Lordi vol. 100

jah, see postitus tuleb mu kassist. mis teha, kui ta selline on, et mitte ei saa kirjutamata jätta. igatahes on temas toimumas talvised muudatused - kasukas tiheneb, toidukauss tühjeneb, uni paraneb ja tuju halveneb (see viimane peaks küll kevade sümbol olema, aga ega mul päris normaalne kass pole ka). igatahes ükspäev me läksime riidu - olin teisel kõhu kenasti täis söötnud ja ta end ahju kõrvale toolile kerra tõmmanud. see tool on meil strateegiliselt tähtsas kohas - ühes kõike käidavamas nimelt - ja Lordile meeldib just seal peesitada, sest sealt on hea möödakäijaid käpaga äsada. nii ka seekord, nagu mööda läksin, sain käpaga! tal ei ole õnneks kombeks küüsi välja ajada, tavaliselt kostitab ta liikujat sellise tömbi käpamatsuga ja siis vaene kannataja peab teda sügama ja küsima, et miks sa nii tegid? mille peale vend end laialt sirgu lööb ja eeldab, et teda paitatakse. seekord aga, vana põrsas, kargas ta mulle kätte kinni ja hammustas! käsi on täitsa kriim kohe :( ja ma ei saa siiamaani aru, miks? ise ta ju alustas!
vot selline loom.
ja mu vanemad on ameerika-maalt tagasi :) nii tore, ma hakkasin end juba täitsa üksi tundma...
kass muidugi mängis solvunut paar päeva, siis aga andis alla ja lasi end sügada, paitada ja nurrus sõbralikult stiilis, et lõpuks ometi te tulite, ma pidin pidevalt ilma pai saamata elama ;)

mul on vist kirjutamispaus

ei teagi miks, lihtsalt ei ole tahtmist ennast maailmaga jagada praegu. kui uuesti lainele saan, küll siis kuuleme jälle.

täitsa ametlikult keskkõrvapõletikku põdev inimene on tänasest jälle tööl, kuigi arst ütles hommikul, et möödas peaks see jama olema umbes 2 nädala pärast... tegelikult ma teadsin küll, et niikaua läheb, aga ei tahtnud uskuda. vähemalt jubedat valu enam pole, jäänud on kumisev kõrv ja naksuv kuulmekile iga neelatuse juures. ja nii järgmised paar nädalat.
kui te tahate teada, mismoodi näeb välja ja tundub äralamatud selg, siis olge 3 päeva pikali ja ärge vahepeal eriti liigutage (sest liigutamine on ju valus).
muidu pole väga vigagi, ainult et tasakaaluorgan võiks kõrvas paika minema hakata, muidu see iiveldus ja mööda seinaääri käimine ei pruugigi ära lõppeda.

mis muusse puutub, siis sõgis on endiselt kõige kaunim aastaaeg :)

ei tea mille eest mind nüüd karistatakse :(

öösel hakkas kõrv pööraselt valutama. nagu hambaarsti juurde käigust täna veel vähe oleks olnud. kusjuures ma tean, et kevadeti ja sügiseti see kõrvavalu ikka mingil ajal tuleb, aga tavaliselt see saabub endast vaikselt märku andes ja ma saan ta arsti poolt antud rohtudega minema ajada. kroonilise kõrvavalutaja asi, juba samatark kui arst ;) seekord aga polnud mingit hoiatust - lihtsalt üks hetk ärkasin kohutava valuga ja iiveldusega (kõrvas ju tasakaaluorgan, mis iga kord oma töövõime kaotab, kui see valu algab).
ma siiamaani imestan, et end tööle suutsin vedada. stiimul muidugi oli, sest siitkaudu on mul kõige lihtsam saada kontakti oma arstiga (ühe asutuse värk, sisenumbrid ja puha). mingi väike kaitseingel mul vist ikka on, sest keegi oli hommikul aja ära öelnud ja ma saan lõuna paiku täitsa ametlikult doktori juurde minna :)
senikauaks u-uu-uuuuuuuu, jube valus on! :(

ilusat sügist!

