kuna meie kiisu hiilis õue peal olevasse garaazi ja jäi sinna suht pikaks ajaks kinni, siis sai ta üsna õliseks. puhtaks ta end lakkuda ei suutnud. niisiis otsustasin Lordi eile õhtul ära pesta.
iseenesest õnnestus protseduur üsna hästi, kuna ta ei karda vett. kui kõrini sai, siis pani oma märjad käpakesed mu jala najale ja vaatas suurte kurbade silmadega otsa :( aga häält ei teinud. väänasid ta siis kuivaks ja asetasin suure räti sisse kuivama. küll sellega oli jama, kasukas ei tahtnud kuidagi ära kuivada hoolimata meie ja kassi pingitustest. lõpuks pidin ikkagi fööniga natuke kaasa aitama. ta ju kardab seda! aga ma ei saanud rohkem vaadata, kuidas loomal külmavärinad on. pärast oli tunduvalt toredam, kui külm üle läks. ja siis ta magas fliisteki sees terve õhtu minu ja Aimuri süles ning kogu öö voodis teki sees keras. ei olnud vaja välja küsida ega söömas käia. täiesti paigal oli.
nüüd on Lordi puhas ja kohev. ise uhke, käib ja keerutab saba :)
ma alguses imestasin, et kuidas ta nii rahulik on kogu selle protseduuri juures. ema kass karjus ja rabeles ja küünistas nii mis jõudis, et ainult minema pääseda. aga ta oli ise meie juurde tulnud ja vesi ei meeldinud talle mitte. nähtavasti tuletas vesi ja ebameeldiv kogemus lapsepõlveõudusi meelde. meie väike saks aga ei tunne mingit hirmu, kui me temaga midagi uut ette võtame ja see teeb ainult rõõmu :) ju me siis oleme talle turvapatjadeks igal moel. isegi eile, kui mina olin süüdi tema märjaks ja külmaks saamisel, lasi ta mul end aidata uuesti kohevaks iluduseks saada.
ja veel, nädalavahetusel sai kohe mitu pidu maha peetud. seekord küll koos, sest ämm-äi on nii lähestikku sündinud, et nende sünnipäeva peetakse koos. väga tore oli, eriti see osa, kus ämmale kingiti veel üks pann, kuigi meie poolt eelmisel aastal kingitud suht sarnane pann seisab alles ja võtab hoogu, et keegi ta kasutusele võtaks... oma ema vanad potid-pannid viskasin ma ükskord lihtsalt minema, et uutele ruumi teha, küll siis oli palju halamist, et äkki jätaks ikka alles. nüüd on kõik õnnelikumad, et vana kola eest kadunud (mis seal salata, nende vanus oli ikka kõvasti minu omast üle). eks ämm peab ka kunagi südame kõvaks tegema ja uutele pannidele ruumi tegema. mul õnneks koli veel nii palju pole ;)
C.
