ligindusest

ootan huviga, mida hakkab korda saatma Ligi haridusministrina :D eile Ringvaate saates andis ta küll toreda intervjuu. jäi mulje, et rahad vaadatakse üle ja sätitakse kenasti ritta sent-sendi haaval. hariduse surmast on tõesti ennatlik rääkida, sest koolid ju valdavalt KOV pidada, kuigi tõesti, härra oskab argumenteerida ja emotsioonidele ruumi ei jäta. 

mu meelest võiks Ligi nüüd kõik ministeeriumid järjestikku läbi käia, et kord majja saaks! :) :) Sotsiaalministeerium peaks järgmine olema.

aa, seda ka, et hr. Ligi mulle isiklikult sümpatiseerib ja see, kuidas ta roosa erakonna sisserändaja poja või kaagutava Kadri otseeetris paika pani, on muljetavaldav. ei, mulle ei meeldi, kui naisi alandatakse, aga no see kaagutamine oli ületanud kõik piirid ja mul oli toona saadet vaadates korduvalt tahtmine telekas aknast välja visata - nii vastik oli see. ossinovski koos oma sotsidega võib aga kuu peale kerida!

visadusvalitsus läheb varsti nagunii laiali, loodan, et pärast seda tekib sisukam võimuliit ja populism veidigi taandub. praegu tundub, et igale poole loobitakse sularaha ja inimene, vaeseke, vaadaku, kui haledaks end teha suudab, et ikka rohkem saaks. ise ei peagi enam pingutama, veider...

ratastel

kuna uued rattas nihelevad ootusärevalt kuuris (ja nende omanikud kojusõidul autos), siis pidi neid ju suuremale proovirallile viima ;)

kuna ilm oli õhtupoole ilus, siis läksime kolmekesi rallima. mis nüüd viga sõita, kui kõigil on suuremad rattad ja käigud :) lisaks veel uus kergliiklustee. 

mulle küll maanteemüras ei meeldi sõita, aga K-d tahtsid väga sileda asfaldi peal ringi tuhiseda. Pärnu linn ei suvatsenud kahjuks 1 km pikkust juppi eelmisel aastal valmis ehitada, et Jaansoni rajale edasi saaks linnapiirist, seega keerasime mitte tagasi, vaid jõe poole Tammiste metsarajale . Õigupoolest jõudsime sinna kogemata, kui jõgi oli äkitse elamurajooni lõppedes vastu tulnud :) Varem pole ma sinna kunagi sattunud. Ma ei viitsinud tagasi sõita, lootsin, et jõuame mööda seda teekest oma külla tagasi, aga valisin laiema metsaraja, mis viis meid põhimõtteliselt Hooldekodu juurde tagasi... ja sealt siis kimasime mööda kergliiklusteed tagasi koju. mingit endomondot mul töös polnud, aga kui täna arvestasin, siis sõitsime umbestäpselt 7 km  :)

too metsarada iseenesest on tore, tee on sõidetav ja infotahvlid on täitsa huvitavad. tegime 3 peatust, kus lapsed jalgu puhata ja jänesekapsaid nosida said. kohtusime sammalpehmete metsalagendike, värske rebasehaisu ja hulgaliste laululindudega varakevadises metsas. jõe ääres avastasin igati kena RMP lõkkeplatsi piknikualusega ja väga palju ilusaid jõevaateid männimetsa vahelt. varasemalt pidime rattasõitudel iga mõnesaja meetri järel puhkama, sest kaua sa ikka tillukesi rattaid lühikeste väntadega edasi kerida jõuad, eksole. nüüd on ikka hoopis teine tera!

matk läheb lähiajal kordamisele, et ka sinililli ja ülaseid leida.

väike pidu oli ikka ka ;)

K-de sünnipäev sai sel korral veits ette ära peetud. Herr Abikaasa lahkus õige päeva hommikul kell 5 naabervabariiki sõda mängima, nii et sundseis.

kutsuda saime seekord neid sõpru, keda K-d ise soovisid, sest noh, vanus on sealmaal ja maja pole ka kummist. 

