Võrus

eile juhtusid sellised asjad:
*tüdrukud pidasid kenasti vastu teekonna Eesti teise otsa ehk Võrru. esines väikest virinat ja tagasiteel üks suur jonn, sest kopp oli ikka täiesti ees juba sellest istumisest ja loksumisest. parandasime asja pooletunnise jooksmispeatusega Abjas-Paluojas mõnusalt jahenevas õhtus. seejärel kulges sõit koduni ilma ühegi piuksuta :)
*minnes pingutasin veidi (kmhh..) üle, mille politseionu kohe fikseeris ja mu vaibale kutsus, trahv jäi õnneks tulemata järgmises punktis mainitud põhjusel
*autouksed lukustusid mingil kummalisel põhjusel iseeneslikult töötava mootoriga masinal hetkel, kui mina olin puna-sini-vilkuriga autos ja mees tuli välja õhku hingama. lapsed istusid autos... väike värin, mis oli tekkinud trahvihirmus asendus õudusega, sest mida sa teed eikellegimaal, kui auto uksed on lukus ja lapsed sees nutmas (õnneks kliima töötas!)? aken puruks lüüa? ju vist! aga milline? ikka kõige odavam. küsida romulast, milline see kõige odavam on, aga millega sa küsid, kui telefonid on ka kõik autos??? õnneks oli politseionul oma telefonis kontakt "Uksemuukija," kes 15 min. hiljem kohal oli, ukse vahelt traadi sisse ajas ja meie lapsed päästis :) ah et kuidas me suutsime lapsed ja ennast rahulikuma hoida selle aja, kui nemad sees ja meie väljas olime? no ega kogu aeg ei suutnudki, aga mina muudkui silusin klaasi Karita juures ja laulsin "Rongisõitu." ei teagi, keda see rohkem rahustas - teda või mind - aga üle me selle aja elasime ja kunagi enam kordusetendust ei soovi! kogu see jama läks meile muidugi kõvasti maksma, aga ikka parem sularahas arveldamine, kui kirje liiklusregistris.
*saadud ülipiisav õppetund jala mitte väga tugevalt gaasipedaalil hoidmise ja laste üksi autosse jätmise kohta
*vaadatud üle meie eeldatav uus koduke eesootavaks talveks, kuna issil sinnapoole tööasja ja meie tahame ju temaga kogu aeg koos olla (eriti Karina, kes on viimastel nädalatel täiesti issikaks muutunud)
*tõdetud, et Võrus pole normaalset kohta, kus lämmi toit ka süüa sünniks :(
*promeneeritud Tamula ääres ja supeldud mõnusas järvevees ning kiigutud läbi kõik kiigud ja lastud liugu igast mäest :)

mõnus hommik

oli tore juhus olla kutsutud Estri poja Rando 2. sünnipäevale Nurmenuku puhkekeskusesse, kus saavad igas vanuses lapsed ja vanemad ja vanavanemad suht mõnusalt aega veeta.
meie pere hitiks olid loomulikult batuudid ja karussell.

 oma isa laps, eksole :)

 veel-veel!!

ma olen geenius!

kohe saate aru miks ;)

vaarika mannavaht vanillijäätisega

• korja-puhasta vaarikad
• lase läbi mahlapressi (mis on igal köögikombainil kaasas, aga eraldi on ka saada), võib kasutada ka vaarikamahla
• saadud mehu ajada mõningase vee ja suhkruga keema
• lisada manna, et saaks mannavahulikult paras paksus
• lase mannavahul jahtuda, seejärel vahusta
• lase heamaitsta suurema koguse vanillijäätisega!

geenius olen ma seetõttu, et kunagi varem ei ole keegi meie peres tulnud selle peale, et mannavahtu võiks millegi muuga ka tarbida, kui piimaga.
mu mees lisab siia juurde, et vaarika hapukuse võtab jäätis väga hästi ära ja nii ei ole jäätis ka liialt magus ;)

head isu!!!

