klaveri häälestamine

meie pianiino on nüüd häälest. kõlab nii hästi! ostsin Tõnis Mägi noodiraamatu ja mul on hunnik lastelaulukesi, mida ka K-de rõõmuks klimberdan ning ka neile õpetan. juhei!

pilli pani hääldse Eve Laasi vähem kui kahe tunniga ja märkis veel tunnustavalt, et sellise pilli kohta üllatavalt heas korras. 

repliigi korras mainin, et enne teda käis veel üks klaverihäälestaja meie pilli kuulamas-vaatamas. tema kommentaar oli, et võib selle 35€ eest prügimäele aidata meil ära viia... virblipakk pidavat mäda olema, pill ei häälestu ja on liimist lahti kuivanud. tal on mingi sügav viha Rigade vastu, ma ütlen. või pigem jäi selline mulje, et enda ärihuvid mängus - teeme olemasoleva isendi hästi maha ja imeväel on tagataskust pakkuda kohe üks teine pill, mille ta ise oma väikeste kätega Soomest kohale on toonud ja korda teinud. seda siis küll juba kolmekordse hinna eest, mida me välja käisime... 

pean muidugi tõdema, et tõesti-tõesti, parempoolne külg on tiba liimist lahti, aga puiduliim ja kolm kruvi aitasid selle probleemi vastu väga hästi. kuidas üks häälestaja saab öelda, et pill on täielik rämps ja teine, et suht-koht ok, aru ma ei saa... mõlemad inimesed on muusikakooli poolt soovitatud häälestajate nimekirjas. 

üks hirmus probleem tuli aga siiski päevavalgele - riidekoid :S 2 tükki oli klaveris. on teised mõned augudki rohelisse vilti närinud. õnneks haamrikeste kattevilt terve. siginud ei tundu nad olevat. püüdsime kinni ja panime veel püüniseid üles. loodan, et edaspidi jäävad need tühjaks. eks ma oleks pidanud teadma ja kohe vaadata osata, kas vanast majast tulnud pillil üürilisi pole. õnneks klaverihäälestaja oskas uurida ja ühe ka kinni püüda. ütleme nii, et patsient jääb jälgimise alla.

ja eks siis näis, kas ongi meie Rigake tõesti jaanipäeva lõkkekraam või saab vabalt muusikakooli I astme läbi mängida enne, kui midagi kobedamat vaja minema hakkab. 

mõtlen siin praegu, et kitarri ostame vist tõesti koos muusikakooli pilliõpetajaga või vähemasti tema soovituste järgi, sest seda maailma ma peale kolme-duuri lugude küll ei tunne.

kui juba siis juba

viimasel ajal olen kuidagi tantsu-võimlemise lainel olnud, jätkame ;)

Jõuluvana, tore mees, tõi meile ka sel aastal balletipiletid. ju ta siis teadis, et eelmisel aastal Estonias nähtud "Pähklipureja" jättis meile kõigile kustumatu mulje ja on vaja lisa. seekord siis käisime vaatamas "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi". mulle meeldis eelmise aasta tükk rohkem, sest seal on palju rohkem erinevaid balletitantse näha. lastele ja Herr Abikaasale meeldis enam selle aasta etendus, sest see oli naljakam ja lugu oli parem. no heaküll, vahva oli ta küll. lihtsalt balleti mõttes on see Pähklipureja ikka super esimeseks kogemuseks balletimaailmas.

minu enda esimene nähtud ballett oli 6. klassis, kui klassijuhataja organiseeris terve klassitäie teismelisi Tallinnas Estoniasse "Luikede Järve" vaatama. see oli juba midagi! Kaie Kõrb tantsis. mina olin lummatud, isegi poisid vaatasid huviga. no kui esimesed sukkpükste-naljad välja jätta...

