see suur et - mõndades poodides ikka ei ole vaja käia. nimelt on mul nõrkus ühe väikese loodustarvete poekese vastu, mis Pärnu südalinnas ühe nurga taga paikneb. millegipärast viivad mul jalad nagu iseenesest mind sinna ja välja ei taha tulla.

loomulikult on seal, mida uudistada. eelkõige käin omale teed ostmas - puhas roheline tee põõsa tipulehtedest jasmiiniga mm........ see on nii hea, et ma pean ikka üsna tihti uue paki järel käima. ja loomulikult kõik vidinad ja soolalambid ja kristallid ja raamatud üle vaatama. kusjuures tavaliselt mulle need poed ei meeldi, kui Tartus koolis käisin, siis seal vanalinnas oli ka üks selline, aga ta oli nagu liiga India-hõnguline, hais oli vänge (viiruk nähtavasti, mis ööpäevaringselt põles). see aga on mõnus.

ja nüüd ma siin võitlen iseendaga, sest seal on ühed maruilusad kõrvarõngad. tahan! niuks-niuks-niuks!! iseenesest ma ei peaks neid ostma, septembris alles täiendasin oma kollektsiooni. muuseas kui keegi küsib, milliseid ehteid mul kõige rohkem on, siis konkurentsitult on need kõrvarõngad.

ja nii ongi, aga tee on hea, jooge kõik, soovitan!

Cristal