muinastulede öö, selline uuema aja traditsioon siinkandis mu meelest. oleme käinud tulesid kaemas Pärnu rannas, vahel on olnud maagiline, teinekord jälle veider kuubis.
seekord istusime oma heinamaa pääl, lõke saatis otse taeva poole sirgeid suitsusambaid ja taevalaotusest vaatasid vastu tuhanded tähed. mõned kukkusid alla ka, mõned sabaga, mõned ilma.
küll oli ilus!
isegi kassid suutsid õhtuhämaruses toolide peal viisakalt teineteise seltskonda taluda (mis sa ikka suure hädalaga teed, kui inimesed kakelda ei luba ja muudkui malbelt sügavad).
lapsed olid lummatud, nagu me isegi, iga õhtu võiks nii olla, ütlesid nad. nõustun igati!