ja nüüd hiljaaegu nägin kuulutust, et Pärnusse on balletigalaga tulemas Peterburi teater. ega pikalt ei mõelnud, valisin välja head kohad neljale. ma olin täiesti kindel, et lastele pakub see huvi. ja tõesti-tõesti, eile oli see päev, kus sai nautida suurepäraseid etteasteid ja imelisi kleite! tõdesin imestusega, et minu lemmik on hoopiski kaasaegne ballett. Herr Abikaasa oli samal arvamusel kusjuures. on ikka hea vaadata küll, kui esinevad inimesed, kelle jaoks on balletti elu - tase oli võrratu! galal juhtus olema ka tüdrukute võimlemistreener ja oh kus neil oli siis pärast muljetamist :)

imelik oli aga see, et saal ei olnud päris täis. nojah, fono pealt tulev muusika pole päris see, aga tantsijad on ju ikkagi super! publikuks oli valdavalt vanemad daamid, mõne erandiga. näiteks olid paar isikut arvanud, et 2-3-aastasega on jummala normaalne tulla balletti vaatama... aru ma ei või. ütleme nii, et kontserdimaja töötajatel oli tükk tegemist, et teiseks pooleks need kodanikud koju saata. loomulikult on oluline last kultuuriliselt harida, aga seda siis lasteetendustel ja päevasel ajal. või ei?

all-in-all, ballett on imeline.

järgmiseks eesmärgiks ooper (Herr Abikaasa soovil. millegipärast ma arvan, et tal pole õrna aimu ka, mida ta soovib. seda pole ikka teps mitte lihtne kuulata-vaadata). kogemuse mõttes kindlasti huvitav.

fantoomil

oli vahva nädalavahetus! meid lasti Herr Abikaasaga linna peale, lausa Tallinna linna peale :) 

käisime A.L. Webberi "Ooperifantoomi" vaatamas-kuulamas. peaosades Stephen Hansen Norrast ja Hanna-Liina Võsa. minu emotsioonid on sellised, et Koit Toome laulab väga hästi ja ta on muusikali rollide jaoks loodud (mängis toda esimest armastajat). norraka võiks aga küll pigem Rolf Roosalu vastu välja vahetada. mulle Hanseni hääl üldse ei meeldi. või noh, see, et ta oma häält ei kasutanud. fortes oskavad kõik laulda, aga kuna enamus soolosid on väga hingelised ja pianos, siis need tal välja lihtsalt ei tulnud. vähemalt reedel mitte... Hanna-Liina oli ka 1. vaatluses kuidagi eemalolev ja äreva häälega, 2. vaatluses lõi aga särama.

lavakujundus ja efektid mulle väga meeldisid, samuti kostüümid. oli tunda, et vana hea Inglismaa poolt on paljugi ette antud ja ei ole niiväga materjaliga kokku hoitud. 

kultuur nauditud, suundusime vanalinna, et väike vein võtta ja õdusat õhtut nautida. vanalinn on ju risti-põiki igasugu meelelahutuskohti täis pikitud, leia siis see õige. istusime siis st. Patrickus väheke ja kobisime ööseks ikka oma vanalinna hotelli ära. 

ütleme nii, et sellise atmosfääriga majas ma polegi maganud. paksud kivimüürid, massiivsed laetalad, kivist vapid ja seinakaunistused, sinna juurde lummav vaade vanalinnale või kirikutornile. ilus!

K-d olid kenasti vanavanemate juures, meie kulgesime sinna laupäeva lõunaks ja saime ämma sünnipäevast ka veel osa :) pühapäeval nägin üle hulga aja kalleid kursakaaslasi, nii et all-in-all - täiuslik nädalavahetus!!

poolfinaal

Eesti laul sai loonulikult edasi! mul polnud selles mingit kahtlust. üldiselt olid väga igavad laulud kõigil, Ungari, Taani ja Serbia muusika meeldis, teised olid igavad. õnneks oli FB-naisteka õhtu, nende kommentaaride abil läks 2h kiirelt, muidu oleks raudselt uni peale tulnud. ma seekord meie iga-aastasel ennustusvõistlusel ei hävinudki :D tavaliselt ma olen alati viimane...

neljapäevase teise poolfinaali järel julgen ennustada, kas finaalis on Eesti laul esikuuikus ;)

statistika

K-d laulukonkurssi lõppvooru ei pääsenud.

