildike lasteasutusest: söögitädi kammib lapse juukseid ja kiidab patsipunumise juurde, kuidas tüdruku juuksed on nii ilusad ja paksud. endal sõrmede vahel paar harva õlgadeni karva. kõrval kepslevad ringi tüdrukud, kelledest ühe punupats on 3 x paksem, teisel on pipipatsid ja selle üks pool on ka paksem, kui kiidetaval neiul kõik juuksed kokku... kolmandal on lihtsalt ilusad kohevad pikad vööni juuksed hobusesabas. 

siit minu küsimus: kas lausvalega on õige lapse enesehinnangut tõsta? 

ok, ma saan aru, et tüdrukul on raske lapsepõlv ja ta on selline paras uss rühmas ja vahel on vaja temale üksi tähelepanu pöörata, et ta end ka hästi tunneks ja ei peaks tähelepanu eest võitlema, aga kas just sellise valega? ma mõtlen, et 7-aastane saab juba ise väga hästi ka aru, kui jutt ei ole päris õige. vähemalt minu lapsed küll oskavad võrrelda, kellel on paksemad/pikemad juuksed, suurem muskel või parim varbasirutus. 

eks me kõik kiida oma laste joonistusi, kui pildil olev koer on lehma moodi või valmisehitatud padjaloss on maailma lahedaim. see on normaalne ja innustab last edaspidigi pingutama/tegutsema/looma. aga asjade kohta, mida ei saa muuta (pikkus/välimus/minupärast kõnepuue), ei näe ma küll tavaliselt inimesi niimoodi valetamas. pigem ikka seletatakse asi lahti või ei pöörata asjale valetähelepanu.

ju siis oli seekord selline päev. mina ei osanud midagi kosta, aga mõtetesse jäi situatsioon küll ketrama...

veider

kohtusin eile inimesega, keda ma olen alati imelikuks pidanud. no teate küll, sellist, kellega vesteldes tundub, et kõik ole ole nagu päris õige, aga ei saa aru ka, kas on häda mõistuse pärast või lihtsalt arvab asjadest teistmoodi.

ühesõnaga üritati mind tõmmata võrkturundusskeemi, kus annad osa oma arvuti kõvakettast mingi programmi abil tundmatule firmale kasutada, selle sisu sina ei näe ja raha tuleb. väikese pisiasjana mainin, et kõige odavam osalustasu on 225€, kalleim oli vist 2000€ ! 85% oma rahast saad tagasi (kui saad) siis, kui läbi sinu on liitunud järgmine ohver. kui ohvreid on 10, siis saad juba (!) 3% kasumit. kujutage seda juttu nüüd ette selliste entusiastlike silmadega ja žestikuleeriva proua suust ... 

mina siis tagasihoidlikult mainisin, et kui tegemist on minu arvutiga, milles on minule teadmatu sisu ja too firma, kes seda teenust minult nö ostab, talletab sinna midagi kriminaalset, siis mina olen pärast kaassüüdlane ja pistetakse trellide taha. proua nagu mõtles korra, siis aga jätkas oma mantrat, kui huvitav ja hea võimalus see ikka on teenida raha, kui sa ise näiteks magad. siis mõtles veel natuke ja rääkis, kuidas keegi olla talle juba seletanud, et nii võid sattuda enda teadmata ka lapsporno omanikuks. aga ikka ketras oma jutukest edasi.

sellel hetkel oli kõik selge - selge inimene see küll ei ole, kahjuks.

kui nüüd mõtlema hakata, palju tegelikult ongi selliseid heausklikke ullikesi, siis hakkab kurb. 

kusjuures ma ütlesin mitu korda lihtlausega, et see on kuritegelik ja lihtsalt raha rööviv ettevõtmine ja selles ei tohi osaleda. oma kolm korda kindlasti ütlesin. ma niiväga loodan, et ta ei panusta oma viimast 225 või 500€ sinna.

kõne tööl

tööl heliseb telefon, vastan.

klient (kuuldavalt matsutades): tere, me oleme üks krõpsufirma, meil on vaja kaalu taadelda ...(matsutamine jätkub)

mina: saab ikka, kus te asute ja mis ettevõtte nimi on?

klient (süveneva krõbistamise ja jätkuva matsutamise saatel): no krõpsufirma oleme, asume V...-s ja me siin teeme ja pakendame krõpse, meie nimi on M.... K...... .

