kodused mängud

väike ülevaade, mida K-d kodus teevad, seniks, kuni jälle LA-a lubatakse. ühe sõnaga kokku võttes on neil praegu rollimängude faas. kõigest ja kõigist on võimalik välja mõelda mingi stoori. näiteks pesulõksud, vanninuustikud, rääkimata karvaloomadest või legoklotsidest on suurepärased vahendid pere mängimiseks. muudkui asjatavad: kord on üks ema või isa, teine laps. dialoogi järgi on ema-isa jube kurjad või siis jälle ülihoolitsevad. eks see mingi pildi minu kasvatusstiilist annab, aga ma pigem püüan viimasel ajal vähe pragada ja selgitada-seletada-argumenteerida. ah jaa, kuri nõid või koll on ka kogu aeg keegi. see vast multikatest ja muinasjuttudest, mida hoolega kuulatakse.

teine suur teema kohe-neljastega on printsessindus. haldjatiivad, kroon, loor ja võlukepp on väga olulisel kohal nende mängus. mind võlutakse kuningannaks või konnaks või isegi tiigriks :D

sinna vahele käib ohjeldamatu joonistamine-värvimine-kirjutamine. Karinal tuleb paremini välja, Karita teeb pigem kauneid sürrealistlikke maalinguid ja tähti. tõesõna, mõne võiks värvigammat silmas pidades moodsaks kunstiks küll pidada. nime oskavad mõlemad kirjutada, on saanud selgeks ka emme, issi kõikvõimalikes peegelkirja variantides :P

loomulikult oodatakse meeletult sünnipäeva! iga päev loetakse mulle ette nimekirju oma sünnipäevasoovidega. õnneks on need lapselikult lihtsad ja kindlasti ja teostatavad ;)

ja siis tehakse veel selliseid trikke:

peapealseisjad

pärlipüüdjad

tõbi taandub

võib vist öelda, et lapsed paranevad. igatahes meie majas käib ringi kaks pidevalt näljast last, kes iga natukese aja tagant teatavad, et süüa tahaks või mul on ... isu! ja vaadatakse mulle sellise etteheitva näoga otsa, kui ma koheselt 3-käigulist lõunat lauale ei vea. siit ka mure - mul on ideed otsas, mida neile süüa teha. kui herr Abikaasa kodust ära on, siis suurt praadi ju tegema ei hakka, manna/kaerahelbe/riisiputru teen nagunii kogu aeg, suppe ka, aga just toekama soolase toidu osas, mis poolt päeva valmimiseks aega ei võta, ei oska enam välja mõelda. help!

hetkeolukorra kirjeldus ka: Karita ei köhi enam üldse, nohu veel minimaalselt, AB lõpetatud; Karina köhib vahel, aga see pole enam selline sügav ja lakkamatu köhahoog, nohu veel alla ei anna, AB jätkub teisipäevani, siis uuesti arstile; minul ka köha Islandi sambliku ja Brontexi abil kontolli alla saadud, nina on endiselt kinni ja kõrvad lukus, enesetunne muidu suht ok juba. see on muuseas mu elu pikim nohu. ükspäev käisin korraks tööl, II korrus vist teise õhurõhuga, igatahes lõid kõrvad lukust hetkeks lahti ja see oli väga ehmatav kogemus - ma kuulsin üle nädala aja kõike nii selgelt. usumatu! kui terveks saan, siis kevad on vist juba käes ja linnud puude otsas minu kõrvade jaoks lausa karjumas ;)

igatahes selle nädala veedan veel lastega hoolduslehel, sest mu ema sai ka üleelmisel nädalal lapsi hoides selle tõve endale külge.