ainult 2 sõna

f***ing suvi

see ei ole enam normaalne. päriselt! ma ei ole minestaja tüüp, eksole, aga eile võttis kuumus oma ja nii see pilt eest kadus :( ei oska enam midagi ette ka võtta, et veidigi leevendust saada. lapsed ei taha õues, seega ka mere ääres olla. see omakorda tähendab, et vette ei saa. toas on sama palav kui õues, ainult selle vahega, et õhk ei liigu üldse. ving ja hala, aga mul on tõesti kopp ees!!!
ja ärge öelge, et ega soe konti murra. külmaga on vähemalt nii, et kütad või paned riideid selga, mingi hetk saab ikka sooja, aga kuumust ei saa kuidagi ära ajada... oi sõbrad! ikka väga jube on olla :(

nagu 2 tilka vett

häbi tunnistada, aga mul hakkavad lapsed sassi minema... kuna nad käivad meil suht ühesuguselt riides (erinevalt riidesse pannes hakatakse näpuga teise peale näitama ja "äh-äh!" ütlema. see tähendab siis, et miks mul pole seda seljas, mis õel), siis saab lapsi eraldada peamiselt näo järgi. varem oli Karital üks muhk, aga see kadus ka ära, sinikaid hetke oi ole, kriimud on kleidi all peidus. eile ostsime ühed rätid, millega päikese vastu võidelda, aga need teevad plikad nii ühte nägu, et täna olen ikka mitu korda pidanud vaatama, kellega tegu. suht piinlik.
kaksikute emme rõõmud ;)

kohvikus ja LOOMAAIAS!!!

jah, käisime tõesti Tallinnas koos lastega! loomaaias loomulikult :)

kohe hommikul oli näha, et täna tuleb tore päev. kõik lapsevanemad teavad, mida see tähendab, eksole. teistele teadmiseks, et kui lastetoast kostab hetk pärast ärkamist kihistamist ja kilkeid, siis võib toredat päeva oodata. kui nuttu ja hala, siis loogiliselt mitte. ja tõesti, sõit sujus, tibud tudisid kenasti, Zoos püsisid kenasti kärus imekombel ja olid nõus koju tagasi ka magades sõitma :)

mõningane fotomaterjal jutu tõestuseks.

 suur kiisssss - näu!

 minu suured lemmikud lapsepõlvest alates - hülgepoisid - on alati valmis tsirkust tegema ja aktiivsed olema. mitte nagu mõni suurem loom, kes ainult õhtul välja tuleb. loomulikult jälle "näud"

leia pildilt ahv. vihjeks see, et see ei ole kumbki kärus istuja ;)

ahvipärdikul polegi lutti, peab siis puuga leppima...

amuuri leopardi päevane jalutuskäik kontrollimaks, kas õhk on puhas, et varsti saaks kaasa poegadega ka ilmarahva ette tulla. 

 elevandimaja juures enam ei jõudnud olla, aga ring oli peal ka

kahju ainult, et meie loomaaed niivõrd vaene on, et kõik väga räämas paistab :( loomulikult arendatakse, aga ikkagi on niiiiiii palju veel teha.
nii et selle suve suursündmus on nüüd toimunud, jääb ole veel Raja Talu miniloomi vaatama minna ja seenele ;)

1aasta 3 kuud

nii vanad on mu tütrekesed täna :) selle puhul sai käidud poes, vanavanemate juures maasikal ja rannas natukeseks. see viimane oli nii tore, et äratulemisest oli vaimustatud issi, meie oleks veel vees mõnulenud. tal hakkas nimelt külm, sest päike läks peitu... praegu mõnus jahe õhk voogab aknast sisse, sest lõpuks saabus see pauguga vihm.
torti me ei söönudki. ma ei tea, kas pärast aastast sünnipäeva peaks veel iga kuu torti sööma? ise siin mtõen, et 1a 6k oleks paslik süüa ja siis kaheselt jälle. neil on ju ka kalduvus paksuks minna, kui minu peale vaadata...
ok. ma olen liiga palju veini manustanud laste tähtpäeva ja jalka poolfinaali puhul ;) rohkem ei loba.