pidu toimus kodus. mulle see mängutoa kontseptsioon mitte ei meeldi. ma kuidagi ei saa aru, mismõttes on tore sünnipäevapidu, kui 3 h pööraselt karjudes sihitult ringi joosta? ei ole ju. ja siis aetakse endale sisse kartulikrõpse, cocat ja komme - jäkk! tänaseks on see kahjuks pigem norm. mina seda mängu kaasa mängida ei taha. seega kodune pidu ja valitud külalised K-de poolt :) valituks osutusid muidugi tüdrukud, oma rühma tüdrukud. mitte et ma midagi muud oleks oodanud :D ja siis sugulased ka muidugi.




kuna mõte oli teha haldjapidu, siis mõtlesin välja ka mõned mängud:

• haldate lilletants (muusika mängib-vaikib vahepeal, iga laps haldjas leiab endale lilleõie, kuhu maanduda, õisi jääb järjest vähemaks. klassikaline toolimäng tegelikult, väikeste variatsioonidega. kõigile väga meeldis, isegi poistele :D )
• pulgakommijooks (lusika peal pulgakommi viimine vastasvõistkonna juurde)
• pärlikee meisterdamine

lillehaldja mäng

pärlikeed meisterdamas

lastele tundus meeldivat :) täiskasvanutele oleks ka pidanud mänge mõtlema, sest meil on neid omajagu ;)

pidulaud külalisi ootamas

lauale meisterdasin suupisteid, eriti uhke olen oma Siili üle, võileivatorti ka väga kiideti ja tavaliselt allesjääv salat ning porgandi-kurgiviilud said topsidesse paigutatuna kõik ära söödud :)

pinjatat nüpeldamas

kinkidega läks sel aastal hästi - enamus tõid panuse uue suurema batuudi fondi, lasteaiasõbrad vist kokkuleppeliselt Juku kinkekaarte, meie kinkisime uued rattad ja lastetuba sai täiendusi öökappide ja seinalampide näol, et lugemine eriti mõnus oleks. üks veider-naljakas kink oli ka - pinjata - jagati talle hoope, mis jagati, purunes alles mahakukkudes. õnneks kõik asjaosalised jäid terveks! 

lapsed olid rahul, meie ka. tänud kõigile, kes tulid ja pidutsesid koos meiega!!

värsked kuuesed

uued rattad - jee!!!

kuuesed kaunitarid

Karita ja Karina

aeg lendab. meie pere noored daamid peavad täna 6. sünnipäeva. pidulik-argine on see päev, sest ometigi peab lasteaia- ja trennikaaslasi ka tordiga rõõmustama.

minu kullapaid on tõesti kuus aastat meid juba rõõmustanud. mina läksin nende vanuselt juba kooli ja pidin iseseisvalt toimetama ühistranspordi, lõunasöögi valmistamise ja muuga- olid ajad. tüdrukutel on veel õnneks aasta vabadust. täna ma veel küll ette ei kujuta, kui nad bussiga kooli sõidaks või linnas trenni vudiks. selles mõttes on see lisaaasta super. kui oleks vaja, saaksid nad kindlasti hakkama - tublid ja asjalikud ju, aga pea on tohutult laiali mõlemal, see oleks kindlasti probleem. kool on nende jaoks midagi suurt ja ilusat, lugemine on tore, arvutamine võtab veel veidi aega (abivahenditega muidugi tuleb). kellal tunnevad pool-ja täistunde, teavad, kuidas on veerand või kolmveerand või 5-minutit läbi, aga aru saavad ikka endale olulistest kellaaegadest - 18:00 (multikad), 21:00 (uneaeg).

6-aastaselt on Karina:

• põhjalik
• oma sõnul kunstnik (joonistada ja maalida talle tõesti meeldib, mingi pildi etteandmisel jäljendab seda kenasti)
• üliarmas
• üliasjalik
• kogu südamest solvuv
• alati valmis end liigutama ja toimetama
• armastab väga iluvõimlemist ja teeb mõnuga spagaate ning peapealseisu
• seltskonnas pigem kaasamineja kui eestvedaja
• hea sõber on sõpradele

6-aastaselt on Karita:

