esimesi maitseelamusi

Karita maitseb kartuliputri. igavesti veider asi on see tahke toit ja selle neelama õppimine veel veidram. aga hakkama sai ja esimesest söögist läks tervelt kaks suutäit alla :)

Karina seevasti omandas hämmastava kiirusega pudru suust väljaajamise nipi. tänaseks on olukord aga selline, et kui maitseb, siis kaob kõik kui hundikurku, kui ei, siis on nutujoru kiire tulema.

kõige parem kraam on ploomi- või pirnimehu, aga kõrvitsapüree või porgand on ka päris nämma. kartul on endiselt päh!

uus ja huvitav

käisime täna esimest korda võimlemas. küll see oli tore - nii palju uut ja huvitavat. tädisid üldse ei kartnud, ka siis mitte, kui 4 tükki korraga ümber meie sädistasid :)
ja nii oligi, et võimlemine on tore tegevus. Karita vaeseke on meil tiba pinges, eriti õlavööde ja talle on sellist sihipärast liigutamist väga vaja. Karina vaatas niisama maailma ja oli asjalik. aga kõik see füsioterapeudi teadlik tegutsemine muutis tibud nii väsinuks, et koju jõudes kustusid mõlemad silmapilk ;)
teisipäeval lähme jälle, nii tore!

4 kuud

meie tütrekesed on juba 4 kuud meie ellu rõõmu toonud. ja see on tore :) perepilt 4-kuuste nupsikutega

Karita nägi just tonti

laupäeva hommikul avanes mulle selline vaatepilt - Peernate tsirkuseperekond

Sipsikud lustimishetkel

järgnevaks seeria mõnulevast Karinast

ja ma tahan kõiki tänada, kes on meile sms-e ja kirju saatnud heade soovidega. lihsalt ei ole alati mahti vastada. aga need rõõmustavad meid väga!

kannatus

ma tahtsin jagada maailmaga vahvaid hetki :)

pikutavad mu neiud selili päikeselaigus ja lustivad. mina toimetan niisama ringi. kuulen, et hääled lähevad millegipärast järjest kurjemaks ja varsti kaikub tagant toast kisa. lähen siis vaatan ja mis ma näen - Karina on pooleldi kõhuli/pooleldi külili ja ruigab õiendada, sest ta ei saa kõhuli, aga niiväga tahaks! tahaks sellepärast, et laulev lill on nii lähedal, kuid kätte ei saa. kusjuures ta saab küll ise kõhuli, aga see kannatus on ju nii lühike ;) Karita teeb täpselt samasugust koledat häält, aga veel tihedamalt ja kõvemini, sest tema kannatus on väiksem, ta on ju ise ka väiksem.
muidu on kõhuli keeramise katseid väga lahe jälgida, eriti seda, kui katseid kroonib edu, sest see õnnelik ja uhke nägu on sadat suve väärt!

ja kui sugulaste lapsed õpivad esimesest piiravast sõnast aru saama, siis see on reeglina "ei!", meie lastel saab see kindlasti olema "oota!" - vaesekesed... praegu nad sellest küll aru ei saa ja kisa tõuseb taevani.

järgmisel nädalal proovime lisatoiduga algust teha :p pakkuge parimat alustajat. ise kahtlen kartuli/riisi/kõrvitsa vahel. kaldun kartuli poole. kirjandus soovitab riisi. kõrvits aga maitseb hea. puuvilju esimesena ei taha anda - magus ju ja see pole hea, kui esimene maitselamus on magus, siis muud ei tahetagi.

ainult üks nimi

Jaan Tätte!!!

soovitan soojalt kõigile! minge ja nautige, kui aega saate.

meie käisime. lapsed jäid küll koju, sest maavanaema ei lasknud tibusid "lärmi" sisse viia ;)

