millegipärast tundub praegu ilmakaarte vaadates, et neljapäeval tuleb Aerosmithile hulgim vihmakindlaid riideid kaasa vedada. ei ole mõnus perspektiiv, aga hea küll, pole ma veel kunagi ära sulanud. kui nüüd järele mõelda, siis peale ühe laulupeo nagu ei mäletagi erilist märgumist vihma tõttu. vabaõhuüritused on nagu kõik kaduteta möödunud. või ma olen lihtsalt vana ja ei mäleta. see on ka täiesti võimalik, eksole.
ja loomulikult valdab mind naisele täiesti tavaline probleem - mul ei ole midagi selga panna! ´kapis on ootamas töllude pluus, aga nagu hästi ei tahaks. mõtlesin, et teen uue pluusi, sellise laheda kirjaga, aga ettepoole ei tule ühtki head mõtet. tagumine kiri on mul juba aasta aega meeles mõlkunud. küll ma selle ükskord ära ka teen. õnneks püksid tõin väljamaalt kaasa, sellised mõnusad, just trööpamiseks loodud ;)
tegelikult ma üldse ei imesta, et väljas on suvi ja mina olen toas. vastik-vastik-vastik! tahan kaaaaaa!!!!!!!!!!!