sun

väikesed inimesed saavad ka aru, et sellise ilmaga ei ole hea õues päikese käes olla. veidi aega hommikupoolikul jooksid ringi, siis hakkasid varju otsima ja tahtsid üldse tuppa ära. kuri-kuri päike! nüüd on vist küll juba +30 ja ikka tõuseb... nagu meie pulmapäeval 4 päeva vähem kui 4 aastat tagasi - siis oli ka selline seisva õhuga kuum suveilm, kus sulasid südamed ja asfalt.
ärge minust nüüd valesti aru saage, suvi on tore küll ja vihm oleks hoopis hull, aga nime poolest elame me ju parasvöötmes, võiks ju siis ollagi paras, eks! aga kus sa sellega, ikka vaja aasta keskmise temperatuurinäitaja kõrgemaks kruvimiseks hull suvi lahti lasta. hea küll, mängime siis toas ;)

rannamõnud

merevesi ja rannaliiv, rohkem polegi vaja, et lapsed õnnest kilkama panna :)

vett jätkuvalt kumbki ei karda, Karita paneks pea-ees lainetesse, kui me laseks. korra kukkus lainesse ka, aga tõusis püsti ja sulistas edasi. Karina mängib veidi madalamas vees - issi laps vist - jalad põhjas ikka pindlam. rannamõnusid jõudsid jõnglased nautida umbes tunnikese, siis muutus liigne avarus talumatuks ja taheti ära sülle ja autosse ja koju. hea ikka, kui väikestel lastel on väikesed soovid!

pugens

suur suvi

on käes teine jah :) me elame põhilise aja õues, seega siia eriti ei satu. nagu hommikul hävituspataljon silmad lahti lööb, kuuldub kohe lastetoast kahel häälel "õue, õue!" ja sinna me siis kohe pärast sööki tüürimegi :) päeva peale muundub see ka vajadusel "juua!" või siis "mämm-mämm", "näu" ja "emme" on ka olemas. issi kategoriseerub loomade alla, sest tema kohta tuleb ka "näu" :D siis vist on veel olemas "ai-ei-anna-ei taha-ou," aga nende tähendusest ei saa me alati aru või meile ainult tundub, et neid sõnu kasutatakse...
vanaema-vanaisa juurde minek on ka üks tore tegevus - nagu maja paistma hakkab ja kui veel nimetet kodanikud uksest välja astuvad, kaigub hull kilkamine. seal on üldse maailma tore olla, sest õue peale on tekkinud liumägi ja maasikapeenrasse maasud. need viimased on täielik hitt, enne ei jäeta, kui rohelised suu viltu veavad :)
ja Karina on meil väga musikaalne tütarlaps - laulab kenast rongisõidu laulu!!! õigel viisil, omade sõnadega. mul on nii hea meel, et vähemalt üks laps viisi peab! see oleks ikka õudne küll, kui terve nende lapsepõlve peaks ma jorutamist kuulama. Karita veel ei laula, tema paneb rõhku rääkimisele ja rööveldamisele.
sellised jutud siis praegu. head suve!

jaanik

meie imeilus jaanilaupäeva õhtu möödus Liisi juurdes Reiu jõe kaldal :) neiud pidasid vastu kella kümnenu õhtul. suured tänud kutsujatele! täna me küll rohkem hansapäevade lainel. tulge ka!

Head Võidupüha!!!

Kallid eestlased! Õnne meile!!!

hea nali :D

vaatasin praegu www.ilm.ee Pärnu ilma. et kas tasuks plaanida Rannapargi avamisele minna või keerab vihmale. tundub et tasub :) aga nali seisneb selles, et ennustus Võidupühaks ja Jaanipäevaks näitab päikesepaistelist ja sooja ilma, kuid vahetult enne ja pärast neid kahte päeva on märgitud vihm-tuul-pilved... ma millegipärast ei usu, et need kaks päeva pilved Eesti pealt kokku korjatakse, pühade puhuks või nii. tundub, et ei taheta rahva tuju pühade eel lihtsalt ära rikkuda. hetkel mul selline tunne, et ennustusega pandi mõne päevaga puusse ja need ilusad ilmad on täna-homme ära, kahjuks. meil sellest midagi muidugi pole, sest elame ikka Karina-Karita-maal, kus ilm pärast 8-sat õhtul enam ilma ei tee. on küll väike plaan minna sõprade juurde, kodust nii 20 km kaugusele, kuid laste uneajaks ikka tagasi tulla. tuleb arvestada ka muidugi asjaoluga, et kodanik issi on pea 3 nädalat USA-katega metsas sõda pidanud, viimasel nädalal pea magamata olnud ja laekub koju alles 22. õhtul. võibolla jääb minemata hoopis tema une tõttu ;) kuigi sellesse ma väga ei usu.
igatahes kena pühapäeva teile!