 

tõeline Eesti film

vaatan praegu lastega minu lapsepõlve lemmikseriaali "Pätut." nii tore, et seda jälle näidatakse, täpselt meie kodu teema praegu.

aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. seoses seal isa mängiva Tõnu Ojaga meenus mulle üks õudne Eesti film, mida hiljuti vaatasin. nimelt "Kirjad Inglile." tausta ma ei kontrollinud, nime järgi tundus normaalne laupäevaõhtune meelelahutus. seda see kohe mitte kindlasti ei olnud!

mis teil muidu Tõnu Ojale mõeldes meenub? mulle isiklikult ongi ta olnud selline tore näitleja, kes vahvaid rolle teeb - "Sügises" Bruno Benno Bernhard, Pätus isa, jne. Tallinna teatrisse ma ei satu, seega igapäevast lavatööd ma tema puhul ei tea.

pärast toda õnnetut laupäevaõhtut ei meenu mulle mitte eelmainitud rollid, vaid heegeldatud mütsiga hull tüüp - Jeremia Juunas Kirotaja, kes oma psühhiaatri magatamise eest herilasetriibulised sokid saab ja sürridele performentsitele omateadmata satub. pärast seda herilasesokkide stseeni ei tahtnud me mehega üksteisele mitu päeva liiga lähedal viibida...  

panen teile väikese tutvustuse ka, siis saate aru, mida ma mõtlen:  http://vimeo.com/18962386 

ETV on võtnud oma südameasjaks nädalavahetused "meeldivalt" lõpetada. oleme veel näinud "Seenelkäiku", "Taarkat", "Täna öösel me ei maga", "Meeletut", "Kuldrannakest", "Sügisballi", "Mina olin siin", "Punast elavhõbedat". Jah, kallid sõbrad, see on väike osa maksumaksja raha eest saadud kultuuripärandist, mis aja loo sisse jääb. tekib küsimus, kes otsustab raha jagamise, kas nad loevad ka, millele raha küsitakse ning kui pilves nad ise parasjagu seda tööd tehes on?

Taarkat ma soovitaks, kuigi väga paha maitse jäi suhu, aga kõik muu, no ma ei tea :/

kopsupõletik

nüüd on kinnitatud mõlemal lapsel kopsupõletik :( on pikalt vindunud, nüüd üle nädala juba köhivad, palavikutavad jälle ja on nõrgad-loiud. perearst arvas, et on viirus ja isegi vereproovil pole mõtet. ma ikka soovisin pilti ja proovi, ju ta vaatas, et ma muidu ära ei lähe ja ikka andis proovipaberid kätte. ma ei taha mõeldagi, mis oleks saanud, kui veel oodanud oleksin.

ise samade sümptomitega, arst minuga tegemist teha ei tahtnud. eks ma köhin edasi :S

nüüd siis 2 nädalat veel kodune. jube!

kusjuures, ma olen neid hullult jälginud, pidevalt kontrollinud, et käed-jalad külmad poleks, õues lund suhu ei pandaks jne. ei midagi, ikka tuli talve lõpuks pauk ära :(

täitsa hull ;)

müran Karinaga voodi peal - kõditan last, tema rõkkab naerda ja vingerdab nagu üks õige vihmauss, ise ülimalt rahul, et jäägitu tähelepanu temal on. järsku jääb vait, vaatab mind ja küsib: "Emme, kas sa läksid hulluks?" no mida sa kostad sellise avalduse peale? pean vist sagedamini mängu-emme olema ja asjalikud asjatamised tahaplaanile jätma, et laps ei arvaks, kui temaga möllama tulen, et ma hulluks läinud olen.

ilus oled isamaa!

täitsa tõbine

no see oli küll praegu "huvitav" kogemus: nuuskasin kõrvas oma tasakaalu-elundi paigast ära. suht võigas tunne. pärast mitmekordset neelamist läks paika tagasi. õnneks istusin, püstiolekus oleks raudselt pikali käinud. nüüd nina jälle tilgub, aga nuusata ei julge...

nagu te aru saate, on too jube viirus ka meie pere kätte saanud. mina haigestusin koos Karinaga viimasena reedel 38-se palavikuga :( mis ei kao ega kao ära. lapsega käisin isegi eile perearstil, kuna 5 päeva palavikku (näidud kõiguvad 37.4-38.2, vahepeal pole üldse) tundus koos köhaga ikka kahtlane - õnneks kopsud puhtad ja veri korras. kodused teed-meed-aurud, ei muud.

