riid

fauna on segi läinud - eile jalutusringilt tulles nägin, kuidas 2 suurt kirjurähni üraskite pärast kaklesid. see käis umbes nii, et üks vend lendas teisele suurel kiirusel vastu saba, kui too suutäit puukoore vahelt välja õngitses. teine muidugi vihastas ja sõimas koleda häälega ning asus ründajat taga ajama. minust nad sinna maha jäid, arved klaaritud veel ei saanud. ei tea kas metsas on masu putukad ära söönud, et metsalind peab linna elama tulema... teiseks on kassid tegemas sügisesi kontserte, mis minu arust on veider. tavaliselt nad ju kevadeti maurivad ringi, sügisel ollakse ikka diivani-ilu ja süüakse end rasva. ka meie muidu nii rahumeelne loom oli eile väga äksi täis kuidagi ja kui ma selsamal jalutuskäigul vihast kräunumist kuulsin, siis oli kõik selge. Lordi rahunes õnneks kiirest maha ja täna magab juba jälle terve päeva akna peal :)

riid oli täna esimest korda ka meie majas, nimelt võttis Karina Karitalt lelu, mispeale see vihaselt kisama pistis. tavaliselt nii see lõpebki, et üks karjub ja tahab siis sülle nutujoru saatel (et vaata emme, ta tegi mulle ülekohut), aga täna sõimas mänguasja ärandaja teist vastu. nii nad seal vastastikku vihastasid, nutujoru jäigi tulemata, mängisid edasi :)
Karital on teine hammas ka tulnud, kohe 4 päeva pärast esimest, Karina ikka hambutu.
muid uudiseid pole vist, aa on ikka, kes soovib võib vabalt meie aia lehed kokku riisuda ja minema viia ;)

edu!

nüüd on siis kindel, et järgmine vabariigi aastapäev saab väärikalt tähistatud, sest me oleme mehega nüüd õnnelikud Rammsteini kontserti piletite omanikud :) :) :) Klari siis kartis, et jääb ilma ja suutis mind ka nii pabinasse ajada, et ma öösel netti logisin ja oma naiivsuses lootsin, et äkki on piletimüük juba öösel salaja pihta hakanud ning ma saan kohe jaole... ei olnud, of course.

hommikul jooksis ticketpro loomulikult kohe umbe, aga nii 10 x proovimise peale sain ikka ostu ära teha. ühesõnaga PIDU-PIDU!!!

E.

P.S. vanaemadega tegin täna kohe diili ära, et nad meil tibusid valvavad, pigviinide paraadi vaatavad ja vahuveini joovad (vein meie poolt)..

jehhuuuuu!!!

ülisuur rõõm - Rammstein tuleb Tallinna 24. veebruaril :))))))))
kolm korda üht suurt lemmikut kodumaal näha on suur rõõm lihtsalt.

mind hammustati :)

eile hommikupoolikul, kui hakkasin tütrekesel igemeid sügama (sest need niiväga ju sügelevad), sain ma hoopis hammustada uhiuue hambaga!!! ikka väga veider tunne oli. see agar laps on Karita ja kui hoolega vaadata, siis teine tuleb ka kohe. välja puhes siis alumine parempoole esihammas. fotosüüdistust pole, sest see on lihtsalt nii väike alles, et pildi peale ei jää. nüüd peab õde alt hoidma ja kaugemale roomama, kuna hammustada saada ei ole mõnus ;)

aeg lendab?

mitte niiväga, vähemalt minu jaoks mitte. hullu aeglaselt venivad need pudinad suuremaks. eriti neile endile tundub see piin olevat, sest vaim on oi kui valmis minema, aga keha ei tule kuidagi järele...

tütarde poole aastaseks saamise puhul käisime vaatamas oma pulmakohas õunapuud, mille tol päeval istutasime. puu on kenasti sirgunud, õunad võtsime ise kaasa ;)

sõin just mustikaputru ;) - pildil Karina

6-kuused

kassiga sõprust sobitamas (loe: kass kannatab ära)

mina oma tibudega, nagu ikka

selilimagaja Karina

kõhulimagaja Karita

muus osas on nii, et ma olen surmväsinud kogu aeg, kuigi midagi hullu nagu polegi. ehk läheb üle. tahaks liikuda rohkem kodust väljaspool, aga ei ole nagu aega (ei tea küll miks?) aga tulge külla palun!