täna ta hakkab :) ja ongi kuldne! päike särab taevas, rändlinnud on ikka veel siin. järelikult tuleb soe sügis :)

peaks vist vahepealseid lünki täitma, pole ammu midagist kirja pannud. mõned tähelepanekud siis:
- olen näinud vesiroti poolt peaaegu täielikult ärasöödud porgandit (ikka kõige rammusamat oli vaja tal närida)
- olen käinud Tiibeti Buddha Munkade Varja muusika ja tantsude etendusel (või kontserdil), mis jättis veidra tunde hinge. Laulud olid paremad kui tantsud. Kui see kõik minust üle voolas, siis oli ikka täitsa mõnus :)
- suvepaviljon on kokku pandud järgmist suve ootama. Loodan, et seda saab ka kasutada erinevalt sellest olemata jäänud suvest.
- elu on ilus :)

CIF

Mäletate minu seiklusi Shotimaal? arvan, et ikka ;) need meelnusid mulle väga eredalt möödunud nädalavahetusel, kui veetsin kolm päeva CIF Baltic-Nordic kokkusaamisel Lätis, Aluksnes. Vahetusprogrammis olles ei tajunud ma seda suurt ühtsust, mida ühingu tegevuses osalemine annab. Absoluutselt liigutav oli jälgida, kuidas inimesed mitme maa ja mere tagant üle mitme aasta jälle kokku saavad ja kallistavad, rõõmustavad, jutustavad. Mul pole varem võimalust olnud neil kokkusaamistel osaleda, kuid nüüd tundsin ka mina lahkumishetkel, kui kõik käisid ja mind kallistasid, et ma kuulun ja olen oluline lüli CIF-i tegemistes ja oluline nende inimeste jaoks :)
Ülemaailmne sõpruskond kogu eluks. Kui selle peale mõelda, siis on süda kohe väga soe.

Ilusat sügist teile ka!

The Would You Have Been a Nazi Test

Your result for The Would You Have Been a Nazi Test...

The Resistance

Welcome to the Resistance (Der Widerstand)! You believe in freedom, justice, equality, and your country, and you can't be converted to the the dark side.



Breakdown: your Blind Patriotism levels are borderline unhealthy, but you show such a love of people from everywhere and a natural resistance to brainwashing, you would probably focus your energy to fight the Fuehrer with furor, so to speak.



Conclusion: born and raised in Germany in the early 1930's, you would have taken up ARMS against the oppressors. Or even your friends' oppressors. Congratulations!



Less than 5% of all test takers earn a spot in the Resistance!








The Would You Have Been A Nazi? Test

- it rules -

Take The Would You Have Been a Nazi Test at HelloQuizzy

rõõmusõnum

Glawfinger tuleb Eestisse!!! minu suur armastus pärast 2007 Rabarocki. väga häppi praegu :) Ja nad tulevad Rock Cafe'sse, mis tähendab väikest publikut, ülienergilist lauljat ja ülimat lähedust bändiga. Super!

üldse tundub muusika lainel hetkel kõik korras olema, sest mul on Vajra budistlike munkade piletid ja plaanin veel osta Tõnis Mägi juubelikontserdi omad. Jõulumuusika pileteid on ka juba saada, aga see aeg tundub kuidagi liiga kaugel.

teatriga pole kahjuks samahead lood. Endla ei üllata millegagi, Rakvere ei tule lähiajal Pärnusse, ega ka Linnateater või Draamateater. Ma tahaks ikka näha etendust "Mina, naine", aga mitte ei saa pihta. peab ootama, mis muud, ja aega seni teiste toredate ettevõtmistega sisustama.