Karita on tänaseks terveks saanud ja käib lasteaias, terve eelmise nädala oli tema siruli ja tüki üleeelmisestki. herr Abikaasa alustas seda saagat. ma enam ei mäletagi, kui ammu aega tagasi. 

palun installeerida üks kevad. tänud ette!

sõbrad

head sõbrapäeva, mu kallid netisõbrad!

elektrist

www.tehnikamaailm.ee

täna oli lõpuks see kauaoodatud päev, kus avatud elektrituru esimene arve postkasti potsatas. võrguteenuse ja muu kräpi eest oli Eesti Energia juba arve muidugi saatnud, aga kuna ma ei valinud samasse konserni kuuluvat elektrimüüjat, siis läks tibake aega. oma varasemate arvutuste põhjal ma väga murelik ei olnud, kuid siiski-siiski. palju siin ju räägivad, et tõus on olnud veerandi võrra või lausa pool. mina isiklikult arvutasin, et tõus peaks olema kuskil 5-10€ vahel ja nii täpselt oligi :) see, et hind tõusis, on muidugi jama, aga meie elektritarbimise juures ei ole see väga suur summa mu meelest. 

panen infoks kirja, et tarbime ühes kuus 400-500kw ja see eriti ei muutu. põhiküte on meil siiski ahjudega ja elektrit tarbivad pigem kodumasinad. suurimaks tarbijaks on kindlasti boiler, millele järgnevad praeahi, nõudepesu- ja pesumasin ning muud tehnikavidinad. kui ma väga laisk olen (näiteks kevadel-sügisel, kui tahaks pimedani väljas olla ja tuppa jõudes on uneaeg juba käes, siis millal sa hing ikka enam ahju kütma hakkad), siis lükkan õhksoojuspumba järgi 1-2-ks päevas nädalas. see valge monstrum seina peal on väga ablas miisu  - nurrub küll kenasti, kuid elektrit sööb kahe suupoolega :( see vast seletab meie stabiilset elektrikulu sept-aprill. 

nüüd siis faktidest:

• elektrimüüjaks valisin 220energia, kes kalkulaatori järgi meile kõige soodsamat hinda pakkus
• pakett on börsipõhine
• meil on ühetariifne arvesti (põlgasin mõned aastad tagasi kahetariifse vahetuse kalli hinna tõttu ära, nüüd mõtlen, et vist oligi hea)
• võrguettevõtte hinnatõus oli protsentuaalselt suurem kui elektri kw/h tõus - vaat see ajab vihaseks! mis kuradi kulutusi nemad nüüd järsku tegid, et hind üleöö tõusis?? kaabel on sama, arvesti on sama, postid tee ääres on ka samad :S
• koguarve suurenes samaväärse kw/h-dega arvutades 16%
• kw/h hind 41%!!! (enne 0,0315€-kw/h, nüüd 0,0536€ - kw/h)

eks näis, mida uus kuu toob. aga sellest, kuidas arve poole suurem saab olla, ei saa ma kuidagi aru. ok, 25%-line tõus, aga kuidas arve ikkagi mõnel mu tuttaval poole suurem on? müstika!

tahaks!

tahaks hõisata ja kiljuda, aga ei julge...

heegeldatud kell

heegeldasin seinakella. nägin Krissi kodukal ja kohe mõtlesin, et taolise ma tegema pean. õpetus siin. ma võin veel mõne teha, kui kellelgi soovi on - kas lillede-liblikate, käoga, laevaga, rongiga, pallide, lepatriinude või ükskõik millega ;)
seesinane isend läheb LA rühma seina peale, lasteaia sünnipäeva puhuks või nii :D
nüüd pean vist kööki ühe maasika-kella ka tegema, seal juba paar aastat ajamasin puudu.

näete, saingi käsitöö-soonele tagasi! endal eriti hea meel.

