silver sepp

külastasin Silver Sepa fantaasiapillide kontserti lastega. oli see vast lustlik ettevõtmine :) superäge inimene! no kes teine teeks naelapilli või vanast jalgratta rummust trummikomplekti või võtaks 75-st lapsest just minu kaksikud voolikupille mängima? :) :) eks eriti tore oli ka seetõttu, et kõik toimus otse meie nina alla ja need esimese rea nubinad said nina päris pilli sisse ka pista :D

uued kummitajad

minul kummitab Stigi & Elina "Goodbye to Yesterday"

loodan südamest, et see laul võidab ja Eesti saab ühe hea lauluga ka Eurovisioonile minna! Stigi helikeel on minu veregrupp :)

lastel ikka Krussis Keelte "Kaugel külas"

oli üks tore päev

pühapäev päälinnas:

• uisutamine sõpradega jäähallis, kus selgus, et K-d suudavad märkimisväärseid kiirusi juba arendada (kahjuks ka kukkuda nii, silm sinine ja prilliraamis pragu)
• Ice Age Live Saku Suurhallis. K-d olid sillas ja tõesti oli täitsa tore ning huvitav
• mõnus õhtusöök hiinakas - kõik olime meganäljased ja sai kiire ning hea kõhutäie - kirsikana, mmm....
• extremu tagasisõit lumetormis, mis õnneks lakkas Kernu kandis, kuid Paldiskist sinnani edenesin maksimum 50-ga ...

  

  sõbrad koos/hoos

  

  koostöö võlu - kiiruisutamine kelguga :D

piiritu õnn linnupesast

mul oli eile õhtul kodus säramas väike päike :)

nimelt sai Karita pärast nelja kuud püüdmist ja harjutamist ja vihastamist ja veel harjutamist lõpuks Linnupesasse!! no see on võimlejatel see element, kus oled kõhuli matil ning pead varvastega tagant pead puudutama. 

Karinal tuli see kuidagi lihtsamalt ja Karia oli lõputult kurb/vihane, et temal see ei õnnestu. ise rääkis, et tema nii hästi ei paindu, kuigi spagaati teeb edukalt ja küünal või sild pole ka mingi probleem. 

mina arvasin kogu aeg, et asi on tehnikas, sest üht last vaadates on selgelt näha, kuidas kõht-põlved on maha surutud ja tahapoole kaardub selg-pea, Karita vaeseke püüdis end igatpidi maast lahti ajada, et varvastega peani ulatuda... kui nüüd lõpuks pihta sai, siis oli õnn piiritu :D lihtsalt kepsles mööda tuba, tegi nii igaks juhuks iga natukese aja pärast veel mõned linnupesad ja aina ohkas imestunult: kuidas mul küll see nüüd lõpuks õnnestus :D

2014 kokkuvõte ja uued tuuled

ei saa just öelda, et 2014 oleks hea või ilus aasta olnud. minu jaoks varjutas seda oma lähisugulaste kehv omavaheline läbisaamine. muus osas oli ok aasta, tiba tühjavõitu vast. abikaasaga on meil suhted korras, kui ma midagi tahan, siis seda, et ise vähem vinguda suudaks ja Herr Abikaasa tähelepanelikum oleks (no jõuluks näiteks sain temalt kingiks spa-paketi kõiksugu hoolitsustega, mis ta ise valinud oli, super!). arvan, et saame hakkama :)

lastega oleme hakanud järjest paremini läbi saama, nad on praegu super vanuses! kui ma unistasin emaks saamisest, siis just sellises vanuses lapsi ma ette kujutasin - äärmiselt asjalikud, kellega saab vabalt arutleda, miks vihma sajab ja lilled õitsevad, tainast rullida ja ratastega koos sõitmas käia ning lolle nalju teha saunas a la sul on seened selga kasvanud ja siis selle üle kõik koos naerda :D kõige parem muidugi on eneseteenindusoskuste täielik omandatus! riietumine-pesemine-söömine-lõikamine jne. loomulikult katsetatakse meie kui lapsevanemate piire iga jummala päev pidevalt, vahel on jube fustreeriv, aga enamus aega on juba tore :) 

trennis on K-del huvitav ja tore, neile ja meile väga meeldib! enda kohta ei saa ma jätkuvalt öelda, et trenni teeks. nüüd olen sealmaal, kus olen vähemalt välja mõelnud, kuidas ma nädala sees saaksin trenni teha, kui lapsehoidjaid pole võtta (ja neid pole õhtusel ajal). ma pean ja tahan, siis saan ka!