ülevaade seenemetsast

mets oli olemas, seentega nii ja naa. ega kurta ei saa tegelikult, sest kaks 10-liitrist ämbrit on suht ok kogus, eriti siis, kui need ka sisse tegema peab. rohkem ei oleks kuidagi viitsinud puhastada-keeta-purgistada.
aga jah, seekord oli nii, et lähimetsades oli rohkem saaki, kui kaugemal. kõigepealt läksime mehega muidugi kukeseeni otsima, sest me oleme sel aastal korra juba kõhu neist täis söönud. oli teisi ka, aga hooaeg hakkab lõppema. leidsime sealt hoopis mingid riisikad. millised, ei tea. aga söögiseened nad olid ja koju me nad tõime. (peab ikka seeneraamatu ostma). meie kaugemas seenemetsas oli 4 autot juba ees, kuid me kõik jäime suht pika ninaga - männiriisikad ei ole veel sambla alt nina välja pistnud :( mõni ikka oli ka, aga väikesed alles. korjasime siis lohutuseks punaseid pilvikuid ja kolistasime mööda külateid kodu poole tagasi.
metsas on niiiiii mõnus!

Riia mu arm

jah, ma käisin Riias :) küll hetkeks ja läbisõiduga, kuid siiski on see mu lemmikumaid lähipealinnu. Tallinna vanalinn ja üldse kogu linn on kuidagi rõhuv ja sünge, Riia aga väga ilusaid vanu maju, mõnusaid parke ja mõtteid täis. vanalinn on eriti armas, seal jalutades ei teki kunagi tunne, et tahaks ära - ikka veel sooviks olla ja avastada. eks oma osa mängivad ka noorepõlveseiklused seal, aga ikkagi, ilus linn on.

põhjusmõtteliselt käisin seal korraks täna öösel, sest viisin vanemaid lennujaama (nad hullukesed sõitsid USA-sse sugulastegele külla) ja tulin kohe tagasi ka.

Riias on üks asi, mis sealse võlu ära rikub - öö läbi töötavad valgusfoorid... aru ma ei saa, linnas on kokku öösel 10 masinat, aga kõik, kõik! foorid töötavad. isegi äärelinnas. neil on ju foore samatihedalt või veel rohkem kui Tallinnas Vabaduse pst.-l. nii ma siis seisin seal üksikuna ja ootasin mingi 10 min kindlasti kõigi taga kokku, et minema saaks. selles mõttes annab väikelinnas elamine kindlasti silmad ette.

ja ma pean kiitma meie GPS-i, ta sai hästi hakkama. Jaagup noh ;) Loviisat pole veel proovinud, aga küllap ta ka suunda juhatada teab. vahepeal sõitsin Jaagupi andmetel ca 20 km mööda põldu ka, sest ühest linnast (mille nimi mul muidugi meelde ei tule, ag ta asub enne Riiat mõnikümmend km-t) on ehitatud möödasõidutee, aga Prestigio kaardid seda veel ei tunnista. küsis teine ühtepuhku, et kas seadistan uuesti või pööran ümber? maruvahva :) koju jõudsin ilusti, kuid see sügisene udu oli ikka päris jube. loodan, et kui nad oktoobris tagasi tulevad, siis uduviirud kadunud ja paistab meeldiv sügispäike. loota ju võib, eks!

Tõehetk WTF?

eile see siis algas. uskumatu saade mu meelest. ikka suht haige inimene peab olema, et sinna minna ja veel haigem kaaslane/perekond, kes sul sinna minna laseb. olin täiesti hämmingus. mul ei ole just palju luukeresid kapis, aga sellisele mõttele, et oh lahe! lähen saatesse, ei tuleks miljoni aasta kestel ka.
iseenesest lahe ju vaadata, kuidas inimeste elud saates purunevad, aga see pole paraku minu koogitükk... miljonimängus on ikka oluliselt lihtsam 10000 peale jõuda. vähemalt eneseväärikus jääb alles. seal ei saa ju väita, et tulles mul polnud midagi, kui raha kaotan, olen samas seisus. arvamus sinust kukub ju kolinal kokku, mismoodi sa siis samas seisus oled huvitav?
kusjuures hull tünga tegemine saate formaadi poolt ka - võite vajutada nuppu, kui tahate küsimuse vastamisest pääseda. no ja siis tuleb selle asemel veel hullem küsimus, mis on otseselt seotud eelmisega ja annab vastuse nagunii ära. vaesed vanemad ma ütlen.
tõenäoliselt oli avasaatesse valitud ülimalt puntras eludega pere, et vaadatavust skoorida, aga ikkagi, jube julm.
mängime parem Aliast või Eesti mängu, eks ;)