• nunnukas
• alati õigluse eest väljas ja võtab väga südamesse, kui näeb kuskil kellelegi liiga tehtavat või komblusnorme rikutavat
• killuvend (issand, Mirril on nii puhvis saba!! - iga kord totaalselt üllatunud häälega :D )
• šlikerdaja - teeb kõike ülejala; valetab ja on väga pahane, et teda läbi nähakse
• üliliikuv
• seltskonnas kaasamineja, kuid võib ka ise mängu juhtida
• on leidnud endale trenni, mis talle meeldib (või treeneri või trennikaaslased) - iluvõimlemine
• unistab muusikakooli minekust ja lauluansamblis lõõritamisest

kui mina kunagi unistasin lapsest, siis just sellised 5-6-aastased mul meeles mõlkusid. mu tütred on niivõrd vahvad ja toredad praegu :) ma pragan nendega, aga mitte enam üldse nii palju kui aasta tagasi, ilmselgelt on aeg lõpetada see ja hakata normaalseks emaks! nendega saab nalja teha, see on nii oluline! tegelikult saab kõike teha ja igal pool käia. kõik huvitab. imeline!! 

kullapaid, te olete mulle nii kallid!!

popipäev

lasime tiivad sorgu ja tegime ühe lennuvaba päeva keset nädalat ;) 

linnupojad soovisid innukalt piuksudes, et just Tervise Paradiis on see koht, kus nemad lustida tahavad. meile sobis :) hulpisime nii sise-kui välibasseinides päikeselaigus ja lasime tervisevetel end kosutada (kõigil väike ühepäevane gripiviirus seljataga  eelmisel nädalal järjestikustel päevadel, aga sain edukalt kõigil homöopaatia abil selle tagasi löödud!). 

tipsid hullasid muidugi torudes, aga kõige rohkem vist nautisid seekord välibasseini ja sauna jääbasseini. mina ise ei suutnud mägijõest mitte eemale hoida - hullult äge!! saunas oli ka mõnud. ja kui vähe rahvast seal liikus. eelmisel korral oli aastavahetuse aeg ja oli totaalne hullumaja.

K-dega on veeprotseduuridele juba jummala ok minna - ma saan ka rahulikult end pesta ja juukseid kammida-föönitada, lapsed tulevad samade toimingutega ise toime. ainult ülipikad juuksed tuleb lahti aidata kammida. muus osas täiesti hääljuhtavad ja tšillid :D

selline lebo päev oligi - pärast võtsime veel rämpstoitu ja ei liigutanud end rohkem karvavõrdki. Herr Abikaasa muidugi ei pääsenud paarist lauamängust, aga üldjoontes olid lapsed õhtuks ka kutud ja uni tuli vägagi hää :)

VIRMALISED!!!

VIRMALISED väärivad suurtähti!! olen neid otsinud sel talvel iga jummala õhtu ja ei midagi. eile õnnestus nende vehklemist lõpuks näha :) :) olen oodanud 13 aastat taaskohtumist, aga ei midagi. nüüd siis lõpuks.

meil Pärnu lähistel olid virmalised õhkõrnad helehallid virvendused taevalael, sekka tugevamaid pikitriipe keskpõrandale kokku - nagu mingi püstkoda moodustus taevasse. kuuldavasti 5 km teiselpool jõge olevat nähtud rohekas-roosasid. ma olen kade, aga ikka parem, kui üldse mitte :) 

kusjuures ma ei lugenud netist, et võib näha, täitsa ise avastasin. 

lapsed on ka virmaliste vaimustuses, see oli nende esimene kord. mulle tundus, et nad kartsid natuke. eks ole ju tõepoolest kõhe, kui taevas liiguvad mingid suured tuled, mida seal tavapäraselt ei ole. vaatasid veidi ja tahtsid tuppa tagasi. mina vahtisin pool ööd kael kõveras :D tegelikkuses see virmaliste-jaht oli mul justnimelt laste pärast olnud. nemad kuskil lastefilmis nägid ja küsisid, et miks meil pole. ma siis lubasin tähelepanelik olla ja ükskõik mis kellaajal nad üles ajada, kui juhtumisi öösel virmalisi trehvan. eile läks õnneks - õhtul kaheksa paiku saime juba loodusimet kaeda. 

virmalistes ei ole muidu midagi erakordset, neid ikka on. siinkandis aga mitte. seega minu jaoks väga suur asi, lausa lummav.