P.S. Tätte soovitas, et ärge pärani lahti suuga suudelge oma esimest suudlust, pidi väga ebameeldiv olema :D

linna peal

võtsime eile südame rindu ja läksime linna peale kolama. väga tore oli :) tibud üritasid tududa ja pärast linnamüraga harjumist jäidki ilusasti magama. issi sünnipäeva puhul või nii.
väga vahva oli tegelikult tavalise inimesena kohvikus istuda ja rahvast vaadata. jalutasime ikka pika ringi, kohe igale poole - Vallika taha ja Rüütlis ja Koidula pargis. Vallikas oli Ivo Linna kontsert, seda kuulsime ka natuke. tegelikult oli eilne ringkäik Jaan Tätte kontserdi eelproov, sest nädala pärast tahaks teda väga kuulama minna ja lapsi ka hea muusikaga tutvustada. tellige kõik nüüd laupäevaks head ilma ja tulge ka, eks!

muus osas on elu ikka "Karina-Karita maal," kus aktiivne sebimine toimub väikeste ja pikemate pausidega 7-st 19-ni, muul ajal on vaikus :) viimase nädala jooksul on olnud millegipärast pidev nälg, kasvuspurt vist. aga ikka maruvahva on vaadata oma lapsi päikeselaigus üksteisele kilkamas vaadata ja näha nende silmades puhast armastust, kui me üksteisele otsa vaatame.

rannailmad

rahvas võttis seda ilmajaama viimaste suvepäevade teadet ikka jube tõsiselt. see oli tegelikult täitsa jube, ma mõtlen liiklust meie suvepealinnas. mul oli nimelt vaja korraks (rõhk sõnal korraks) linnas ära käia, aga sellest kujunes tunniajane ettevõtmine :( nimelt raekülast startides tervitas mind esimene ummik juba bussipargi juures ja see kestis kuni randapööramiseni Tammsaare puiesteelt. edasi sai suht rahulikult (kui välja arvata tüüpilised ridade vahel saalijad), aga kesklinn oli jälle hullumaja. ikka täis lollid on roolis. ega ma ise oleks ka võõras linnas samasugune, aga ikkagi, kui sa ei tea, kuhu pöörata, siis keset teed seisma jääda iga ristmiku peal ei ole ka vast mõtet. jää parem tee äärde ja tutvu kaardiga, eks?!
ja nii see läks, minu mõte kiiresti linnas ära käia ja seejärel mehele laste lõunaune ajal soe söök teha. õnneks me nälga ikka päris ei jäänud.
seoses suvega - ma olen jätkuvalt lubivalge, päevavalguse käes kissitan silmi nagu vampiir ja õueminek on sama veider kui rahvamassides liikumine. pruuniks saamist ei ole seega noortel lastevanematel päevakorras ;)

selle aastad "liiliasaak"

punane iludus :)

uued kaunitarid minu peenras

oranžid liiliad sattusid peenrasse kogemata. tegelikult on nad potiliiliad, mis mulle kingiti. ei uskunud, et peenras kevadel tärkavad, aga nad tulid siiski :)

aga muidu juhtus nagu ikka: tuli torm ja vihm ning just õitsema hakanud liilaid kaotasid oma õied. kahju! aga küll nad järgmisel aastal jälle õitsevad. ema tõi odavalt väljamüügilt juunis veel mõned sibulad, aga need pole veel üles tulnud. ega vist tule ka, ehk kevadel.

eestlusest

seda ma pole veel üldse jõudnud siin käsitleda, et ma ikkagi käisin laulupeol. see oli raudselt selle suve parim sündmus! ütleks kohe et viisaastaku parim, kuid üks teine teema kaalub mu elus ju kõik muu praegu üles ;)
kõik oli nagu päris, missest et ma kooris hetkel laulmas ei käi. panin aga oma rahvariided selga ja sammusin kaare alla, sest inimesele, kes on kunagi ise laulmas käinud, on rahva seas laulu kuulata täielik piin, sest SEE EI OLE SEE!!!! ei ole noh, aru saavad vast lauljad, seda ei saa kirjeldada, kui oleks üks suurest laulvast massist ja hääled sinust üle ja läbi voolavad nagu üks tohutu ookeanilaine. kõik oli super, eriti ühiskoorid muidugi. lauljaid oli meeletult palju ja kõik kõlas võrratult kaunilt :)
eestlane olla on ikka kõige parem maailmas ja meie lipp on maailma kõige ilusam. ja kui mul oleks ilus uus või stiilselt vana tume auto, siis ma sõidaks autolippudega ka ringi. aga kuna pole, siis ei taha lipule häbi teha.
aga ma andsin endale lubaduse, et järgmiseks üldlaulupeoks olen ma leidnud endas tahtejõu uuesti koori laulma minna ja seisan kaare all täieõigusliku laulupeolisena.

