armastus on valus?

kõik on ümberringi nii kurjad ja pahurad või kurvad ja õnnetud. ei saagi aru, miks. ma ise olin ka eelisel nädalal selline. ehk on sel seos ärajäänud talvega, valguse puudusega. kui lumi on maas, tundub kõik ikka puhtam ja kenam. üksindus on vähemalt valgem, niimoodi mulle kunagi paistis teistpool kuud...
aga jah, kurb on kuulda, kui sinu jaoks tähtsate inimeste elud on sassis. kuidagi ei saa aidata ka, sellistest asjadest peavad ikka asjaosalised ise välja tulema. või siis eesmärke muutma ja suundi. öelda on kerge, ma tean. samas selline ühe koha peal tammumine ei anna muud, kui jalgealune muutub vesiseks ning vajud üha sügavamale, kuniks on sootuks võimatu välja rabeleda.

vaatasin soome pealt mingit mõtetut suhtesaadet, selline psühhiaater stuudios värk oli. ei olnudki nii mõtetu tegelt, minu jaoks oli point selles, et tõdesin veelkord, kuivõrd õnnelik ma oma suhtes ikka olen :) ja see on hea, lõpmata hea. teate, mis kõige parem on? aga see, et me mõlemad oleme õnnelikud, ausõna! hea tunne on praegu. teiste elu keerdkäigud panevad mind alati enda elule mõtlema ja väikesed murepilved kaovad kohe, sest need ei mängi rolli, lihtsalt tuleb oodata tuult, mis nad minema puhub.

ei kujutagi ette, millised sõbrapäevad seekord tulevad. ikka jube on küll, kui see kõik ei tule südamest, mida kombeks öelda on. tegelt on nõme, et mingil päeval aastas sa mõtled oma kallitele inimestele või teed kaaslasele kingituse. meil õnneks nii ei ole, ikka siis ütlen, kui tunne peale tuleb, et elu on ilus just koos Temaga.

get off the track, Veerpalu is back!

Jaagu minek oli super, aga Baueril on lihtsalt tiivad, sinna pole midagi teha.
ülilahe oli muidugi. mõned pildid illustreerimiseks.







meie kass samal ajal

I'm a midnight!

You are darkness and moonlight and a sky full of stars. You're nocturnal, but not in a lonely way. You are the moment when an unbelievably good rock show goes into its third encore. Just when everyone starts to wonder if it's finally over, the band runs back on stage and starts another song. You are the time of night when everybody knows it's getting late, but nobody wants to go home. You are the smoke machines, still going strong, and the stage lights that make that smoke glow blue and red. You are the warm mass of people singing along in unison, the sweaty rockers, the guitar solo, and that split second when you could swear the lead singer looked in your direction.

roosamannavaht

kas teile tundub ka, et hästiunustatud vana on see kõige õigem uus?
mulle tundub, eriti kui mõelda tagasi kooliajale ja magustoitudele. millest selline teema praegu, aga sellepärast, et meil on kodus veel pool potti roosamanna vahtu alles :P isver kui hea see ikka on! me sõime eile end oimetuks. pärast oli ikka suht raske olla. aga nii juhtub, kui ammu pole saanud ja hiiglama hea on.
teiste lapsepõlvest meenuvate suurköökide jaoks lihtsalt valmistavate magusroogade kohta võin sama öelda - piima-, karamelli- ja kakaokisellid ruulivad. ja neid on palju kergem seedida ka kui mingeid kooke või shokolaade.

aga üks asi, mis mulle ei meeldinud lapsena ega nüüdki on mannapuder kiselliga, külmavärinad tulevad peale, kui sellele mõelda. paljudele tekitab sama tunde saiavorm, õnneks mina hiilisin selles alati kuidagi ära. no aga see puder, oh õudust! koolis keedeti see alati millegipärast põhja, eks! ma alati mõtlen, et kui kodus miski põhja kõrbeb, siis teed uue, aga lasteasutuses on ikka nukker küll, kui kokk on hooletu ja selle all peavad kõik pidevalt kannatama, sest 500-le lapsele mõeldud putru just ühe liigutusega ära ei viska, kui see põhja keeb.
ja lumepallisupist pole ma ka kunagi aru saanud...