vestleme veel veidi detailide ja hinna täpsustamiseks. kõige selle taustaks on pidev krõmpsutamine ja ma kuulen selgelt, kuidas keegi kausis sõrmedega krõpse ringi ajab. lausete vahepeal tüüp mälub ja neelab :/

normaalne, eks!?

kangesti naljakas oli ka :D aga ikkagi, kas neil on tööeeskirjades sees, et kõnesid tuleb matsutades võtta, et oma toote headust ilmekalt kiita?

vaikus on kuldne

mul on naabrid, eksole. vanapaar ja täkku täis musklis naabrimees ja üks lastega ema, no nii keskealine (minust umbes 10 aastat vanem ehk). lisaks on naabritega kaasnev muusika ja muud hääled. vahel ma kirun end maapõhja, et ma ei julgenud maale maja osta :/

sellest ma saan aru, et lapsed kilkavad, kaklevad, laulavad, uluvad jne. mu enda omad ka, loomulikult. vaigistan neid igal võimalusel, sest mulle per se ei meeldi müra. siis on muruniidukite mürin, see häirib mind kevadeti, pärast harjun vist ära. aga muusikast tekkiv müra on jube! minu jaoks on müra kõiksugune muusika, mida ma hetkel kuulata ei soovi. vahel on müra ka mu lemmikmuusika, siis kui mõelda või kirjutada vaja on, siis ma vajan vaikust.

aga kui üle küla mängitakse sellist raadiojaama või plaati, mis mulle üldse ei sobi, siis ma ärritun. sisemiselt. kui see kauem kestab, kaeblen omaette või Herr Abikaasale. 2 korda olen endast nii väljunud ka, et olen ütlema läinud. viimase korra üleeilsest pean kirja panema lausa, see ületas mu meelest kõik piirid!

oli kena suveõhtu, mina kastsin taimi ja toimetasin muidu ringi, lapsed igal pool aedades mängisid, naabrinaise pool oli väike grillõhtu. naabrimehe juures aga käis tavaline õlletamine sõbraga (igaõhtune värk, aga tavaliselt suht viisakas). muss keriti muudkui valjemaks ja valjemaks. Pärnus just see tümmifestival lõppes, ma olin arvestanud, et elan selle 3 päeva üle ja elasin ka, aga et see venib ja eskaleerub, ei osanud arvestada. ühesõnaga mingi power või tre või mis iganes tümmiraadio keerati põhja, vahepeale lasti roppu räppi. ma kohe vaatasin järele mis see on, sest see oli niivõrd julm igasse kohta saatmine, et ma lihtsalt seisin keset hoovi ja ahmisin õhku :S vennad käratsesid, et ülikõva lugu ja tõmbab hästi käima. HALLOO!!! mul on siin lapsed ja üleüldse, mismõttes ma pean kuulama sinu mingit kuradima idiootsust??? oi ma olin vihane!

ja mida tegi naabrimees. hüppas naabrinaise aia peale (kelle aed on hulka kaugemal kui meie aed) ja küsis, et muusika teda ei seda. ja mida vastas naabrinaine? oh, ei, neil on nii tore, kui muusika mängib, meil on pidu! saate aru jah? ta 7- ja 8-aastane + külaliste lapsed on väljas, kuulevad kõike seda ja talle sobib. mismõttes nagu??? kus ma elan, kus on inimeste mõistus??? igasse võimalikku auku saatmine on nii tore??? 

kas minu käest küsiti. ei. oi mul kihvatas! tavaliselt ma olen vait ja lähen tuppa ära, aga siis tuli nagu paisu tagant. ütlesin, et mulle ei sobi. selle peale naeratades vastati, et ta arvaski nii, et mulle ei meeldi. küsisin siis, et kui ta tervele külale mängib oma tümpsu, siis teeks juba rahvahääletuse ka, et mida mängida. ja et paneks siis juba metalit, oleks hulka parem. selle peale arvati, et metal ei meeldi kõigile. mina julgesin arvata, et see tümps ei meeldi ka kõigile!! naeratati, küsiti ega mul veel lapsed ju magama ei lähe (21:00 oli kell ja lähevad jah juhtumisi 21-paiku magama). selleks ajaks olin lapsed tõesti tuppa saatnud pesema, kui vestlus aset leidis. julgesin arvata, et pole vahet mis kellaajal sellist muusikat mängida. ja läksin vasakule ära.

