käisin praegu töökaaslasele lille ostmas ja nägin vahvat vaatepilti:
jalutas selline pruun pikakarvaline ilus läikiv taks oma perenaisega. nad olid vist just uksest väljunud ja suundusid mere poole. see jutt, et omanik ja koer ühte nägu lähevad, oli nende puhul täiesti õige. nägudes oli vaid üks tagasihoidlik erinevus - koera nina oli temast vähemalt 2 meetrit eespool kevade lõhnu nuusutamas :) ta nägi hiiglama äge välja, selline suur õieli nina ja väikesed käpad üliasjalikult ninale järgi sibamas :D
kohe hea tuju tekitas.
lille käisin ostmas sünnipäeva puhul. ma olen ikka eriline ajukääbik küll! käsin juba mitu tiiru seal toas ja kiitsin uut käeketti, aga näe ei tulnud meelde, et sünnipäev. jube piinlik! nüüd siis viisin lille. pidime porgandikeeksi saama, aga see ei olevat kerkinud ja läks kõrbema :( nüüd tuleb tavapärane õuna-kaneeli-rosina-keedukreemi kringel, mis on õudselt hea :)