veeloom ikka

suurematsorti kõrvahädad ületatud, mis kestsid terve aasta, otsustasin, et lähen jälle oma lemmikkeskkonda - basseini. oi küll see oli hea :) ma olen ikka hüljes, pole midagi teha ;) ja suureks rõõmuks pidin tõdema, et jõudsin kõik kaasa teha (vesiaeroobikas käisin noh) ja harjutused olid suht meeles. jalalihased ei öelnud üldse, et pidur-pidur! me pole terve aasta midagi teinud, aga käed nutsid küll natuke. põhiliselt "nuudli" vettesurumise harjutuste kompleksi peale. aga ära kannatasin, selline hea tunne tuli jälle.
tore oli tõdeda, et hinna-kvaliteedi suhe on endiselt hea ja et trenn on 10 min pikemaks veninud :))) milline rõõm.

õhtul, pean küll tunnistama, oli kell pool 11 tunne, et vähemalt südaöö on. selline väsimus oli peal. uni tuli hea ja oli hea. nii vähe on õnneks vaja, eks!? kui nüüd kõrvad ka vastu peavad, oleks imetore. aaa, praegu on paremas ninasõõrmes hoopis kohutav nohu, teises, ei midagi. väga veider, esmakordne kogemus.

heietusi elust

on teada tuntud tõde, et ootamine on raske. oma kogemustest võin sellele väitele kahe käega alla kirjutada (kuigi vasakuga ei oska eriti). ei oskagi öelda, kas asi on minus või oludes, aga viimane ring tuli ikka eriti raskelt.
ükspäev tabasin end mõttelt, et see sõda on minu närvikava palju põhjalikumalt tuksi keeranud, kui mehe oma. tema on rahul, isegi rahulolev, endale kõike tõestanud ja leidnud, et on tuleproovi läbinud. minul ei olnud midagi tõestada, ei olnud ka eesmärgi pool aastat üksi vastu pidada. ma ju tean, et olen selleks suuteline. lõppude-lõpuks, paljud inimesed elavad üksi ja elu on ilus. ongi ilus, aga ainult siis, kui see on sinu valik või kui kogu aeg ei vasarda kuklas mõte, et kellelt järgmine telefonikõne olla võib või mis sisuline see olema saab.
no ja nüüd ongi olukord, kus ma olen pidevalt hoopis teistsugune kui varem. ja ma ei saa sinna mitte midagi teha. endal on paha ja teistel on paha. ehmun pidevalt ja kõikide asjade peale, öösiti ärkan võpatades, kui kass voodist maha hüppab või kui naaber uksest käib. kõik on igav, tavaline. kõik need asjad olid enne täpselt samamoodi ja ei häirinud mind mitte üks raas, nüüd aga küll. ja ma muudan end nii sõltuvaks, kuhu on kadunud see tugev tüdruk, kes kõigega hakkama saab ja oma mehele toeks on? ei tea. tahaks teda tagasi, väga! pole kahjuks kuskilt võtta...

TALV TULI, JEHHUUU!

võõrdumine

imelik, ma olen kuidagi netikaugeks jäänud viimasel ajal... eile õhtul korra mõtlesin, et võtaks arvuti lahti, aga ei viitsinud. tegin siis väikese analüüsi, et miks küll. muidu ikka tuulan netiavarustes, kui vaba aega laialt käes. tuli välja, et reedel töölt minnes jooksid mu silmad veits aega vett ja väga valulikud olid. küllap ma siis hoidsin alateadlikult arvutist eemale, et silmadele puhkust anda.