umbes 15 min kuni pool tundi kestis veel see vaibakloppimine, siis jõudis vist kohale ja keerati kinni. või siis pidu sai läbi, ei mina tea. laps igatahes jõudis juba muretseda, et tema ei saa sellise tümpsumisega magada. 

ma nüüd siin mõtlen, et kas peaks naabrimehega rahulikult ükspäev uuesti rääkima ja oma seisukohti selgitama. tõenäoliselt pole sel mõtet. 

mida arvate teie, kuidas aedlinnakus elu käib ja kuidas seal mõistuse juurde jääda?

tavaline veekeskus on parim!

emme, lähme veekeskusesse! ütles mu laps 15. juuni lootusrikkalt, kui oli näpu külmast mereveest välja tõmmanud. õde liitus lootusrikkalt. kiirelt valiti välja päev ja varustus, seda juba enne, kui ma midagi oma mõtete vahelt öelda jõudsin. mõtted olid esialgu pahased, sest olgem ausad, juunikuu teises pooles ei peaks Pärnus elav inimene mitte veekeskuses veemõnusid nautima, vaid saaks rahumeeli igal hetkel rannas peesitada ja meres hulpida, aga jah, ilmad-ilmad... 

siis jõudsin järeldusele, et ega hala aita ja miks ka mitte veekeskusesse, igati hea idee. varustuse valimise vahel pandi sujuvalt ka paika, et minnakse tavalisse veekeskusesse mitte sinna torudesse. ehk siis meie pere eelistab Tervise Paradiisile Estonia Terme. 

termides on tõesti mõnus, alati on olnud, seal on lihtsalt nii hea :) kuna K-d on suured vettehüppe fännid ja neile meeldib üle kõike suures basseinis selili hulpides päikesekiiri püüda, siis torud ja kärestikud ja mägijõed lihtsalt ei paku konkurentsi. mulle sobib, sest saunad on termides super, jaapani vann suurepärane hetk iseendale, hamam mõnusalt aurune ja kõikvõimalikud mulli-survevee atraktsioonid ka meile mokkamööda. nüüdseks on ammu laste vanus ka sealmaal, kus ma ei pea neil sabas jooksma, vaid piisab silmanurgast jälgimisest. 

mul on üks küsimus ka: mis on see vanus, kui poiss peaks riietuma-pesema meeste poolel? eile tillerdas koos (vana)emaga naiste dušši-ja pesuruumis üks 8-9-aastane poiss, kes lihtsalt suu ammuli vahtis kõiki ja kõike :S meil on samavana naabripoiss, ma ei kujuta hetkekski ette, et ma tema juuresolekul dušši alla läheks või riietuks! kuskilt jookseb ju piir, või ei!? mõtlesin siis omaette, et kas 8-9-aastane poiss ei saaks tõesti ise meeste poolel hakkama riiete kappipanemise, pesemise ja basseini tulemisega? ma arvan, et minu kuuesed küll saaksid, vabalt kusjuures. ainuke asi, milles nad abi vajavad, on juuste kammimine, aga poistel pole ju seda muret ja juukseid saab kammida väljas ka. väga veider. ja see pole esimene kord, kui ma end selle teema üle juurdlemas leian. mis oleks see sobilik vanus, kus (vana)emad pojad ise riietuma-pesema peaksid lubama?

petmisest

siin kirjutatakse täpselt nii, nagu mina mõtlen! mu meelest on ka nii, et kui suhe ei toimi (ja seda on korduvalt üritatud parandada, üksteisel nurki lihvida või aktsepteerida), siis see lõpetatakse ära ja  vaadatakse ringi uue kaaslase järele, mitte vastupidi!! 

imelikud inimesed

kuulasin ükspäev endast 5 a noorema inimese hala ja mõtlesin, et kuidas küll samasse põlvkonda kuuluv inimene nii imelikku juttu räägib. või et siis kus mina olen elanud/elan, et niimoodi mitte ei mõtle. eks igaühel omad probleemid, aga see hala jäi mind kummitama...