viimati kohtusime aastal 2002 . siis oli septembrikuu ja üle Eesti olid võimas roheline püstkoda taevasse joonistunud. olin parasjagu L.-i juures pidus ja lihtsalt vaatasin ja vaatasin ja vaatasin. vahepeal lausa rohul pikali lamades :) nii ilus oli see. ja esimest korda kohtusin arvatavast aastal 1997. umbes. toona olid loodekaare metsaveerel tugevad rohelised virmalised, mis helkisid kaua-kaua. ja lummus algas... :)

toidust

mul on kolm toiduainet, milleta ma keeldun eksisteerimast - redis, rukkola ja avokaado. just selles järjekorras. parem, kui kõik kolm koos (ja tomat veel juurde - nämmm).  

redis netiavarustest

redist armastan juba lapsepõlvest. ema pani alati kasvuhoonesse kile alla redise mulda juba siis, kui lumehanged veel maad katsid. klaasmaja soojeses päeval kiiresti ja redis oli valmis maikuu alguses. enamuse sõin ma muidugi liignoorelt ära ja isegi need, mis said suureks kasvada, pistsin otse peenrast loputatult nahka. redised olid vist isegi paremad, kui esimesed maasikad.

rukkola netiavarustest

rukkola on veidra maitsega, sellega on vist inimestel love-hate suhe, mul siis see love-love variant :) olen lastele ka püüdnud seda tutvustada, aga enamikul kordadel süüakse salatist välja kõik kurgid-tomatid ja rukkola jääb õnnetult taldrikule. ainult siis, kui on suuremad lehed (neis vist mõrkjat maitset vähem), siis läheb alla. küll nad suurema aru saavad, kuivõrd hea kraam see on ;) sel aastal panen kindlasti ise kasvama ka rukkolat kasvuhoonesse. 

avokaado netiemme lehelt

no ja siis avokaado. hetkel on see ülipop ja superfood ja mida kõike veel. mulle on avokaadod meeldinud juba ammu, nüüd õnneks laiema levikuga hind ka parem. viimati koolitusel tehti sellest head leivamääret - keedumuna-avokaado-küüslaugu-määre. kõik purustada, segada ja valmis - imehea!

laupäeval K. ja L. küsisid, et milline on see minu tavaline avokaadosalat, mida ma teen, söön ja jumaldan. 

minu variant on selline: avokaadotükid kaussi maitsestuma sidrunimahla, hea oliivõli, soola ja pipraga (kui sidrunit pole, siis ajab sidrunipipar ka asja hädapärast ära), seejärel tükeldan tomati, kurgi, kui juhtub üle olema, siis ma mõne liha-või kanalõigu. segan kõik kokku rukkolaga ja voila! - imehea värske salat on valmis. mina eelistan lihatut varianti, Herr Abikaasa meelitamiseks sobib paremini lihaga variant ;) redist võib ka vabalt lisada, sest rukkola on nagunii kergelt mõrkjas - sobivad hästi kokku. kellele rukkola suur sõber pole, võib ju mõnda muud lehelist lisaga või neid mix lehti, mida nüüd igas toidupoes karbiga leiduma peaks. peedilehed ja lambasalat on mul ka suured lemmikud. vahel teen ka ceasari salatikastmega varianti (kui liha kasutan), saab kah hea.

nende lehekarpide kohta on mul üks mälestus ka - nimelt kui 2007.a. Šotimaal olin ja esmakordselt kohalikku hüpermarketisse sattusin (Tesco kett oli vist), siis mõtlesin seal salatilehe karpide vahel, et ma olen surnud ja sattunud toorsalati taevasse :P meil siis ju polnud see salatilehe karbid veel laialt levinud ja neid kohtas vahel harva Stockmannis, kui sedagi. Eestis olid põhilised potisalatid või hiina kapsas :D

ei saa muidugi salata, et hea juustu, veini ja šokolaadita ma ka ei ela. kahjuks võik õnneks, eksole.

ja minu kõige parem kaaslane läbi aegade - VESI!!! lihtne ja imeline! ise ma siin ikka mõtlen, et enda kehakaalu juures on vesi vist tõesti see, mis mind käigus hoiab ja suuri terviseprobleeme tekkida ei lase - ptüi-ptüi-ptüi!!! töö juures on tavaline taks 1,5 l ja õhtul kodus püüan ka tarbida vähemalt pool liitrit juurde. vabadel päevadel on halvemini, sest siis ei tule meelde kogu aeg. kui peavalu märku annab, et aju on kuival, siis kohe joon. nii et jooge vett - on tasuta ja on kasulik!

