neljapäev, 26. märts 2015

popipäev

lasime tiivad sorgu ja tegime ühe lennuvaba päeva keset nädalat ;) 
linnupojad soovisid innukalt piuksudes, et just Tervise Paradiis on see koht, kus nemad lustida tahavad. meile sobis :) hulpisime nii sise-kui välibasseinides päikeselaigus ja lasime tervisevetel end kosutada (kõigil väike ühepäevane gripiviirus seljataga  eelmisel nädalal järjestikustel päevadel, aga sain edukalt kõigil homöopaatia abil selle tagasi löödud!). 
tipsid hullasid muidugi torudes, aga kõige rohkem vist nautisid seekord välibasseini ja sauna jääbasseini. mina ise ei suutnud mägijõest mitte eemale hoida - hullult äge!! saunas oli ka mõnud. ja kui vähe rahvast seal liikus. eelmisel korral oli aastavahetuse aeg ja oli totaalne hullumaja.
K-dega on veeprotseduuridele juba jummala ok minna - ma saan ka rahulikult end pesta ja juukseid kammida-föönitada, lapsed tulevad samade toimingutega ise toime. ainult ülipikad juuksed tuleb lahti aidata kammida. muus osas täiesti hääljuhtavad ja tšillid :D
selline lebo päev oligi - pärast võtsime veel rämpstoitu ja ei liigutanud end rohkem karvavõrdki. Herr Abikaasa muidugi ei pääsenud paarist lauamängust, aga üldjoontes olid lapsed õhtuks ka kutud ja uni tuli vägagi hää :)

kolmapäev, 18. märts 2015

VIRMALISED!!!

VIRMALISED väärivad suurtähti!! olen neid otsinud sel talvel iga jummala õhtu ja ei midagi. eile õnnestus nende vehklemist lõpuks näha :) :) olen oodanud 13 aastat taaskohtumist, aga ei midagi. nüüd siis lõpuks.
meil Pärnu lähistel olid virmalised õhkõrnad helehallid virvendused taevalael, sekka tugevamaid pikitriipe keskpõrandale kokku - nagu mingi püstkoda moodustus taevasse. kuuldavasti 5 km teiselpool jõge olevat nähtud rohekas-roosasid. ma olen kade, aga ikka parem, kui üldse mitte :) 
kusjuures ma ei lugenud netist, et võib näha, täitsa ise avastasin. 
lapsed on ka virmaliste vaimustuses, see oli nende esimene kord. mulle tundus, et nad kartsid natuke. eks ole ju tõepoolest kõhe, kui taevas liiguvad mingid suured tuled, mida seal tavapäraselt ei ole. vaatasid veidi ja tahtsid tuppa tagasi. mina vahtisin pool ööd kael kõveras :D tegelikkuses see virmaliste-jaht oli mul justnimelt laste pärast olnud. nemad kuskil lastefilmis nägid ja küsisid, et miks meil pole. ma siis lubasin tähelepanelik olla ja ükskõik mis kellaajal nad üles ajada, kui juhtumisi öösel virmalisi trehvan. eile läks õnneks - õhtul kaheksa paiku saime juba loodusimet kaeda. 
virmalistes ei ole muidu midagi erakordset, neid ikka on. siinkandis aga mitte. seega minu jaoks väga suur asi, lausa lummav.
viimati kohtusime aastal 2002 . siis oli septembrikuu ja üle Eesti olid võimas roheline püstkoda taevasse joonistunud. olin parasjagu L.-i juures pidus ja lihtsalt vaatasin ja vaatasin ja vaatasin. vahepeal lausa rohul pikali lamades :) nii ilus oli see. ja esimest korda kohtusin arvatavast aastal 1997. umbes. toona olid loodekaare metsaveerel tugevad rohelised virmalised, mis helkisid kaua-kaua. ja lummus algas... :)