jutt käis meestele meeldimisest ja väljanägemisest. mina näiteks ei ole kunagi enda kaaluga võidelnud kellegi tõttu, ikka enda jaoks. kui ma suudaks end kätte võtta, siis ikka enda jaoks, et endal parem/kergem oleks. kui ma ei olnud paarisuhtes, siis ei teinud ka kellegi jaoks trenni, endale meeldis. aga tolle noore daami jutust selgus, et ta on tõepoolest sügavas depressioonis oma keha tõttu, kuigi see näeb väga hea välja (ausõna, kui esmakordselt ~kuu tagasi kohtusime, mõtlesin, et wow! kui kena neiu). ta põeb ja ei julge randa minna, sest bikiinivorm ei ole super. nii ei leia ta endale jõusaalis muskleid pumpavat meest ja üleüldse on kodus parem jäätist süüa, kui kellegagi suhelda või ringi liikuda. aga väga tahaks musklis meest. ma siis uurisin, kas ta tahab liha või inimest, kellega koos elada? et selle lihakehaga ei saa ju aastakümneid koos elada, ikka inimene selle musklimäe taga on oluline, kellega oma elu jagada ja koos toimetada. või ei? kohtasin veidrat tühja pilku...

aga äkki ongi minust 5 a noorematel sellised mured peamised? või ei? lihtsalt kuidagi kahju oli ja imelik. või ei oska/ei taha vabad naised üldse pikemat suhet, elatakse hetkes. aga siis ei oleks ju inimene ka õnnetu, et kaaslast ei ole :/

miks ma seda kirjutan? ise ka ei tea. aga kuidas saab nii olla, et muskel on olulisem kui inimene? ah?

või siis on ta nii palju oma varasemates suhetes haiget saanud, et ei suuda enam õiget valest eristada.

ei, mul pole lihastes meeste vastu midagi, vastupidi ikka :D

sisepoliitikast

välispoliitikast ma praegu kirjutama ei hakka, kuigi Ukraina koha pealt tahaks nii mõndagi öelda.

sisepoliitikat on hetkel lausa piinlik jälgida. mulle pole küll Ansip oma üleoleva käitumisega kunagi sümpaatne olnud (vähemasti vedas ta koos Ligiga meid tollest kriisist enam-vähem vee pealt läbi), aga Kallas on lausa vastik! esiteks tahaks ma teada, kuhu need 10 miljonit ikkagi said?? kui see on selge, siis hakkaks arutama, kas keegi peale tema enda õukonnaliikmete tahab teda peaministri toolil näha. oli ju igati loogiline, et kui inimene kaob aastateks kohaliku meedia pildist, siis naastes hakatakse igasugu asju uurima. peab ikka üsna võhiklik või lausloll olema, arvates, et nii ei juhtu. ja siis veel ajada soga, et ei tea, ei mäleta, pole olnud, endal irve näol - öäk!! ja kui meedia teeb oma tööd, hakkab härra jonnima nagu väike laps ja ütleb, et teised kiusavad ja mina nii ei mängi. mis ta arvas, et kõik kummardavad ja tantsivad kaera-jaani, kui Siim otsustab Eestit juhtima tulla?! 

uskumatu tegelt, et reformikad üldse sellele vangerdusele läksid - oli raske Ansipil oma aeg ära istuda või? ja nüüd on põrgu lahti, hea veel, et savikale pole valitsuse moodustamise ülesannet pakutud.

ah jaa, mis mind veel täiesti käima tõmbas - mis pagana valitsuse moodustamine ja läbirääkimised, kui Herr Ilves polnud veel ettepanekutki teinud, ei talle, ei kellelegi? poliitika Eesti moodi. kahju tegelt, sest kogu see tsirkus on vesi ainult keski veskile ja parempoolne valijaskond on nii-nii pettunud, et ei lähegi valima või valivad väikeseid uusi erakondi, kes nagunii künnist ei ületa ja hääled lähevad lihtsalt kaduma. ojulandist ma ei hakka üldse rääkima.

pettunud, väga pettunud.

aga olen isamaaline edasi :)

Mr. Entertainer

Robbie Williams on nüüd oma silmaga nähtud :) Jaa, ta on tõesti Meelelahutaja suure algustähega! Rahva käimatõmbamine ja lõa otsas hoidmine käis tal 1-2-3 ja kõik oli hea. ma kohe ei oskagi kommenteerida või emotsioone kirjeldada. minu jaoks oli algus parem kui tema kuulsad lõpulood, aga siiski, väga nauditav. üks huvitav loodusnähtus oli ka: samal ajal kui pilvede taga vajus laulukaare taha merre päikesekera, mis pilved siiski punaseks värvis, tekkis laulukaare vastu mäele vikerkaar! ja-jah, pilves ilmaga, ilma päikese ja vihmata. ja seda kõike enne Robbie lavaletulekut nii umbes 5 minutit :)