nagu filmis

mu akna taga oli eile nagu halvas ameerika filmis, kus emotürdukud autode vahele tormavad, kui maailm kokku variseb. no täpselt nii oligi.  mina ei pannud kohe tähelegi, aga ema, va kotkasilm, nägi silmanurgast, et keegi jooksis teele. jätgmisel hetkel kõndis trotsi täis naisterahvas mööda neljarealist tiheda liiklusega teed, autod ümberringi. kui tema taga olev sõiduk signaali andis, tõstis naika käed veel kõrvale ja jätkas samas vaimus. seejärel tormas liiklusesse veel teinegi neiu, läks pani käed talle ümber ja nii nad koos ära liikusid. teelt kõrvale astunud, kallistati ennastunustavalt, karjuti ülsteise peale, kallistati veel, naerdi ja mindi bussipeatusesse tagasi, nagu poleks midagi juhtunud. aru ma ei saa... kusjuures ei tundunud, et nad purjus oleks. pigem miskit muud.

ise käisin eile muidu kinos "Punast Elavhõbedat" vaatamas. hea oli. eriti eesti filmi kohta. aga lõpp läks minu jaoks ikka liiga räigeks. nüüd tahaks raamatut lugeda, sest on ju teada värk, et film on pealiskadune pilt romaanist. aga soovitan ikkagi ära vaadata, kui mahti saab. kui nüüd veel "Sex&linn" ja Pärnu kinno jõuaks, küll oleks hää ;)

punk & rock

õigupoolest küll rock kõigepealt. mida siis rääkida? kõigepealt seda, et juba enne Reiu Rocki alale sisenemist oli selge tunne, et miskit head siit ei tule. peale Metsatöllu ei tulnud ka, mõningate seltskondlike eranditega. üks selline erand oli asjaolu, et rummikoolat ostes küsiti minult topsi ulatamise ajal, et kas ma olen ikka 18?!! IRW! ei oleks uskunudki, et sellist küsimust mu käest keegi kunagi veel küsib :D oleks siis paar aastat mööda, aga lausa üle kümne ju. väga lahe oli muidugi näha igasugu rahvast, kellega koos noorusaegadel punk-rock-üritustel käidud sai. kuna asi toimus mu kodukohale väga lähedal, siis oli endisi koolikaaslasi ja nö naabripoisse ka kohale tulnud, keda muidugi rockirahva alla paigutada ei saa. tõe huvides peab muidugi mainina, et too reiu rock ei olnud ka rock-üritus. vaatasime sõpradega ala üle, kuulasime paar jummel-teab-mis-esinejat ning suundusime linna "vanakesi" vaatama-kuulama. 

"Disko pole oluline, punk on põhiline" kontsert oli Pärnus just samal päeval. see oli HEA, ma ütlen! vana tuttavat rahvast oli veel kordades rohkem ja tunne oli pärismispäris. selline muss läheb ikka minu olemusega niiväga kokku, et pole kohe sõnu. üürgasime siis esireas kaasa laulda ja hüppasime nagu headel päevadel, kui just ülejäänud rahvas liiga peale ei pressinud. seega lugesime reede kordaläinuks ja suundusime mõningase Kuursaalis istumise järel koju koti peale ära.

laupäev rockil oli jube tuuline ja külm, ei aidanud siin kohv ega tee ega rumm ka mitte. alale sisenedes tunnistasime pilte, kus peavärav (mis oli suur metallist konstruktsiooniga koletis) ümber käis ja nii ka jäi. mingi hetk pidi kõik see rahvas väravate kõrvalt kraavist sisse-välja käima. ega mingit päris sissepääsu enam ei ehitatudki, tundus, et korraldajatel oli savi. mu meelest see episood näitas ära selle ürituse taseme, aga mis ma siin ikka virisen, piletid olid tasuta ja keegi ju ei arvanudki, et sellest tuleb uus Rabarock.

sooja sai muide alles siis, kui kohvimehed pakkusid 'õige head kohvi,' mis meie keelde ära tõlgituna tähendas värksetest ubadest kohapeal tehtud kohvi suurema sortsu Jägermeistriga :) Töllud andsid ka oma osa ja lõpuks oli jäisest ulgujast saanud mõnus tuuleke.

nüüd jääb siis üle oodata Hansapäevi, kus ka Metsatöll üles astub!