neid on ju väga vaja, silmi nimelt, sest loodus pakub vaatemänge, mida ei taha vahele jätta. käisime tormituulte kiuste randa piilumas (nagu ka mustmiljon muud pärnakat) laupäeval kell 18 ja 23, aga ei midagi, ainult natuke jäämägesid oli paista, vett ei kusagil. veetase oli alla meetri, lihtsalt tuul ulus kõrvus. aga pühapäeval oli tõesti, mida kaeda - jää oli mereranda trüginud ja end suurteks kuhilateks kokku ajanud. liivavallid ja jäämäed vastastikku :) mingi koha peal oli eriti lahedalt mingi riba jääd 5-6 meetrit liivale sõitnud, ülejäänu jäi viisakalt merepiirile ikka. no ja see päike, vapustav! ilm oli super, tuju oli super, mis arvutist me räägime, eks ;)

laiskus lõpetada

kätele pilku heita eriti hetkel ei taha. on teised karedad ja kriimud. kõik see on tapeedi süü, mis seinast maha tulla ei taha. tegelikult võitsime ikka meie ja nüüd ta seal koridori nurgas mustas kilekotis mossitab, aga hullult punnis ikka vastu küll. no ei ole olemas! liiga hästi pandud vist, et kuskilt nurgast hargnema ei hakanud, ikka vesi ja pintsel pidi varuks olema, kui sentimeetri-haaval seda ollust seinast maha tahtsid saada.

ühesõnaga varsti saab meie senisel roosal koridoril olema uus nägu :) veidi teist tooni ja rõõmsam. ega sel roosal ka väga viga polnud, aga no olgem ausad, mina valisin ju beezi, poes mehed ajasid midagi toona sassi, sest lahti võttes oli see suht roosa. arvasin siis, et küll kuivab õigeks, aga see oli vale lootus. ja mis te arvate, mida mees värvivaliku kohta ütles enne, kui ma seda valima läksin? õige! ükskõik mis värvi, aga mitte roosa...

märkus enda jaoks: kass peajagu lühemaks võtta, kui uuele tapeedile ka küünejäljed tekivad.
märkus kassiomaniku jaoks (mhhh, jälle mina): mitte kassi süüdistada, et talle selline keskkond luuakse, kus ta oma loomulikke vajadusi rahuldada ei saa.

kas teile ka tundub, et mul on mingi muutuste periood? mul endal on küll, eriti mis värve puudutab ;)

et siis sellist värvi olen ma ;)

talveuni

olen tähele pannud, et inimesed siin jagunevad hommiku- või ööinimesteks, suve-või talveinimesteks, soolase- või magusainimsteks. mulle need määratlused kuidagi kohe ei sobi. ikka on mingi kiiks sees.
no näiteks mulle meeldib hommikul magada (kuidagi ei saa jalgu alla kell 7, ega 8), aga hea meelega lähen õhtul vara magama ka. siis armastan ma nii magusat kui soolast, eriti juustu, shokolaadi ja õunu. ja selle aastaaegade asja suhtes jään ma üldse eriarvamusele. kumbki diim mind endale ei saa, seda võin kohe öelda.

suvi on jäk, sest on palav ja higistamine on üks vastikumaid tegevusi mu meelest. talv on bõrrrr!, sest on külm ja kodu on jahe ja kütma peab (kuigi paar kelgutiiru on tore teha vahel harva). kevade ja sügisega on hoopis paremad lood. olengi vist selline +15 kraadi inimene, kellele meeldib, kui jakk on seljas ja kergemat sorti papud jalas. ja et saab lehtedes sahistada või kevadel mere äärde sooja tuuleõhu lõhna nuhutama minna.

tegelikult ma tahtsin seda öelda, et mingid veidrad salakavalad väsimuse lained rulluvad must üle - oled nagu ikka ja järsku tunned, et oled nii väsinud, et jalapealt kukuks magama. siis umbes tunni hoiad vägisi silmi lahti ja mingi hetk on kõik jälle normis. veider. sellest ma muidgi üldse ei räägi, et õhtul 5-7 magamine pole mingi kunst ja siis 10-st uuesti edasi tududa - mõnus :)

muutuste aeg

ärge siis minust linna peal mööda kõndige, eks ;)
selgituseks: väike värvivahetus toimus. lahe on! tegelikult see küll päris nii minema ei pidanud, aga blondeeritud juustele midagi muud peale pannes ei ole lihtsalt võimalik tulemusi ette arvata...