ma siin viimati hõiskasin oma pika ööune üle. teate, see hakkab vist reegliks saama, sest sellestsamast ööst alates olen maganud kõik ööd järjest, sest nupsikud ei ärka enne hommikut!!! perearst ka ei uskunud, kui talle rääkisin, et meie 3-kuused lapsed magavad kägu öö. kiitis siis meid, et me sellised tublid ja teadlikud lapsevanemad, aga ei saanud ikka märkimata jätta, et vaadake, kui hambad tulema hakkavad, siis nad muutuvad rahututeks ega taha magada. oli ikka vaja kõik ilus ära rikkuda.
enivei, tibud on nüüd suured, sest Karina on 5,8 ja Karita 5,4 kg. seda on palju, uskuge mind, sest suht raske on ikka lõtva last käe peal hoida. selg karjub lausa appi, kui mõlemad korrada pikemat aega süles on. küllap on see mööduv nähtus, aga ei tea ka. üks massaažikuur oleks hea või kogunisti kaks.
tegelikult tahtsin ma rääkida meie ööune saladusest. nimelt on olemad pr. Gina Ford, kes on tunnustatud Inglise lapsehoidja paar aastakümmet juba. ta on oma tähelepanekud ja kogemused paberile pannud ja andnud välja mitmeid raamatuid (koduleht on tal ka muide - http://www.contentedbaby.com/). ühe sellise otsa komistasin ma juhuslikult raseduse ajal raamatukogus kolades - "Rahulolev beebi: uus käsiraamat." raamat annab lapse vanuse nädalate kaupa ette päevaplaani, milla last toita, magatada, mängida, pesta ja seda 5-minutilise täpsusega. pean mainima, et toimib väga edukalt, kui jälgida kõike täpselt. selles mõttes jube mugav, et tead täpselt, millal beebid magavad, et saab oma toimetusi teha. ja lapsed on rahul ka :) kui vahel ise tahadki veidi laiselda ja ei aja neid õigel ajal üles, siis hiljemalt hetk pärast selle mõtte peast läbi käimist kostub lastetoast märguanne, et ei ole siin midagi oodata, tuleb minna. ausõna, kella võib õigeks panna. eks loomulikult on ka meil vahel päevaplaanist kõrvalekaldeid, kuid enamus ajast on nad tõesti rahulolevad beebid!

3-kuused nupsikud

just täna hommikul olid meie tütrekesed äkitse niiiii suureks sirgunud

Karina esimene haare

Karitale meeldib kõige rohkem süles olla

Heidi ja Riho kingitus lastele mängimiseks, praegu on nad paraku ise nukuvankritesse sobilikud

esimene konkreetne õdedevaheline pilkkontakt

kallid sipsikud ja mina ka (hakkame just õue minema)

varem ei tahtnud väga hõisata, aga täna öösel juhtus see jälle - meie tütrekesed magasid kogu öö kordagi ärkamata ja söömata :) Nädal tagasi oli ka selline õndsus, aga see oli vist seotud linnapea vastuvõtul käimise ja sellega seoses päevakava segiminekuga. põhimõtteliselt on väga veider kogu öö järjest magada, hoopis teine tunne tuleb, aga jama on selles, et olen olnud nüüd terve päeva veel unisem...

muidu on tibud puhas rõõm, soovitan soojalt!

kilkavat Jaanipäeva kallid sõbrad!

oma kodu õue peal on kõige mõnusam grillvorsti mängida :)

vasakult Karina ja Karita õhtust und nautimas

Rabarockil elu nautimas. ma valisin ikka väga õige päeva minekuks. reedel sai päikest võtta, aga laupäeval tuli vihma kui oavarrest. mitte et see pidutsejaid seganud oleks, aga ikkagi kui su peale niigi pidevalt pissitakse ja oksendatakse, siis oskad kuivast ilmast lugu pidada ;) Juustega juhtus nii, sest suht tüütu on laste imetillukeste sõrmede vahelt minu hiiglapikki juuksekarvu ära koukida. ise olen rahul!