kuidas naised väljas käivad

ehk siis juttu sellest, kuidas sõbrannad harva kokku saavad, aga varakult alustavad ;)

niisiis sai kokku lepitud, et K. ja L. ja mina läheme linna peale. totaalselt kavavabad, nagu me esialgu olime, võtsime algatuseks mõned margariitad (maasika, loomulikult) Tex-Mexis. nende asemel tahtis viisakalt viltu kammitud tukaga kelneripoiss meile pudeli vahuveini tuua, aga see pole meie teetass, eksole. millegipärast oli mul meeles, et maasika-margariita on magus - ei olnud. aga juua üldjuhul sündis. 

korralike naisterahvastena et jätkanud kohe kell 5 õhtul järgmiste jookidega :D vaid käisime vahepeal kinos Avandit aka Vehklejat vaatamas. film on hää, soovitan!

aga siis küll jah võtsime paar veini ja istusime täitsa rahulikult üsna mitu head tundi õdusas Wine Piccadillys. niiiiii tore oli!! me saame kaugelt liiga harva kokku ja kui see juhtub, siis ongi lihtsalt nii hea :) harva sellepärast, et lapsed ja trennid ja töö jms. õige ta on, et selleks, et oleks mida anda, tuleb ennast laadida ja saada. laupäeval sain mina küll energiat tükiks ajaks :)

isiklikult kirjutan kahe käega alla väitele, et oma parimaid sõpru kohtab inimene koolieas, nendega tekkinud suhe on kõige sügavam ja kestvam. hilisemas elueas tekkinud sõbrad võivad küll olla head sõbrad, kuid nendega puudub ühine noorusaeg, kus kogetu on kõige eredam ja intensiivsem. kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis mul on sõbrad kooliajast ja ülikooliajast, hilisemast ajast on paar head töökaaslast, keda ma sõbraks pean ja siis veel mõned inimesed, kellega on koos tore, kuid tõenäoliselt nende elusündmustele ei ela niiväga kaasa. 

laupäevaõhtu läheb kordamisele, on lootus, et pigem varem kui hiljem, eksju sõbrad! ;)

kuidas ära tunda kevad?

väga lihtne! kevad on käes, kui lükkad lapsed kell 12 uksest välja ja korjad nad viie paiku pärastlõunal tuppa. poriste, märgade ja õnnelikena :) :) vahepeal pole neist midagi kuulda. 

õnnelik laps

Karina (õhtul hambaid pestes vannitoa peeglisse vaadates): "Issi, mul silmad säravad!?"
Herr Abikaasa: "Sa oled õnnelik laps, sellepärast sul silmad säravadki."
Karina: "Jah."

Täpselt nii ongi smile emoticon Ja seda oli nii tore teisest toast kuulata! Uurisin Karitalt ka eile õhtu, kas tema on õnnelik laps. Vastus oli selge ja kõlav "jah!" 

Nii hea meel smile emoticon smile emoticon

sõbralik nädalalõpp

ma pole ammu kirjutanud siia oma nädalavahetustest. parandame vea. ei, koristamisest ma kirjutama ei hakka ;)

viimastel kuudel on kuidagi nii olnud, et alati on midagi teha, kuhugi minna, kõik vabad päevad on planeeritud ja esmaspäeva asemel oleks vaja veel üht päeva nädalavahetusest puhkamiseks :D eks minu tihe laulugraafik on sellega seotud, aga see on omamoodi tore ka.

sel korral oli kõik teisiti, sest meil puudusid nädalavahetuseks igasugused plaanid - lihtsalt kulgesime nagu tuju tuli. laupäev, kui sõbrapäev, algas meie majas uhke suure orhideega mulle ja UNO kaartidega lastele ja las mehe kink jääb saladuseks ;)

mugisime minutehtud võileivatordi nahka ja maiustasime veidi tordiga ning hakkasime unot mängima. on see vast vahva. Herr Abikaasa küll esiti arvas, et K-de jaoks vara, aga ei, jummala hästi said pihta, mis ja kuidas ning lõbu oli laialt :) :) märgin siinkohal ajaloo annaalidesse ära, et laevade pommitamise loogikale on K-d viimaste nädalate jooksul ka pihta saanud, sest Herr Abikaasa oli ju jalutu mingi aeg ja tal oli aega nendega istuda ja pommitada. selle puhul arvasin mina, et vara, aga ei - said aru küll.