6-aastasi sai edasi ainult 4, kuigi esines 18 last. 7-aastasi oli nt. 12 ja edasi sai 5. 

mina ega lapsed pole kurvad. tüdrukud ütlesid isegi, et ei tahaks sama laulu uuesti laulda :) neil pole veel süsteem selge ja ma ei hakanud rõhutama ka, et see on võistlus. lihtsalt rääkisime, et kontsert. 

eks emasüda tiba kripeldab, aga kui vaatasin, et nelja edasipääseja hulgas olid 3 last ühest lasteaiast, kellega žürii esinaine kõige rohkem seotud on, siis jah, rohkem pole midagi öelda... õnneks meie laste rühmakaaslane osutus ka valituks, kellel on tõesti superhääl!

lood ja laulud

sel aastal osalesid K-d Raeküla Vanakooli Keskuses korraldatud lauluvõistlusel Viisiratast veeretades. sealne konkurss on lausa mitmevooruline, tänane kirjutis eelvooru kohta. 

osaleda said lasteaialapsed Pärnu linnast ja maakonnast. lapsi oli tõesti palju, mõnest lasteaiast lausa kümmekond ainuüksi 6-7-aastasi. 

laulud valisid tüdrukud ise. liiga kerged palakesed välistasin, lasteaia muusikaõpetaja selekteeris veel viimaste sõelalejäänute hulgast kõige sobivama arvestades hääleulatust ja muid detaile.

laulud, mis juba enne harjutama asumist olid selged, lihviti veelgi kaunimaks. kõik tuli nagu kulda, kuid mikrofoniga proove tehes läks Karinal kõik segi - laps ei kuulnud ennast läbi mikri kaja ja sündi plõnnimise :( lisaks olid mõlemad nädal enne esinemist kergelt köhas-nohus, mis ei olnud enda kuulmisele just abiks. siiski sai esinemispäevaks kõik korda ja mu laululind jälle viisipidajaks. 

Karinal on imeline oskus end kokku võtta - tal tuli laul ikka väga hästi välja (proovidega võrreldes)

Karita, kullake, on meil ju tuulepea - proovides laulus nii ilusti, aga laval oli pea laiali - tarvis vahtida publikut, uksetaga käivat saginat ja tont teab veel mida. ta on üldse ärevam, ju siis lavanärv pole veel nii hea. kuigi laulda ta väga tahab, on minu meelest vägagi musikaalne ja igasugu hüpped võtab jummala puhtalt, mida iganes ma ette laulan :) 

täna-homme selgub, kas lõppvooru tüdrukutel ka asja on. loodan väga, et on!

kuulasin-vaatasin ju kõik esinejad ära. mulje on hea, kui pean mainima, et väga paljudel lastel läksid sõnad korduvalt meelest ja nii mitmedki laulsid ikka kohati täitsa mööda. kas oli nüüd tegemist lavanärviga või vähese harjutamisvõimalusega või kes teab millega. kohati oli aga tunne küll, et lauluõpetajad olid registreerinud kõik lapsed, kes ise vaid tulla soovisid, eelselekteerimine oli jäänud tegemata. või siis jah, polnud piisavalt aega lapsele laulu kinnistada ja kõik toimus ülejala. 

minu lapsed said ikka õnneks mitu nädalat tööd teha ja laulu varasem teadmine/sõnade peasolemine aitas ka kõvasti kaasa.

kui koju hakkasime minema ja mina kuskil garderoobis kohmitsesin, olla keegi muusikaõpetajatest/žüriist tulnud Herr Abikaasa ja laste juurde ning öelnud, et meie lastel on väga head hääled ja nad peaksid laulmisega põhjalikumalt tegelema. kes see daam täpselt oli, ma teada ei saanudki, aga väga hea on sellist tunnustust kuulda :) :)
Karina esitab: "Wendy laul"
Karita esitab: "Seitse kassi" 

silver sepp

külastasin Silver Sepa fantaasiapillide kontserti lastega. oli see vast lustlik ettevõtmine :) superäge inimene! no kes teine teeks naelapilli või vanast jalgratta rummust trummikomplekti või võtaks 75-st lapsest just minu kaksikud voolikupille mängima? :) :) eks eriti tore oli ka seetõttu, et kõik toimus otse meie nina alla ja need esimese rea nubinad said nina päris pilli sisse ka pista :D

uued kummitajad

minul kummitab Stigi & Elina "Goodbye to Yesterday"

loodan südamest, et see laul võidab ja Eesti saab ühe hea lauluga ka Eurovisioonile minna! Stigi helikeel on minu veregrupp :)

lastel ikka Krussis Keelte "Kaugel külas"

aja puudutus

 

Inimmeri

Vahepeal on toimud nii palju. Oli laulupidu, oh imeline aeg! Pool aega ma lihtsalt ei suutnud laulda, sest liiga ilus oli ja pisarad tikkusid silma... iga korraga on tunne veelgi ülevam.

