paar pilti, mida ei saa jagamata jätta:
1. tuldi värisedes õuest tuppa, kisuti kõik külmad vammused seljast ja Karina võttis otsejoones suuna ahju äärde. tõstis üht jalga, siis teist vastu ahju, aga ei saanud vist piisavalt sooja. siis viskas end käpuli ja voila! - kohe mõlemad jalad soojad :D ega õde kaks korda mõelnud, kohe ikka samamoodi. ütleme nii, et minul pole sellist geniaalset ideed mitte kunagi pähe tulnud. küllap mängib siin rolli võimleja taust ;)
2. paberkonfeti-sadu. rõõmu kuipalju, olgugi et kõik asjaosalised olid külmast nii kanged, et konfette pidi laskma Herr Abikaasa. aastavahetuseks mõeldud meelelahutus jäi toona teostamata ka külma ja pimeduse tõttu. nüüd vaatasime, et hea ongi, neist sai hoopis vahva talvevaheaja lõpetaja!
külm oli lastel aga seetõttu, et kodu juurde ei näidata mingil juhul enne nägu, kui külm on võtnud võime liigutada. kelgutada on ju vaja ilmast hoolimata.
tegelikult avastasime üleeile meie kohaliku metsatuka rüpest ilusa sileda jääga metsatiigid, mille peal on igati mõnus uisutada-suusatada. tol päeval lustisime niisama, eile vedasime suusad ka kohale. millegipärast ei ole keegi enne meid seal suuskamas käinud (uisutamise jälgi oli küll näha). peab muidugi tõdema, et Tammiste kandis on lund tõesti liiga vähe, et suusatamisele mõelda. tiigi peal on aga täpselt parasjalgu :)
Herr Abikaasa sõitsis klassikajälje ette ja K-d panid järele. kuna lumi on praegu hea kohev, siis libisemine on super ja jälg ilus. ma arvan, et üks tiigitiir on nii 600 m. kuna tuul kiusas väheke, siis tiirukese tegimegi. aga nüüd on teada, kus hea lähedal suusatamas käia.