sorteerimise jätkuks

võin öelda, et teine prügikast on ostetud ja mõned topsikudki sees :) aga loomulikult olin ma sunnitud eile lõuna paiku tavalisest pürgikastist välja urgitsema kassikonservi karbi, mis sinna hommikul unise peaga automaatselt rännanud oli.
prügi on kuum teema, üks sõbrants on omast arust kaval, ütles mulle, et pesemata majoneesipurk on segaprügi, millele ma muidugi hoolega vastu vaidlesin. ta ei tahtnud kuidagi aru saada :) see on automaatselt toppeltarve, mitte segaprügi, seletasin ma. ikka pesema peab, inimesed. sellest pole aru saanud, kas sildid tuleb eemaldada või mitte.

aga see, et lund sajab, on ülimõnus :)))

tuleb vist kolliks hakata

prügikolliks, noh! igatahes igast uksest ja ankast tuleb vastavasisulist infi, mida ja kuidas sortima peaks, et me oma planeedil ära ei upuks prügi sisse. mõte on hea, teostus kehv. millegipärast jääb initsiatiivgrupil kõige olulisem lüli alati vahelt ära. ma mõtlen siinkohal toimima hakkamise lüli. ma saan aru, et eramajas vastutab iga koll enda eest - kui on vale tops või paber kastis, siis trahv kaela, aga suures majas ei ole see lihtsalt tuvastatav, kes mida kuhu viskas ja kõik maksavad lõbusasti koos. see selleks.

kui ma ka saan aru, tahab sorteerida ja komposteerida, siis on see ikkagi raske, sest Pärnu linnas vähemalt ei ole nendel kohtadel pakendikonteinereid, mida linna kodulehekülg lubab... normaalne, eks!

ja see on ka lahe, et prügivedaja otsustab, kes teeb õigesti, kes mitte. mismoodi??? prügi peab ju kilekottides olema, kamoon! et iga kasti juures võtab vana digika, teeb klõpsu ja salvestab läpakasse, nii? johhaidii!

ei, ei, ega ma paha pärast, mõte on hea ja ma olen kahe käega selle poolt, aga läbi peaks asja rohkem mõtlema.

edu igatahes. siinkohal pean tunnistama, et mõttest, osta teine prügipang panekndite jaoks, pole ma veel kaugemale jõudnud.

mingi uus hoog on peal

mul on tõesti uus hoog peal, tuntud dieedipidaja (IRW!) nagu ma olen. Heidi siin rääkis mingi kuu või nii aega tagasi, et meie onupoja naine olevat veregrupi dieeti pidades mängleva kergusega 2 kg nädalaga alla võtnud (ja ta on selline ideaalkaalus naisterahvas). tundus kuidagi ahvatlevalt kerge, et sööd ainult neid toiduaineid, mida sinu organism heameelega seedib ja muudkui salened. ei ole nii kulla sõbrad! tuli välja, et minu veregrupiga (A-pos) ei olegi selliseid toiduaineid, mida organism tahab. vähemalt söödavaid mitte :(
dieediprofiil on järgmine:
*taimetoitlane
*kasulikult mõjuvad aedviljad
*tofu (wtf is that?), mereannid
*teraviljatooted
*oad
*kaunviljad
*puuviljad
kaaukao võti:
*vältida liha
*piimatooteid
*harilikke aedube
*lima ube, nisutooteid
abivahendiks:
*aedviljaõli
*sojatoidud - ei tea mis need veel on ja kuidas seda valmistama peaks?
*aedviljad
*ananass - see on vist ainuke asi, mida ma väga armastan :P
trenn:
*joga
*thai shi
ei kõla just minu moodi, aga nagu peaks.

pikast jutust vastavasisulisest raamatust lugesin välja, et liha peaks asendama kalaga, hea on süüa pastat ja mõnda teravljatoodet ning palju köögi- ja puuvilju. jee rait! iga dieet ütleb seda. aga noh, mingi hetk võiks proovida küll ju.
shotimaal proovitud sojapiim oli küll täiesti maitsetu ja isegi värsked mustikad ei teinud asja natukenegi paremaks.
ei-ei. ma olen ikka positiivne praegu ;)