Uus koorivorm

Ühtlasi oli see aeg minipuhkus perekonnast - hää sõbrants K. pakkus oma kodu mulle peatuspaigaks, nii et ei pidanudki kooli põrandal ööbima. Sain kokku Norras resideeruva kalli sõbrantsiga, kellega sai väheke kaotatud aega tagasi teha :-) 

Pere tuli laupäeval järele ja veetsime koos mõlemad laulupeo päevad. Mina käisin vahepeal laulmas ja mees toimetas lastega. Nad olid väga tublid!

Pidu lõppes, emotsioon on hää!

Lapsed said endale selle päris eestluse tunde sisse, kui lapäevasel kontserdil kõik koos kaasa kõikusime ja püapäeval tantsupidu vaatasime. Herr Abikaasa arvas aga, et ühtki järgmist Pidu küll vahele jätta enam ei tahaks! Esimene emotsioon oli võimas olnud. Ma ei teagi, mitmes Pidu see mulle oli, aga alates 5. klassist olen kõigil käinud!

Järgmine kord jälle!!

Mr. Entertainer

Robbie Williams on nüüd oma silmaga nähtud :) Jaa, ta on tõesti Meelelahutaja suure algustähega! Rahva käimatõmbamine ja lõa otsas hoidmine käis tal 1-2-3 ja kõik oli hea. ma kohe ei oskagi kommenteerida või emotsioone kirjeldada. minu jaoks oli algus parem kui tema kuulsad lõpulood, aga siiski, väga nauditav. üks huvitav loodusnähtus oli ka: samal ajal kui pilvede taga vajus laulukaare taha merre päikesekera, mis pilved siiski punaseks värvis, tekkis laulukaare vastu mäele vikerkaar! ja-jah, pilves ilmaga, ilma päikese ja vihmata. ja seda kõike enne Robbie lavaletulekut nii umbes 5 minutit :)

see, mis toimus nii minnes kui tulles Tallinn-Pärnu maanteel, oli puhas pornograafia (kuigi me ei läinud 2 h enne algust teele, vaid poole päeva ajal ja öösel viisin ka Herr Abikaasa Paldiskisse, nii et tagasitulek oli ka 2 h nihkes). kõige hullemal hetkel sõideti must mööda kahekaupa korraga, samal ajal kui minu auto teps mitte tee peal ei seisnud... politseid ei olnud, aa 1 siiski oli nii sügaval põõsas, aga ma oletan, et need konstantselt 150-ga kihutajad isegi ei näinud neid. no ma saan aru, et võimekus puudub, aga lükaku siis vähemalt auto tee äärde seisma, ikka võtab liikluse veidigi rahulikumaks, kui masin nähtaval. 50 m sügavusel metsateel pole tõesti mingitki abi. või siis oleks tulnud küsimused, et miks nad lätlasi taga ei aja. ei tea jah. kui Gumbali ajal oli välja panna kümneid patrulle, miks siis ei olnud, kui naaberriikidest tuli 11000 inimest?? vihaseks ajab, ausõna! 

ütleks nüüd lõppu midagi positiivset ka: see, kes on korduvalt näinud Rammsteini laivis, teab, et ükskõik kui palju Robbie oma showga pingutab, ei ole see pooltki nii võimas ja ehe kui Rammsteini omad.

P.S. punane lava ja ülim intiimsus oli Robbiel mingi hetk shows tõesti olemas ja ma ei olnud netist seda kohta enne näinud, kui unenäos vaatasin :D

Robbie-uni

nägin unes, et olin Robbie Williamsi kontserdil VIP-lounge's, kus pääses kokku ~30 inimest. meie istusime teises ehk viimases reas, ees oli veel seisuala nii 5-6 inimesele, mis oli tagantpoolt piiratud. istusime, ootasime ja imestasime, miks see tühi on. siis saabusid mingid lakutud välimusega poisid, kes Robbie tulekul hirmsasti kiljuma ja vingerdama hakkasid... ja mu mõte oli, et kas ka sina Robbie?

kontsert ise oli võimas, nautsin ja laulsin kaasa, ise mõeldes, et kuidas see väike lava ülejäänud 50000-le lauluväljakul olijale kätte paistab :D kõik oli muuseas väga intiimselt punaseks valgustatud.