see, mis toimus nii minnes kui tulles Tallinn-Pärnu maanteel, oli puhas pornograafia (kuigi me ei läinud 2 h enne algust teele, vaid poole päeva ajal ja öösel viisin ka Herr Abikaasa Paldiskisse, nii et tagasitulek oli ka 2 h nihkes). kõige hullemal hetkel sõideti must mööda kahekaupa korraga, samal ajal kui minu auto teps mitte tee peal ei seisnud... politseid ei olnud, aa 1 siiski oli nii sügaval põõsas, aga ma oletan, et need konstantselt 150-ga kihutajad isegi ei näinud neid. no ma saan aru, et võimekus puudub, aga lükaku siis vähemalt auto tee äärde seisma, ikka võtab liikluse veidigi rahulikumaks, kui masin nähtaval. 50 m sügavusel metsateel pole tõesti mingitki abi. või siis oleks tulnud küsimused, et miks nad lätlasi taga ei aja. ei tea jah. kui Gumbali ajal oli välja panna kümneid patrulle, miks siis ei olnud, kui naaberriikidest tuli 11000 inimest?? vihaseks ajab, ausõna! 

ütleks nüüd lõppu midagi positiivset ka: see, kes on korduvalt näinud Rammsteini laivis, teab, et ükskõik kui palju Robbie oma showga pingutab, ei ole see pooltki nii võimas ja ehe kui Rammsteini omad.

P.S. punane lava ja ülim intiimsus oli Robbiel mingi hetk shows tõesti olemas ja ma ei olnud netist seda kohta enne näinud, kui unenäos vaatasin :D

jutt jummala õige!

http://www.xn--stereotp-d6aa.ee/videoklipid

Ülihästi ja otse naelapea pihta klipid! väga vajalikud ka, minu arvates. ma tõesti ei arva, et võrdse panuse eest peaks keegi saama rohkem või vähem.

ise olen alati olnud julge ja oma arvamuse välja öelnud ja õigused nõudnud, seega nii teravalt ma seda ei probleemi tunneta. 

aga pean tunnistama, et on küll veider mees-kassapidajat näha... ja meie kodus on ka ikka meeste- ja naistetööd, aga pigem sellel alusel, et mul lihtsalt tuleb söögitegemine paremini välja ja herr Abikaasa jõuab raskeid asju lihtsamalt tõsta ning oskab juhtmeid ühendada. loomulikult, kui ma kätte võtaks, õpiksin ka torude ja juhtmete ühendamise ära, aga pole vaja, sest meil on sõbralik tööjaotus ja tema juba oskab seda, mina oskan nt. peenemat näputööd see-eest :D hommikuti teeb kohvi herr Abikaasa, nõudsid paneme masinasse mõlemad, laste eest oleme alati koos hoolitsenud, põrandaid peseb meil mees näiteks, sest mulle see lihtsalt ei meeldi :p mina võtan see-eest tolmuimejaga :) 

ühe koha pealt ütlen küll, et soorollid võiksid jääda paika - sõjaväes. ma olen oma abikaasa kõrval olnud 10 aastat, vaid ühel korral olen kuulnud tunnustavaid sõnu naissõduri kohta. ei, mehed ei halvusta naisi kaitseväes, aga tõsi ta on, et lahingüksuses või rännakutel, kus tuleb kogu oma kraami ise seljas kanda, jäävad naised hätta. lihtsalt mehe keha on tugevam ja vastupidavam. üks näide ka: keset suurõppuse lahingtegevust tõusis järsku metsaveerel koos oma üksusega puhanud noor daam laigulises vormis püsti ja läks aasale lilli noppima. no tule taevas appi naine! seal käis ju sõda!!! missest et mängult, aga ikkagi. 