unetu

juhtus midagi koletut - mul polnud üksöö und. kohe kole oli olla, alles mingi kell kaks vajusin ära. ma olen ju tuntud kuldmagajana. kui pea patja puudutab, siis uni ka kohe tuleb. kui 5 min pärast veel ei maga, siis juba hädaldan, et und pole. vabalt võib pärast tööd 2-3 h magada, siis veits üleval olla ja siis terve öö jälle rahulikult tududa :) ja nüüd istusin ma voodis väherdes üleval mingi 4 h. uskumatu! analüüsisin läbi kõik päevasündused, no ei olnud midagi põrutavat ega ülemäära emotsioone tekitavat, et magama ei peaks jääma.
igatahes, see oli kole kogemus ja mul on südamest kahju kõikidest unetutest!

mängime!

sel aastal juhtus täiesti ebatraditsiooniline asi - mees ei kinkinudki mulle mõnda üliasrmast iluvidinat, vaid mängu. ja-jah, just mängu - EESTI. teate ju küll, see laulamäng, kus on 6-valdkonna küsimused ja vastavalt ruudule sattudes tuleb ühele neist vastata. point on koguda kõikide valdkondade kaardid.
sõpradega ümber laua istudes sai selgeks, et ma olen täielik ajukääbik ja ei tea Eesti kultuurist ega ajaloost absoluutselt mitte midagi... eriti kui ümber laua istuvad 2 ajaloolast ja kultuuritibi ;) nalja sai muidugi palju, eriti siis, kui mu abikaasale sattusid küsimused parfüümide, vouge'i või Kolja kohta. kes oli Kolja ja miks selline küsimus pakist üldse välja tõmmati, jääb arusaamatuks.

kui kõik need 2500 küsimust meelde jätta, siis võiks vist peaaegu minna "targem kui 5B" saatesse.

huvitavaid fakte: siilid sünnivad valgete okastega, Eesti kõige põhjapoolsem linn on Loksa, Eesti jalgpallikoondis ON osalenud olümpiamängudel.

märka mind ka ;)

on parim, et Eesti taasiseseisvuspäev on just samas kandis, kui mul sünnipäev :) eriti sel aastal. öölaulupeo tõttu ikka. kestvad ovatsioonid, eriti koorilaulude kohta. kirjeldada kõike seda ei saa, kuigi väga tahaks. hea oli olla ja ilus. südames oli ja on soe-soe, sest eestlased on ikkagi oma rahvuse ja riigi üle uhked, olenemata tarbimisühiskonna võidujooksust. selle üle on mul siiralt hea meel, et inimesed on ilusad ja head :)

salakokk?

hmm... mu mehest on saamas salakokk. kui te teda tunneksite, siis te imestaks. mina ka imestasin. asi algas kõik sellest, et töökohas jagati ühikatubasid, kus on mõlemal üks tuba ja kahepeale köök ja muud ruumid. selgus, et köögis on olemas pliit ja külmik ja kraanikauss. mehed ostsid muidugi kohe mikrouuni, et ei-ei, nemad küll süüa tegema ei hakka ega oskakski, ainult soojendavad. ja mida minu kõrvad peavad kuulma! kohe sissekolimise järgselt viidi kohale taldrikud-tassid-kausid, seejärel küsiti, millist panni osta. ka pott oli siginenud. ja nüüd, kas teate, helises mul üksõhtu telefon ja hakati uurima, mida ikka prae sisse panna, et parem tuleks :P naljamehed, ma ütlen. ise räägivad, et ei oska munagi praadida, aga tegelt kokkavad salaja. eile uuriti, kust saaks sellise sõela, mis meil kodus on...
loodan, et kaugesse tulevikku jääb aeg, kus mees maitseb kooki ja teatab, et selle või tolle aine lisamisega tuleks ikka veel parem. või tegelt, võiks kiiremini tulla, siis saan mina teleka ees logeleda, kui mees köögis kokkab ;)