teisipäev, 17. märts 2015

toidust

mul on kolm toiduainet, milleta ma keeldun eksisteerimast - redis, rukkola ja avokaado. just selles järjekorras. parem, kui kõik kolm koos (ja tomat veel juurde - nämmm).  
redis netiavarustest
redist armastan juba lapsepõlvest. ema pani alati kasvuhoonesse kile alla redise mulda juba siis, kui lumehanged veel maad katsid. klaasmaja soojeses päeval kiiresti ja redis oli valmis maikuu alguses. enamuse sõin ma muidugi liignoorelt ära ja isegi need, mis said suureks kasvada, pistsin otse peenrast loputatult nahka. redised olid vist isegi paremad, kui esimesed maasikad.
rukkola netiavarustest
rukkola on veidra maitsega, sellega on vist inimestel love-hate suhe, mul siis see love-love variant :) olen lastele ka püüdnud seda tutvustada, aga enamikul kordadel süüakse salatist välja kõik kurgid-tomatid ja rukkola jääb õnnetult taldrikule. ainult siis, kui on suuremad lehed (neis vist mõrkjat maitset vähem), siis läheb alla. küll nad suurema aru saavad, kuivõrd hea kraam see on ;) sel aastal panen kindlasti ise kasvama ka rukkolat kasvuhoonesse. 
avokaado netiemme lehelt
no ja siis avokaado. hetkel on see ülipop ja superfood ja mida kõike veel. mulle on avokaadod meeldinud juba ammu, nüüd õnneks laiema levikuga hind ka parem. viimati koolitusel tehti sellest head leivamääret - keedumuna-avokaado-küüslaugu-määre. kõik purustada, segada ja valmis - imehea!
laupäeval K. ja L. küsisid, et milline on see minu tavaline avokaadosalat, mida ma teen, söön ja jumaldan. 
minu variant on selline: avokaadotükid kaussi maitsestuma sidrunimahla, hea oliivõli, soola ja pipraga (kui sidrunit pole, siis ajab sidrunipipar ka asja hädapärast ära), seejärel tükeldan tomati, kurgi, kui juhtub üle olema, siis ma mõne liha-või kanalõigu. segan kõik kokku rukkolaga ja voila! - imehea värske salat on valmis. mina eelistan lihatut varianti, Herr Abikaasa meelitamiseks sobib paremini lihaga variant ;) redist võib ka vabalt lisada, sest rukkola on nagunii kergelt mõrkjas - sobivad hästi kokku. kellele rukkola suur sõber pole, võib ju mõnda muud lehelist lisaga või neid mix lehti, mida nüüd igas toidupoes karbiga leiduma peaks. peedilehed ja lambasalat on mul ka suured lemmikud. vahel teen ka ceasari salatikastmega varianti (kui liha kasutan), saab kah hea.
nende lehekarpide kohta on mul üks mälestus ka - nimelt kui 2007.a. Šotimaal olin ja esmakordselt kohalikku hüpermarketisse sattusin (Tesco kett oli vist), siis mõtlesin seal salatilehe karpide vahel, et ma olen surnud ja sattunud toorsalati taevasse :P meil siis ju polnud see salatilehe karbid veel laialt levinud ja neid kohtas vahel harva Stockmannis, kui sedagi. Eestis olid põhilised potisalatid või hiina kapsas :D
ei saa muidugi salata, et hea juustu, veini ja šokolaadita ma ka ei ela. kahjuks võik õnneks, eksole.
ja minu kõige parem kaaslane läbi aegade - VESI!!! lihtne ja imeline! ise ma siin ikka mõtlen, et enda kehakaalu juures on vesi vist tõesti see, mis mind käigus hoiab ja suuri terviseprobleeme tekkida ei lase - ptüi-ptüi-ptüi!!! töö juures on tavaline taks 1,5 l ja õhtul kodus püüan ka tarbida vähemalt pool liitrit juurde. vabadel päevadel on halvemini, sest siis ei tule meelde kogu aeg. kui peavalu märku annab, et aju on kuival, siis kohe joon. nii et jooge vett - on tasuta ja on kasulik!

esmaspäev, 16. märts 2015

kuidas naised väljas käivad

ehk siis juttu sellest, kuidas sõbrannad harva kokku saavad, aga varakult alustavad ;)
niisiis sai kokku lepitud, et K. ja L. ja mina läheme linna peale. totaalselt kavavabad, nagu me esialgu olime, võtsime algatuseks mõned margariitad (maasika, loomulikult) Tex-Mexis. nende asemel tahtis viisakalt viltu kammitud tukaga kelneripoiss meile pudeli vahuveini tuua, aga see pole meie teetass, eksole. millegipärast oli mul meeles, et maasika-margariita on magus - ei olnud. aga juua üldjuhul sündis. 
korralike naisterahvastena et jätkanud kohe kell 5 õhtul järgmiste jookidega :D vaid käisime vahepeal kinos Avandit aka Vehklejat vaatamas. film on hää, soovitan!
aga siis küll jah võtsime paar veini ja istusime täitsa rahulikult üsna mitu head tundi õdusas Wine Piccadillys. niiiiii tore oli!! me saame kaugelt liiga harva kokku ja kui see juhtub, siis ongi lihtsalt nii hea :) harva sellepärast, et lapsed ja trennid ja töö jms. õige ta on, et selleks, et oleks mida anda, tuleb ennast laadida ja saada. laupäeval sain mina küll energiat tükiks ajaks :)
isiklikult kirjutan kahe käega alla väitele, et oma parimaid sõpru kohtab inimene koolieas, nendega tekkinud suhe on kõige sügavam ja kestvam. hilisemas elueas tekkinud sõbrad võivad küll olla head sõbrad, kuid nendega puudub ühine noorusaeg, kus kogetu on kõige eredam ja intensiivsem. kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis mul on sõbrad kooliajast ja ülikooliajast, hilisemast ajast on paar head töökaaslast, keda ma sõbraks pean ja siis veel mõned inimesed, kellega on koos tore, kuid tõenäoliselt nende elusündmustele ei ela niiväga kaasa. 
laupäevaõhtu läheb kordamisele, on lootus, et pigem varem kui hiljem, eksju sõbrad! ;)

esmaspäev, 9. märts 2015

kuidas ära tunda kevad?

väga lihtne! kevad on käes, kui lükkad lapsed kell 12 uksest välja ja korjad nad viie paiku pärastlõunal tuppa. poriste, märgade ja õnnelikena :) :) vahepeal pole neist midagi kuulda.