Velikije Luki täies hoos

Karina: "aga mul on uus müts!"

Veidi väsinud Karita emme süles und ootamas

kui külalised käisid, siis jäime pildi peale ka - perepilt või nii

külalistele sai süüa ka meisterdatud - kalatort nämm-nämm :p

Mia-Lota mängukaare all mööduvad meie pärastlõunased mängutunnid. kui neile rippuvatele vidinatele käega pihta ka saab, siis oh seda kilkamist ja "jutustamist"

mina laiutan siin! - Karina

14.06. keeras Karina end esimest korda külili või vähemalt meie nägime siis seda esimest korda. Karita on ka paar korda juba pööranud, aga pole taibanud pilti teha

kohe pärast juuksurit

kas me pole mitte ühte nägu?

mängutund

väike kavalpea Karina

lähen ula peale :)

Rabarock, noh! jätame oma tibud veidiks vanaemade meelevalda ja lähme mehega endeid tuulutama. eks annan teada, kas igatsus muutus nii piinavaks, et poole päeva pealt ära tuleb tulla. ei-ei, ega ma pole rongaema, ikka üheks õhtuks lähen, teine päev jääb sel korral minu poolt mõjuvatel põhjustel nägemata.

olen juba 2 kuud ema

emme oma tibudega

"aafrika näljahädaline" ja "täiskuu" (kaaluvahe on neil hetkel mingi 0,5 kg, aga välja paistab küll et meeletult)

vahel on meil paha tuju

mänguaeg, issiga on nii vahva koos olla

perepilt beebide 2-kuu sünnipäeval

vahel väsib Karita ära, aga õde on teda varmas oma kisaga üles ajama ;)

vanavanemate juures Koongas magusasti tudimas

tegelikult mõledes ja öeldes on väga veider tunne see emaks olemine. see tunne ei tule kohe (vähemalt mul ei tulnud), see nagu kasvab iga päevaga. võibolla on asi selles, et minu tibud on väga palju pidanud nutma oma kõhuvalude tõttu ja see valmistab meelehärmi, aga kui nad on armsad ja naeratavad, siis küll süda paisub uhkusest ja rõõmust, et nad mul olemas on.

jah, Karital ja Karinal on olnud väga suured gaasivalud, mis nüüd tunduvad taanduvat (ei taha ära sõnuda, aga tundidepikkusi lohutamatuid nutuhooge viimasel ajal pole olnud). eks mõnes mõttes on loogiline, et nad sellised ärevad ja ergud on - võeti neid ju vägivaldselt ilma ette hoiatamata mu kõhust välja külma ja ereda valguse kätte. see ju traumeeriks iga inimest, eriti siis selliseid väikesi.

meie beebid on jah nüüd 2-kuused. suured inimesed juba, kui vanemate piltidega võrrelda :)

olemas on järgmised oskused:

*pea tõstmine kõhuli olles

*rusikaga mänguasjale pihta löömine ja omaette itsitamine, kui see tegevus õnnestub

*pea eest ära keeramine ja nina kirtsutamine või jonn, kui emme või issi suud pühkida üritab

*istuli hoides peaaegu pea hoidmine

*pilkkontakt ja naer, kui keskit vahvat silma ette satub

*suurte silmadega tunnistamine, kui keegi häält ja nägusid teeb

*hirmtugev või väga hale kisa, kui miskit ei meeldi

*emmet ingellikult magada nohistades heldima panna

selline eestlane olen ma