Märksõnad möödunud aastast mäletamiseks:

• märgid-märgid-märgid, kõik tuleb sulle endale ringiga tagasi, nii hea kui halb, rohkem head tuleb teha
• potipõllumajanduse võidukäik
• kodused toimetused remondirindel (koridor)
• vene jura, reaalne hirm, lõplik pettumine poliitmaastikus (lihtsalt vastik on)
• uus auto - jeee - oli see vast hea otsus lõpuks!
• kultuuriellu tagasiimbumine - enne laste sündi olin väga aktiivne külaline muusika- ja kunstimaailmas, nüüd olen jälle reele saanud  ja oh kui hea see on :)
• Laulu- ja tantsupidu ning koorilaulja elu - imeline!
• käsitööd ikka teen ja tahan edaspidi ka teha - rahu iseendas

2014.a. jooksul on toimunud minus veel igasugu muutusi. halvema poole pealt ütleks kohe ära, et olen väga ärev ja murelik, sellest osast tagaks lahti saada. veel ei tea kuidas, aga midagi ma ette võtma pean. esiti katsetan rakusoolasid, siis vaatan edasi. Mare ju ütles: lase vabaks! pean proovima ;) 

hea poole pealt panen siinkohal kirja, et hakkasin käima homöopaatia koolitusel, ostnud mõned selleteemalised raamatud (varem lihtsalt lugenud ja tutvunud teemaga eelnevatel aastatel) ja vähehaaval katsetanud. mulle väga sümpatiseerib mõte, et ise otsustan, ise vastutan, kuidas ja mis mu ja laste kehaga sünnib. tavamedistsiinis on mulle pikka aega vastu käinud see, et arst ütleb, et nii on nüüd vaja teha või seda-teist-kolmandat rohtu võtta. ei seletata, mis ravim on, mida teeb ja mis kõrvaltoimed on (näiteks mida teeb AB soolestikuga ja miks lihtsalt piimhappebakterite juurdevõtmine kõike võluvitsana korda ei tee mitte). lisaks on mu oma vaist tunduvalt parem, kui kitlis med.töötaja oma. nii mitmel korral lihtsalt on nii olnud, et paha hakkab.

ja nüüd ma olen selles imelises maailmas, ei ma ei ole peast tumeroheline (kuigi ka neil, kes on, on õigus omadele vaadetele, eks!), ja avastan ja uurin ja kuulan ja proovin :) loodan, et sellest kasvab midagi suurt ja ilusat, millele saan läbi elu toetuda. Euroopas on homöopaatia laialdaselt kasutusel ja apteekides vabal saada, Eestis hetkel ravimiamet seda apteekidesse ei luba, loodan, et mõistus võidab raha kunagigi ja vajalikke terasid ei pea enam althõlma lennukiga tuttavad Inglismaalt, Prantsusmaalt või isegi Lätist tooma. kui ikka loodususlikud vahendid põhimõttel sarnane ravib sarnast aitavad enamlevinud haiguste/krooniliste vaevuste puhul, siis HP kasutamine on minule puhas võit. sageli olen end leidnud mõtlemast, kuidas eestlane loodusravist ikka nii kaugenenud on? on ju ainult loomulik, et esimese ravivõttena kasutaks ikka ravimteed, jalavanne või mähiseid, seejärel hakkad apteegist abi otsima. meil on vastupidi, paraku.

tööelu osas tunnen, et on paigalseis. kõik on nagu ok, aga kirge pole. no ei ole, mida ma teha saan. vanale ametile ka tagasi ei tõmba, lihtsalt tahaks midagi... ise ka ei tea, mida. kõrvale midagi hingele. šampinjone või kitsesid kasvatada või midagi... hetkel ma olen enesega rahu teinud, et praegu nii on ja see on väga mugav - normaalne palk, hea tööaeg, kõik on käe-jala juures, aga, aga... 

uuelt aastalt ootan veel otsusekindlust keelt õppima hakata. mul on jube kehv pea tegelikult, aga ma tahan. proovin ka. ehk siis leian võimaluse praktiseerimiseks ka Itaaliamaal ;)

mulle on öeldud, et teen liiga palju lastele ja liiga vähe endale. võibolla on nii. samas kui sul on lapsed, siis neile tuleb anda võimalus maailma kogeda ja areneda siis, kui selleks on aeg, mitte 10 a liiga hilja. perega toimetamisi on meil olnud palju, pea igal sammul, 2015.a. jätkame sel suunal, lisaks tahan võtta ega iseendale ja meile kahele, sest siis on hea ja ilus.

märgid-märgid!!

2014 lõpp

kui pärast jõulupidude hullust sai hoo paariks nädalaks maha võtta, oli oi kui hea tunne. ega need peod küll väga tempot ei lisanud, aga ikkagi, kuidagi pingeliseks kujunes. 

LA pidu oli pigem tagasihoidliku repertuaariga, kuid super jõuluvanaga, nagu alati. 