hr. Supervaras, hr. Naistesolvaja ja hr. Paanika

Siim Kallas väidab küll jumalakeeli, et tema pole midagi valetanud, aga seda, et ta midagi varastanud pole, ta ju ei ütle... valimised tulekul, asjast 10 a möödas, loomulikult tuleb see lugu üles võtta. keskerakond seevastu on omad jamad nii kenasti kinni mätsinud/maksnud, et meedial on ainult eelmiste valimiste maksuvõlgadest  rääkida - naiss! eh, poliitika :S

'90-ndatel sai ikka mõnuga poliitikat jälgida ja kaasa mõelda, nüüd ajab lihtsalt südame pahaks. toona võis Mart Laar küll oma paanikaga hale paista, kuid suured muudatused pidi ellu viima ja eks need hirmutasid kõiki. sel ajal olid debatid sisukamad ja räägiti ikka asjast ka, nüüd lihtsalt solvatakse... kuigi, Jürgen Ligil oli ju õigus, too Simpsoni-mutt tõesti alati segab vahele. ma ei ütle, et ta rumal on, aga tark inimene ütleb oma asjad välja konkreetselt ja ühekorraga, mitte ei säutsu vahetpidamata. parim huumorisaade, nagu hiljem öeldi :D

imeline internet ja valerianella locusta

mõned küll kiruvad, aga mina kiidan taevani! kuidas küll ennevanasti infot otsiti? või õigupoolest kaua info otsimine aega võttis? hiiglamakaua, ma pakun või siis jäigi õnnis teadmatus ja sai ka hakkama. 

ma hetkel lausa eufooriline, sellepärast selline kirjatükk täna ;)

nimelt tollel Türgi-reisil oli hotelli restos üks salatitaim, mida ma absoluutselt iga toidukorra kõrvale sõin, sest see oli lihtsalt üle mõistuse hea ja mahlane! varem polnud taolist taime kohanud. nime kausi kõrval polnud, seega targemaks ei saanud. aga ma teadsin, et see on midagi, mida ma veel tahan.

nii ma siis tiksusin siin, kogu aeg mõte kuklas, et mis see olla võiks. tutvusin meie kaubanduse pakendatud ja pakendamata salatilehtede valikuga, midagi sarnast ei leidnud, vähemalt Pärnus mitte. edasi liikusin Grüne Fee kodulehele, kus nende sortiment väljas, ikka ei midagi. seejärel võtsin ette interneti ja lõin sisse "green salad" ning asusin pilte läbi kammima. ikka üsna mitu lehte ja erinevat sisestusvariatsiooni hiljem leidsin nagu midagi sarnast. siis lugesin saksakeelset teksti (jee rait ma aru sain kõigest - piinlikusest silmad maas), aga välja ma lugesin, et tollel taimel on veel üsna mitu hellitusnime tema emamaal, brittide juures ja mujalgi. 

mis ma siin ikka pikalt heietan, lihtsas eesti keeles on sellele taimekesele nimeks antud põldkännak - kõlab jubedalt, kuid maitseb jumalikult! 

ladinakeelne nimetus Valerianella locusta, muudes keeltes tuntud kui corn salad, lamb's lettuce, mâche, fetticus, feldsalat, nut lettuce, field salad ja rapunzel. 

Vikipeedia väidab, et külmakindel, veidi soojemas kliimas aastaläbi roheline ja saagikas. isekülvuv. saab kasvatada ka potitaimena. Salatina kasutatavad lehed sisaldavad palju vitamiine ning meenutavad maitselt pähklit (mina ütleks ka, et hernest või maisi). Põldkännak sisaldab palju toitaineid. C-vitamiini on selles 3 korda rohkem kui tavalises lehtsalatis. Seal on ka B6-, B9- ja E-vitamiini ning rasvhappeid. 

eile ma igatahes nees seemned koju tarisin ja õhtul ka potti panen :D ootame-loodame, et miskit ka kasvama hakkab! head krõmpsutamist teilegi, kui katsetada viitsite! Eesti Sordiseemnes on müügil ;)

täidetud cannelonid

oi, ma tegin ükspäev head rooga! enamus maitsvaid toite saab teadagi alguse mittemillestki s.t. et külmkapis valitseb tühjus, aga pere nõuab süüa või külalised on ekspromt tulemas.