selline vahvalt punane see lava oligi

eks siis paistab, kuidas 20.08. paistab sinna lauluväljaku pääle too kontsert kätte. ega ma oma arust ülearu ärevil pole Robbie etteaste pärast, aga nagu unenäod näitavad (mulle, kes ma kunagi und ei näe), siis ikka ootan hirmsasti :)

Kuldmikrofon ehk K-de esimene solistide konkurss

Karina esinemas

Karita lõõritab

päeva juhtisid sõbralikud klounid Piip ja Tuut :)

kirjutan paari sõnaga juurde, kuidas siis oli: üldkokkuvõttes K-d olid väga tublid. mina närveldasin imelikul kombel oluliselt rohkem. ega ma ju tea, mis lapse hinges toimus, aga välja nad kuidagi ärevad küll ei näinud. minul tahtis süda rinnust välja hüpata, kui oma laps lavale kutsuti. lavaproovi ajal läksid sõnad meelest ja viis sassi, eriti Karital, kuid kontserdi ajal tuli kõik ilusti välja. keskendusid, vaatasid lakke või seina ja laulsid ära!

ise arvan, et klounidel oli ikka suur osas päeva sujumisel ja üleüldisel soojal õhkkonnal - iga laps kutsuti ilusti lavale, tutvustati last ja laulu ning õpetajat, pärast sai igaüks ise endale kingi valida ja anti ka diplom. 

tulemustest niipalju, et anti välja grand prix ning kuld- ja hõbemedalid. ehk siis pooled lapsed said hõbeda, pooled kulla :) K-dele seekord hõbemedalid. esimese korra kohta igatahes suurepärane, sest sujuv lavaleminek, julge ja õige esinemine ning kena käitumine oli ise kulda väärt! 

väheke võin ikka norida ka, mitte oma lapsi, vaid züriid. ikka stangaaeg tuli tagasi, kui medaleid jagama hakati. näide? aga palun: nooremates gruppides läks kuldmedal korraldaja tütrele, ühe kooli direktori tütrele ja muidu tähtsate lauluõpetajate lastele. mitte et neil kõikse paremini välja tuli või sõnad meeles oleks olnud. mis teha, käsi peseb ikka kätt. ses mõttes isegi hea, kui mittekellegi tuttavana kunagi lastel mõni lauluvõistlus tulemuse poolest hästi peaks minema, siis on tunnustus õige ja aus.

Rabarock 2012

käidud, nähtud, kuuldud :)

alustan algusest, eks! üldmulje koha pealt nii 4- vast. miks? aga sellepärast, et esimene oli muusika koha pealt minu jaoks täielik feil. Reckless Love ja Kosmikud olid hääd, Evert ja draakonid oleks pidanud ju ka olema, aga kuna kõik bändid olid suht uimased nagunii, rahval töönädal ka seljataga, ootasid kõik miskit, mis vere käima lööks ja emotsioonid taevasse tõstaks. selle asemel aga uimav lõppemine. Evert ei ole festivalibänd, ma ütlen. nad on väga head, mulle meeldivad, aga indoors ja plaadilt. rahvas tundus ka seda meelt olevat.

reedese päeva märksõnadeks minu jaoks on hoopiski 70+ aastased festvalikülastajad ning Seenelava. teatavasti saavad kõik pensionärid tasuta sisse ja kohalikud eakad näisid seda suht aktiivselt kasutavat :) õnneks end nina-vingus-kontingent kohale ei vedanud, vaid olid saabunud memmed, kel rullsoeng uhkelt lehvimas ja pärlirida kaelas. jalutasid, vaatasid, istusid, nautisis. eriti ehedalt meenuvad ühed vanaprouad, kelledest ühel jalg mõnusasti raju rocki ajal rütmi kaasa tatsus ja teise rullisoeng muudkui takti nõksutas. super! tuled kohale ja ei hakka ohkima, kuidas noorsu hukka on läinud, vaid sulandud sisse ja naudid. kusjuures tädikesed ei tundud end ebamugavalt ega võõristavalt. ja siis oli veel üks memm oma teismelise lapse(lapse)lapsega. tüdrukule peab muidugi au andma, et ta memmega kenasti koos oli, tall burksi ja juua muudkui tõi ning truult temaga koos ringi jalutas. kätt südamele pannes, mina vist teismelisena küll poleks julgenud vanaemaga kuhugi sellisele üritusele minna. mul poleks see mõttesegi tulnud! memm ise oli ka põhjalikult ettevalmistusi teinud :) nägin mingi hetk teda karpi lahti koukimas, kust tulid välja rohupudelid, millest igaühest tabletike suhu lupsas ja coca-cola selle kõik alla uhas. ikka ette tuleb mõelda, eks ;)