K-d on kõige keskmine sirgeim :) küünlapaar

Rühi pidu oli suurejooneline spordihalli üritus. rahvast palju, esinejaid üle saja. K-d olid tohutult närvis - päev läbi pidev nihelemine, isegi enne lavale minekut rivis oli näha, kus sahkerdasid pidevalt. mul oli neist nii kahju. teha polnud aga midagi, sest esinemine oli kell 18 ja terve aeg see ärevus kruvis... tegime küll päeva jooksul igasugu trikke, et mõtted mujale viia, aga ei miskit. varem pole sellist asja niiväga täheldanud. loodan, et rohkem esinemisi tähendab pingega harjumist. ennast teades see muidugi nii ei juhtu... 

võimlemiskavad olid vahvad, eriti hea meel oli mul selle üle, et K-d end väga kokku suudavad võtta ja maksimumi peale teha esinemine õigel hetkel :) tublit tööd tehakse trennis, kaks õpetajat korraga on ikka super (üks on põhiõpetaja, kes juhib tundi, teine, noorem, käib laste seas ringi, kohendab asendit, näitab reaalselt põrandal kõik ette ja abistab)! hiljem, kodus, esitasid nad kava veel külalistele mitmel korral ja ka tuli ilusti välja. 

kuuse tõime sel aastal riigimetsast, Herr Abikaasa maskis ilusti riigiõivu 3 m kuuse eest ja suundusime kodu lähedale raiesmikule. oh sa jutt, kus seal olid tihedad kuused - valguse käes kasvanud puu on ikka midagi muud, kui meie oma põlismetsa alt võetud isend. puu kaunistamine oli küll täielikult tüdrukute teha ja see tuli neil igati ilusti välja. toimetasin terve tunni või rohkemgi ja pärast heitsid puu alla õndsusohkega pikali :) mäletan oma lapsepõlvest täpselt samasugust reakstsiooni :) puukene on praegugi väga ilus ja okkaid on ta poetanud ainult moe pärast. väga ilus ja tubli puu.

enne jõulu käisid kaksikud H-d oma empsiga külas ja see oli niiiiiiiii tore - meied lobisesime ja tegime süüa, lapsed mängisid täielikus rahus. tahan veel ja enne suve paluks!! ;) 

perepilt 2014 jõuluvana ja jõulupuuga

kodune jõul oli 24.-dal koos päris jõuluvanaga, kes oli igati ülesannete kõrgusel :) kutsutud olid emad-isad ja onutütre pere. kõik lugesid salme, laulsid ja oli tore. kokkamine koha pealt läks kergelt - minu valmistada oli ainult hani ja suupisted. kapsad, vorstid ja seapraad tuli külalistega kaasa. no hea küll, jäätise kõrvale õunakooki tegin ka, aga see oli rohkem nagu oma lõbuks :) 

25.-dal käis veel mehe tädi pere ja lastel oli omavahel toimetamist küll ja veel. 26.-dal sõitsime mehe sugulaste manu maale, tegime seal surnuaiaringi ja külaringi ning õhtuks tagasi koju. hästi mõnus on, kui niimoodi rahulikult saab toimetada.

aastavahetuseks oli plaanis sõbrad küll kutsuda, aga ühed jäid kõhugrippi ja teised sõitsid päälinna ning kolmandad olid oma metsatares, seega veetsime leboõhtu ETV ja muu parema seltsis kodus laua ääres oma perega ning rakettide ajaks läksime linna kuuse alla. näha polnud midagi :D hull udu! kuulda liigagi palju, sest ilutulestiku paugud olid liiga kõvad ikka 5-aastatele kõrvadele kell 00:00 öösel, kui neil tegelikult kõikse parem uneaeg on, eksole. aga üle elasime. purjus noored olid muidugi jubedad, sest ma pole sellist nähtust ikka palju aastaid enam kohanud. ehk nüüd mõned aastad jälle ei kohta ka. tulevikus jääme pigem säraküünalde ja õnnevalamise peale - inimlikum ja maalähedasem.

õnnetina sulamas

kodus valasime vana-aasta õhtul traditsiooniliselt õnne ka. minul oli väga selgelt püssimees ja karu :D mehel ja lastel kõigil oli koera moodi elukas, Karinal veel ka saar tuuliku ja kadakatega (no nii selgelt oli see pilt) ja Karital liblikas/printsess tiibadega ning lohe. Herr Abikaasa ütles praegu, et temal oli ka printsess (!) mida iganes see tähendab.

head uut aastat Lindi raba vaatetornist!

uue aasta esimesel päeval läksime traditsiooniliselt rappa, seekord kondasime Lindi raba ääres ja pidasime vaatetornis piknikku. nii hea oli maaõhku hingata. ülejäänud päevad sai lihtsalt olla ja puhata, raamatuid lugeda. aeg oli aeglane, mõnus!

head uut aastad, mu lugejad!!