meil siis juhtus sarnale lugu neljapäeva õhtul, kui herr Abikaasa teatas, et hakkab kodu poole sõitma. tavaliselt tuleb ta ju reedel ja tavaliselt käin mina ka reedel poes, et nädalavahetuseks näljastele kapp hääd-paremat täis osta ;)

igatahes kodu poole ta sõitis, aeg tiksus muudkui õhtusöögile lähemale, lapsed olid õuekindad kõik ennist väljas märjaks teinud ja mina ei viitsinud kedagi enam riidesse toppima hakata. asusin siin kappe ja sügavkülma läbi tuulama. leidsin pastatorud, juustu ja brokkolit, hakkliha ei grammigi. ega's midagi, riivisin juustu ära, toppisin brokkolitükikestega vahedumisi torukeste sisse, kallasin üle muna-piima seguga ja lennutasin kiirelt ahju. ah sa mait, kui hea see sai!! kõik sõid ja kiitsid, isegi lapsed :)

väike õpetus ka siia juurde:

• 15-20 pastatoru
• 200-300 g riivjuustu
• brokkolit vast nii 6-7 õisikut

kate:

• 2 muna
• umbes pool liitrit piima (kõik torukesed peavad ahjupannil vedelikuga laetud olema, muidu nad ei küpse ja kõrbevad kõvaks)
• 2 dl kodust ketšupit
• 3-4 küüslauguküünt
• maitse järgi soola, vahemere maitseaineid vms.
• mul juhtus kodus olema ka Knorri nelja juustu kastet, raputasin seda ka veits peale ja tundub, et oli hüva nõu

küpsetasin 15 min. 180 kraadi juures, korra vajutasin pinnale kerkinud torud alla tagasi ka.

otseloomulikult olen ma cannelonisid varematel kordadel täitnud klassikaliselt - hakklihaga, aga need polnud küll väärt kraam. juba sellepärast, et selle hakkliha sinna sisse saamine on keerukas protsess - ikka üsna vorstitoppimise tunne tuli peale :D
nüüd olen ma täiesti kindel, et mingi taimse sisuga leiavad need torukesed meie perele lauale veel tee :)

poognaid võtmas

K-de elu esimene uisutamine on nüüd seljataga. huvitav, kas kõik väikesed lapsed on nii andekad uisutajad kohe esimesel korral? nemad igatahes tahtsid käest kinnihoidmist max 5 min, siis ülejäänud aja lasid ise ringi. käisime Pärnu Munamäe kõrval asuval uisuplatsil. 

elu esimene uisutamine

Karina on osavam, peab mainima, sest tema püüdis ikka õiget uisuliigutust ka teha, isegi kahte pööret nägin tema esituses. püsti sai ta ka ise, ühtki korda ei läinud nina vingu, et valus kukkuda oleks olnud või midagi. Karita on ettevaatlikum, vahepeal käis lumevallis puhkamas ja hoidis muidu ka ääre poole, aga tasakaal on hea temalgi. kui uiske jalast ära võtsime, palus lausa, et ostame need endale koju kaasa :)

teate, üks asi on tänapäeval veel odav - uiskude laenutus - lapsed 0,4€/h, täiskasvanu 1€/h, uisuta palju jaksad! sellisele ajaviitele võiks vabalt kõik lapsevanemad raha anda, mitte ainult krõpsudele või kinole.

herr Abikaasale oli see elu esimene uisusõit ja ta kuramus on ikka väga osav uiskudel! üldse ei kukkunud ja muudkui arendas kiirust. ma täitsa kade kohe. kahjuks endal pärast teismeea rattaõnnetust arsti poolt uisutamine keelatud. aga hull tahtmine oli küll, äkki ikka põlvesidemega võiks veel kunagi proovida ;)