lihtsalt elust

kõik siin räägivad, et mida suuremaks kaksikud lähevad, seda raskem on. ma ei tahtnud seda kuidagi uskuda, aga peab ikka vist rääkijatega nõustuma hakkama. võtame kasvõi minu blogipidamissageduse. ei ole just palju sissekandeid ette näidata viimasel ajal või mis? ei ole. mitte et aega ei oleks, aga kui kirjakast ja uudised üle vaadatud saab, ei ole lihtsalt rohkem energiat et blogi pidada. aga ma püüan nüüd mingeid lünki täita.

kui siin oli juttu kohalikest nokastanud sellidest, siis nad on oma kommentaariumit jätkanud, ükspäev bussipeatusest mööda kärutades kuuldus "müts maha!" - siis ma olin üksi; ja teinekord "see mulle meeldib!" - siis olime kogu perega. nii et jotadele kaksikud meeldivad. nemad on mulle ka rohkem meeldima hakanud selle läbi... uskumatu, eks! täna jälle jalutamisringil sõitis mööda väike poiss, siis tiirutas tagasi ja vaatas kärusse ning ütles: "oo, kaksikud!" seda nii omaette vaikselt. siis hetke pärast hüüdis mulle: "nii armsad kaksikud!" mina vastu, et tore kui meeldivad. poiss siis kurtis, et tal pole ühtegi õde. küsisin, et kas tahab üht endale, aga "EI" oli kiire tulema ;)

tüdrukud on muidu täitsa tublid :) Karita õpib roomamist, Karina tema ümberlükkamist ;)

röövel versus karu

selline mõte tekkis täna õhtul, et meie laste erinevad iseloomud võivad olla tingitud asjaolust, et ma raseduse ajal lugesin mitmeid kordi "Röövlitütar Ronja" lugu ja siis jälle "Karupoeg Paddingtoni." esimese loo iseloom on siis üle kandunud Karitale - meie tulesäde ning lõputu nikverdis. teise loo peategelane on selline hullult tore karu, kellel on ainult head mõtted - täpselt nagu Karina, kes on armas ja rahulik ja nunnu :)
ja nii ongi, et nad lähevad muidu järjest rohkem ühte nägu, aga iseloomud kaugenevad teineteisest. kuidas see nii juhtus, aru ma ei saa! nad on ühtede vanemate lapsed, olnud samakaua samas kõhus ja kasvavad samas kodus, aga üks tiirutab vigisedes ümber enda telje ja vaatab, mida kust nihverdada saab ja teine vaatab seda tralli rahulikult pealt. kui kõrini saab, keerab lihtsalt pea ära :)
ehk ikka rahuneb maha, muud öelda ei oskagi.

kommentaare

jalutab issi oma tibudega kodu lähedal tänaval. vastu tulevad kaks nokastanud meest ja vaatavad kaksikuid. hetkelisele vaikusele jägneb kommentaar: "no on kõva mees, pole midagi öelda!" :) :) :)
perearsti juures - arst vaatab-kuulab-jälgib sellise mõtliku näoga ja siis ütleb, kas te ise ikka vahet teete millegi järgi? ja ise küsib-ise vastab: "ah õige! kaalu järgi!"
maavanaisa muu jutu seas: "ja kui need kaksikud poisid tulevad, siis on juba teada, kuidas olla" meie kõik vakatasime ja vaatasime lollide nägudega talle otsa. ta ei saanud üldse ise aru, et ta midagi imelikku ütles seni, kui meie kõik küsisime, et mis järgmised?????? aga tegelt ongi selline värk, et kui äkki kunagi kerkib esile veel ühe lapse teema, siis ei julge, lihtsalt sellepärast juba, et äkki juhtub jälle nii... aga eks see omamoodi lahe oleks ja tõesti-tõesti, siis on kogemus juba ees ;)

õnn meie majas

õnn on meil nii ehk nii olemas, aga teate, et ükspäev nägin ma meie aknal ristiämblikku. need olevused tavaliselt linna elama ei kipu, aga see on ristiämblik mis ristiämblik. pidavat õnne tooma :) läksin teda siis eile jälle vaatama ja mida ma näen - teine samasugune on kõrvalruudu peale samasuguse võrgu püsti pannud ja peesitab ka seal. täitsa ime kohe! aga täna oli teine elukas kadunud, ei tea kas läksid riidu või sõi esialgne elanik uustulnuka ära. hea et nad sissepoole neid heitlusi pidama ei otsustanud tulla, ikkagi mürgised.
mind huvitab väga, miks meie kass enam ämblikke ei söö? varem pistis ta neid maiuspalaks või nii. sellest saan aru, miks ta ristiämblikke ei taha, aga toaputukad võiks ta küll nahka panna. kusjuures ma ei saa aru, miks ämblikud viimasel ajal tuppa trügivad. varem mõni tuli, aga nüüd on suisa invasioon... kas sügis tuleb külm või vihmane või mis?

