on käes teine jah :) me elame põhilise aja õues, seega siia eriti ei satu. nagu hommikul hävituspataljon silmad lahti lööb, kuuldub kohe lastetoast kahel häälel "õue, õue!" ja sinna me siis kohe pärast sööki tüürimegi :) päeva peale muundub see ka vajadusel "juua!" või siis "mämm-mämm", "näu" ja "emme" on ka olemas. issi kategoriseerub loomade alla, sest tema kohta tuleb ka "näu" :D siis vist on veel olemas "ai-ei-anna-ei taha-ou," aga nende tähendusest ei saa me alati aru või meile ainult tundub, et neid sõnu kasutatakse...
vanaema-vanaisa juurde minek on ka üks tore tegevus - nagu maja paistma hakkab ja kui veel nimetet kodanikud uksest välja astuvad, kaigub hull kilkamine. seal on üldse maailma tore olla, sest õue peale on tekkinud liumägi ja maasikapeenrasse maasud. need viimased on täielik hitt, enne ei jäeta, kui rohelised suu viltu veavad :)
ja Karina on meil väga musikaalne tütarlaps - laulab kenast rongisõidu laulu!!! õigel viisil, omade sõnadega. mul on nii hea meel, et vähemalt üks laps viisi peab! see oleks ikka õudne küll, kui terve nende lapsepõlve peaks ma jorutamist kuulama. Karita veel ei laula, tema paneb rõhku rääkimisele ja rööveldamisele.
sellised jutud siis praegu. head suve!