 kui ümber laua istumisest kõik kanged olid, läksime Valgeranda õhuvanne võtma või noh, õigupoolest jääle jalghokit mängima (jäätükiga jalgpall). tüdrukud muudkui halavad, kui kalamehi Pärnu jõel näevad, et need upuvad ära. merejääl on mu meelest julgem kõndida, sest põhjaminemist põlvini vees karta ei ole. seal oli nii ilus sile uisujää, kui ka lahvandused ja jäämäed. kõik sai üle uuritud, jää paksust mõõdetud ja niisama lustitud. Herr Abikaasa ka liigub juba täitsa rahuldavalt, nii et üks valgeranna-jalutusring oli talle igati kasuks. ja nii see laupäev läbi sai, sest koju jõudsime pimedas, lapsed keerasid väsinult magama ja meie jälgisime pudeli punaveini juurest Eesti Laulu. "Goodbye to Yesterday" sai finaali - jeeiiiiii!!

pühapäev oli super ilm. mingeid plaane polnud. K-d tahtsid suusatama minna, mida sai ka tehtud. avastasin mingi päev, et üks onkel suusatab ümber kodulähedase vibustaadioni. uurisime asja lähemalt, ja rõõm-rõõm - keegi tubli inimene on endale sinna raja sisse sõitnud ja piigad kasutasid seda kohe ära. meie võtsime niisama päikesevanne ja vahtisime valget lund (d-vitamiin tuli mis mühises!). muud tarka ei teinudki. panime tihastele uue peki ja muud nokaesist, lasime kassil klaasi taga vurru väristada, sest uus kraam tõi kohale suurema hulga sulelisi. ah jaa, pidasime vannitoaehituse plaane ka. asi ehk  hakkab lähiajal ilmet võtma. ideid jagub, jaguks nüüd ressursse ka...

kokkamise poole pealt ei olnud sel nädalavahetusel eriti usin - reede õhtuks tegin pardipugu praadi õunte ja mustade ploomidega koos aurutatud riisiga; hilisõhtul nikerdasin laupäevaks valmis singi-ananassi-juustu võileivatordi rukkijahust saial (ikka väga hea kombo sai sellest), lõunat sõime väljas ja õhtuks oli võileivatordi ja sõbrapäevatordi teine pool; pühapäeval sai tehtud omletti rohke maitserohelisega ning õhtuks pizzat. mu uus suur lemmik on hapukoorepõhi, sest a) ma ei ole pärmiga mätserdamises osav b) see pärmitaigen tahab kerkida ja mulle eriti ei meeldi paksupõhjaline pizza. ma olen seda põhja nüüd paar korda teinud (võib igasugu soolase piruka põhjaks ka kasutada ega pea üldse rullima, võib vabalt näppudega laiali lükata, aga mu meelest peaks jahu tiba rohkem panema, et käte küljest lahti lööks) ja kuna seekord oli tegu pizzaga, siis panin pizzamaitseaine ürdid taignasse. väga mõnus tuli. katteks läks kodune ketšup, laste lõigatud salaami ning singiviilud, sibulaviilud, ananass, paprika ning loomulikult riivjuust. kõik sõid ja kiitsid. järgmisel korral paluti coca-colat ka juurde, siis pidi nagu päris olema ;) ah jaa - avokaado-rukkola-maasika salati serveerisin ka kõrvale.

täna on väga hea tunne, üldse pole lisa-puhkepäeva vaja!

kargutaja

eelmise kuu eelviimasel reedel nokitses kirurg Herr Abikaasa põlve kallal, õigupoolest küll selle sees ja võttis tüki meniskit välja. oli teine nii pool-salaja rebenema hakanud ja tegi viimaste aastate jooksul omajagu valu. avastati see olukord üldsegi teise jala probleeme uurides, aga parem hilja kui...

teostati seda Tallinnas Taastava Kirurgia Kliinikus dr. Mihkel Mardna poolt päevakirurgia korras. töö oli kiire ja korralik, nii et poole lõuna ajal saadeti ta juba kodu poole. 

