palun kõik järgnev jutt lugeda sosinal või kriuksudes, sest selline hääl mul hetkel välja tuleb...
eile sai teoks sõit Riiga Rammsteini kontsedile. emotsioonid ülivõrdes, nagu alati!!! lõpus oli korra kurb ka, sest tundus, et see oli meie viimane kohtumine selle bändiga (kuidagi lõplik oli see lahkumine...).
pilt 2010.a. kontserdilt |
seisukoht oli hea, isegi õhku oli hingata ja nägi ka (kui bänd alustas ja lõpetas saali tagaotsas, siis me olime peaaegu lava ees :D ). lätlased on jube tuim publik muide. rahva röökimisest ei läinud mul kordagi kõrvu lukku, Eestis juhtus seda pidevalt :) parkimispornost ei hakka ma siinkohal rääkima. sõbrants ennustas, et pärast show'd on Arena Riga ümbruses vähemalt 10 kraadi soojemaks läinud, lumi sulanud ja lilled õitsevad. Rammstein saavutaski suht ligilähedase tulemuse: -13 pealt -8-le, kõnniteedelt oli vahepeal paks jääkiht ära lõhutud ja inimesed olid kõik täitsa lilles. lumikellukesi siiski ei täheldanud. nii et kõigile külma üle vigisejatele soe soovitus - ülepäeva Rammsteini kontsert ja elu on ilus. isiklikult arvan, et mulle tekitas see sooja ning energiat Rabarockini välja.
hääle kadumine on osaliselt seotud kaasahuilgamisega, aga tegelikult on kurk juba mitu päeva kraapinud ja mingi nohu ka tekkimas.