E-suits - paha-paha!

lugesin eile, et riigil on plaanis võrdsustada E-sigaret tavaliste suitsudega, mis tähendab, et avalikus siseruumides sellega vehkida ei või :) mulle see mõte meeldib! jah, ma pole suitsetaja ja olen selle tegevuse kategooriline vastane (sest see hais on ülimalt vastik mulle. mida aasta edasi, seda rohkem suitsuhais mind iiveldama ajab. mõned aastad tagasi sel lõhnal veel sellist toimet ei omanud, veider, eksole). 

ma saan ju aru küll, et sel pole mingit lõhna ja ta ei erita organismi tõrva, mis kopse kahjustaks, AGA kuna väidetavalt on see kahjutu, siis TEGELIKULT kasutab inimene toodet hoopiski rohkem ja saab suurema nikotiinikoguse kui tavasuitsudega. 

tundub, et just naised on selle vidina endale sõbraks võtnud, kui uue aksessuaari, igatahes netiäri nendega on suures hoos. meil siin töö juures on üks meeskodanik, kes seda riistapuud omab ja ma näen, kuidas tal see pidevalt tossab ja ta iga natukese aja pärast jälle mahve tõmbab. eks härra on varem suur suitsusõber olnud ja jooksis suht tihti õue oma sõltuvust rahuldama, aga nii tihti ta küll ei käinud, kui praegu e-sigaretti tõmbab. ja olgem ausad, ega see meeldiv pole, kui keegi keset tuba vestluse käigus ülbelt suitsu kisub. 20 a tagasi oli see vist norm, aga õnneks on ajad muutunud. 

sestap ongi mul väga hea meel, et tolle vidina kahjulikkusele tähelepanu juhitakse, sest tõenäoliselt pole valdav enamus kasutajatest endale neid teadvustanud. ja kui saadi hakkama avalike ruumide suitsuvabaks muutmisega, küllap saab ka sellega. 

head rallimehed ikka küll :S

need kuradi Gumball 3000 mehed tahtsid mu eile surnuks sõita :S mina liikusin täiesti normaalse piirkiirusega maanteel, vastu tuli rekka ja meie vahele ilmus ei-tea-kust must madal gumballi-kleepsudega spordikas, kes täiesti sihilikult kolme rida tegi. mina ja rekkajuht olime sunnitud oma sõidukid järsu roolinõksuga teepervele juhtima, et see idioot läbi saaks. kusjuures see tuli nii kiiresti, et oma suurtest taga- ja küljepeeglitest ma autot ei näinudki.

ei, ma ei ütle, et sellist üritust korraldada ei või, aga no palun, keset tipptundi linnast väljasõidul sellised manöövrid!? kusjuures ma ise ei ole mingi 50-90 sõitja, ikka tahab jalg gaasipedaalile ununeda, aga ma teen seda siis, kui kellelegi ohtlik pole. eile käis ikka nõks seest läbi, kui see must kurat oma manöövri ära oli teinud. lapsed ehmatas ka ära. 

selle üle on mul väga hea meel, et politsei neid hoolega kinni pidas, trahvis ja arestis, siis teinekord teavad, et Eestis peab väheke tagasihoidlikumalt võtma või selle maa vahele jätma. oleks ikka jube küll, kui nad kellegi surnuks sõidavad. kõike saab raha parandada, aga inimest enam tagasi ei too. politsei oleks võinud trassi peal usinamalt väljas olla ka Pärnu ja Häädemeeste kandis, mitte ainult Tallinna ümbruses.

iseenesest oli vahva vaadata, kuidas noorus ristmikel ja teeperves autodest pilte vehkis teha, kaasa elasid ja ennast eksponeerisid. noortel vähemalt midagi teha, äkki annab mõnele tuule tiibadesse, et autospordi- või tehnikamaailma siseneda. aga seda ei saa ju teha elu hinnaga.

julmad naljad

läksin mina täna kodupoodi. lihtsalt piima-leiba-vorsti ostma. palusin endale vorsti kaaluda, soov täideti kenasti, siis soovisin veel tükikese sinki. müüja läks sinki lõikuma, mina silmitsen tühjal pilgul kaalu tablood. järksu kõik numbrid kadusid ja asemele jooksis tekst: 
HOMME ON VEEL HULLEM
Totaalne šokk minu poolt, sest te ei kujuta ette, milline päev mul täna olnud on. ma ei taha sellest siinkohal rääkida, aga take my word, eksole. jummala normaalne, kui poe vorstikaal nii ütleb. mõnel kaalupoisil on vist igav olnud :D
iseenesest täiesti koomiline situatsioon, aga et ma seda kirja just täna märkasin, on lihtsalt uskumatu! küsisin siis müüja käest (kellega me iga kord small talki arendame), et mis värk? tema vaatas siis samasuguse tühja pilgu ja punase nina/nutetud silmadega mulle otsa ja kommenteeris, et homme ei saa VEEL HULLEM olla. nõustun 100%-liselt!