ettevalmistus oli mulle naljakas, Herr Abikaasale mitte nii väga :D tema, õnnelik inimene, pole peale mandliopi haiglate vahet pidanud varem eriti käima. teadmatus tekitab hirmu ja nii ta ikka üsna häiritud olekus haiglasse jõudis. julgesin talle meelde tuletada, et pea 6 a tagasi 06.04. hommikul kell pool 6, kui mind hakati laste sünniks ehk keisrilõikeks ette valmistama ning ma sealjuures pisardasin, teatas ta mulle, et mis sa hädaldad, varsti on kõik möödas. ütlesin talle sedasama, ei olevat mõjunud. oma vabanduseks toonasele "ilukõnele" ütles A. vaid, et siis see polnud ju tema, keda lahti lõikama asuti :D 

mina seevastu sõitsin Pärnust päälinna jummala külma kõhuga, teades, et kahe väikese auguga op ei saa miskit hullu olla. ega olnud ka :) lihtsalt kui inimene on nii kokku pandud, et narkoosist ärkamine võtab kaua aega ja paar päeva pärast seda ka eriti maailma asjadest aru ei saa, siis ei teagi, kas kaasa tunda või ajab muigama. poodidesse, kuhu ma algselt tema toibumise ajal minema pidin, siiski ei läinud, tundsin, et pean haiglas olema ja sisetunne ei petnud - olin vajalik.

mainin siinkohal ära, et keemilisi valuvaigisteid ma talle opi järgselt ei andnud ja olime juba varem kokku leppinud, et kasutab homöopaatilisi terasid. nii oligi, alustuseks Trauma 200 (mis aitas lisaks valuvaigistavale toimele ja keha šoki taandamisele ka narkoosist välja tulla), jätkasin Arnica 200-ga ning praegu võtab veel Ruta30, et põlv ikka ilusti paraneks. mõningad rakusoolad muidugi lisaks :) ohtralt on kasutusel jääkott ja kohevad padjahunnikud ning kargud, alates eilsest ka taastusravi võimlemine/ trenažöörid. hakkab tasapisi looma :) jalga palju veel maha ei pane, on teine jube jäik, aga valud kadusid ikka vähem kui nädalaga ja torisevast karust on saanud nüüd enam-vähem okkavaba diivanikaunistus :)

ja mina olen taksojuht - hommikul on tiir umbes selline: kodu-haigla taastusravi-lasteaed-töö-haigla-kodu-töö, õhtul: töö-lastead-trenn-pood-trenn-kodu, vahepeal uisuväljak ka. ja nii nüüd umbes iga päev veel paar nädalat. aa, nädalavahetusel käisin mõlemal päeval koorides laulmas ja neljapäeviti käin ansamblis. oi, ma olen endale suure tüki hauganud, aga kuna viimased tegevused annavad niiiii palju, siis jõuan küll!

tervist!!

silver sepp

külastasin Silver Sepa fantaasiapillide kontserti lastega. oli see vast lustlik ettevõtmine :) superäge inimene! no kes teine teeks naelapilli või vanast jalgratta rummust trummikomplekti või võtaks 75-st lapsest just minu kaksikud voolikupille mängima? :) :) eks eriti tore oli ka seetõttu, et kõik toimus otse meie nina alla ja need esimese rea nubinad said nina päris pilli sisse ka pista :D

uued kummitajad

minul kummitab Stigi & Elina "Goodbye to Yesterday"

loodan südamest, et see laul võidab ja Eesti saab ühe hea lauluga ka Eurovisioonile minna! Stigi helikeel on minu veregrupp :)

lastel ikka Krussis Keelte "Kaugel külas"

oli üks tore päev

pühapäev päälinnas:

• uisutamine sõpradega jäähallis, kus selgus, et K-d suudavad märkimisväärseid kiirusi juba arendada (kahjuks ka kukkuda nii, silm sinine ja prilliraamis pragu)
• Ice Age Live Saku Suurhallis. K-d olid sillas ja tõesti oli täitsa tore ning huvitav
• mõnus õhtusöök hiinakas - kõik olime meganäljased ja sai kiire ning hea kõhutäie - kirsikana, mmm....
• extremu tagasisõit lumetormis, mis õnneks lakkas Kernu kandis, kuid Paldiskist sinnani edenesin maksimum 50-ga ...

  

  sõbrad koos/hoos

  

  koostöö võlu - kiiruisutamine kelguga :D