sünnipäeva puhul

sai tibudele kleidid ka selga :) mina olen niisama ilus küll ;)


selle aasta sünnipäevaks siis sellised oivalised orhideed - ülikaunid olevused!

esimesi maitseelamusi

Karita maitseb kartuliputri. igavesti veider asi on see tahke toit ja selle neelama õppimine veel veidram. aga hakkama sai ja esimesest söögist läks tervelt kaks suutäit alla :)

Karina seevasti omandas hämmastava kiirusega pudru suust väljaajamise nipi. tänaseks on olukord aga selline, et kui maitseb, siis kaob kõik kui hundikurku, kui ei, siis on nutujoru kiire tulema.

kõige parem kraam on ploomi- või pirnimehu, aga kõrvitsapüree või porgand on ka päris nämma. kartul on endiselt päh!

uus ja huvitav

käisime täna esimest korda võimlemas. küll see oli tore - nii palju uut ja huvitavat. tädisid üldse ei kartnud, ka siis mitte, kui 4 tükki korraga ümber meie sädistasid :)
ja nii oligi, et võimlemine on tore tegevus. Karita vaeseke on meil tiba pinges, eriti õlavööde ja talle on sellist sihipärast liigutamist väga vaja. Karina vaatas niisama maailma ja oli asjalik. aga kõik see füsioterapeudi teadlik tegutsemine muutis tibud nii väsinuks, et koju jõudes kustusid mõlemad silmapilk ;)
teisipäeval lähme jälle, nii tore!

4 kuud

meie tütrekesed on juba 4 kuud meie ellu rõõmu toonud. ja see on tore :) perepilt 4-kuuste nupsikutega

Karita nägi just tonti

laupäeva hommikul avanes mulle selline vaatepilt - Peernate tsirkuseperekond

Sipsikud lustimishetkel

järgnevaks seeria mõnulevast Karinast

ja ma tahan kõiki tänada, kes on meile sms-e ja kirju saatnud heade soovidega. lihsalt ei ole alati mahti vastada. aga need rõõmustavad meid väga!

kannatus

ma tahtsin jagada maailmaga vahvaid hetki :)

pikutavad mu neiud selili päikeselaigus ja lustivad. mina toimetan niisama ringi. kuulen, et hääled lähevad millegipärast järjest kurjemaks ja varsti kaikub tagant toast kisa. lähen siis vaatan ja mis ma näen - Karina on pooleldi kõhuli/pooleldi külili ja ruigab õiendada, sest ta ei saa kõhuli, aga niiväga tahaks! tahaks sellepärast, et laulev lill on nii lähedal, kuid kätte ei saa. kusjuures ta saab küll ise kõhuli, aga see kannatus on ju nii lühike ;) Karita teeb täpselt samasugust koledat häält, aga veel tihedamalt ja kõvemini, sest tema kannatus on väiksem, ta on ju ise ka väiksem.
muidu on kõhuli keeramise katseid väga lahe jälgida, eriti seda, kui katseid kroonib edu, sest see õnnelik ja uhke nägu on sadat suve väärt!

ja kui sugulaste lapsed õpivad esimesest piiravast sõnast aru saama, siis see on reeglina "ei!", meie lastel saab see kindlasti olema "oota!" - vaesekesed... praegu nad sellest küll aru ei saa ja kisa tõuseb taevani.

järgmisel nädalal proovime lisatoiduga algust teha :p pakkuge parimat alustajat. ise kahtlen kartuli/riisi/kõrvitsa vahel. kaldun kartuli poole. kirjandus soovitab riisi. kõrvits aga maitseb hea. puuvilju esimesena ei taha anda - magus ju ja see pole hea, kui esimene maitselamus on magus, siis muud ei tahetagi.

ainult üks nimi

Jaan Tätte!!!

soovitan soojalt kõigile! minge ja nautige, kui aega saate.

meie käisime. lapsed jäid küll koju, sest maavanaema ei lasknud tibusid "lärmi" sisse viia ;)

P.S. Tätte soovitas, et ärge pärani lahti suuga suudelge oma esimest suudlust, pidi väga ebameeldiv olema :D