no ja Seenelaval jätsid kustumatu mulje Jürgen Rooste ja Karl-Martin Sinijärv oma luuletustega. vennad olid kenakesti hoos ja anti ilusti minna. Rooste muidu naudib etlemist täiega, mis tegi selle veel kordi paremaks! too Seenelava oli hea mõte. öine Kukerpillide pidu läks esimesest loost alates täiega käima, päris lõpuni ei suutnud olla, töönädala väsimus tappis, aga kuulsin, et kõik laulsid kaasa ja pidu käis taevani :D

nüüd laupäeva juurde. ütleme nii, et reede öösel kodus olin väga morn ja mõtlesin, et kui poleks rasedat sõbrannat, kellega järgmiseks päevaks minek kokku lepitud, ei lähekski. nii pettunud olin reedeses kavas. aga läksin siiski. ja hästi tegin. kõik oli super! The Dwarves oli küll räige, aga hea, Winny Puhhi laivi ei saa kunagi alahinnata, Metsatöllust rääkimata. leidsin värskust lava ees möllamas ka käia ;) Andrew W.K.oli meeldiv üllatus oma party-metalliga! 

sellest ma parem ei räägi, kuidas herr Abikaasata tundub kõik mõtetu ja nõme (ta jälle metsalaagris), aga laupäeval ma taipasin end ta töökaaslaste seltsi haakida mõneks ajaks, mis leevendas mu igatsust mõnevõrra ja tõstis oluliselt tuju. sõjaväelastega on juba kord nii, et kui üks sobib, sobivad teised ka ;) ühe pundi mõttemaailm sobib kuidagi kokku ja need mehed on omad, missest, et mina neid kuigi tihti ei näe. tundub, et nende jaoks olen mina ka oma, nii et win-win.

kohtumiseni järgmisel aastal Rabarockil!!!

Edu Otile!

venekeelne versioon väga hingeminev. judinad jooksid üle selja, kui esimest korda kuulsin!

väga hea mõte mitmes keeles versioon teha, läheb inimestele südamesse.

soovin Otile tõesti edu ja loodan, et finaali saab!!

sosinal hõigates

palun kõik järgnev jutt lugeda sosinal või kriuksudes, sest selline hääl mul hetkel välja tuleb...

eile sai teoks sõit Riiga Rammsteini kontsedile. emotsioonid ülivõrdes, nagu alati!!! lõpus oli korra kurb ka, sest tundus, et see oli meie viimane kohtumine selle bändiga (kuidagi lõplik oli see lahkumine...).

pilt 2010.a. kontserdilt

seisukoht oli hea, isegi õhku oli hingata ja nägi ka (kui bänd alustas ja lõpetas saali tagaotsas, siis me olime peaaegu lava ees :D ). lätlased on jube tuim publik muide. rahva röökimisest ei läinud mul kordagi kõrvu lukku, Eestis juhtus seda pidevalt :) parkimispornost ei hakka ma siinkohal rääkima. sõbrants ennustas, et pärast show'd on Arena Riga ümbruses vähemalt 10 kraadi soojemaks läinud, lumi sulanud ja lilled õitsevad. Rammstein saavutaski suht ligilähedase tulemuse: -13 pealt -8-le, kõnniteedelt oli vahepeal paks jääkiht ära lõhutud ja inimesed olid kõik täitsa lilles. lumikellukesi siiski ei täheldanud. nii et kõigile külma üle vigisejatele soe soovitus - ülepäeva Rammsteini kontsert ja elu on ilus. isiklikult arvan, et mulle tekitas see sooja ning energiat Rabarockini välja.

hääle kadumine on osaliselt seotud kaasahuilgamisega, aga tegelikult on kurk juba mitu päeva kraapinud ja mingi nohu ka tekkimas.