equa

pilt equa kodulehelt

ma olen suur veejoona, eksole. töö juures on mul aastaid olnud veepudel igapäevases kasutuses. nüüd vaatasin, et kõigil hakkasid tekkima ilusad numpsikud pudelid. mul oli ka vaja! tavaliselt ma niisama hetke ajel asju ei osta, ikka mõtlen ja kaalun. tihti juhtub, et jätan ostmata, pärast isegi kahetsen, et selline kitsipung olen. aga seekord ma mõtlesin, et veepudel on tõesti mu truu kaaslane ja ma tahan endale seda kaunitari! ära tõin :) lausa 2 tk. tegelikult, sest Herr Abikaasa ei ole suur veesõber, aga ta peaks. talle võtsin tiba tagasihoidlikuma. 

EQUA joogipudelid on valmistatud BPA-vabast plastikust ja peaks nüüd 10 a muutumatuna vastu pidama. no ja väga ilusad on need pudelid ka ;) vähemalt minu oma. ostsin 600 ml, 400-seid on ka, aga see tundus mulle liiga väike. ja mis kõige parem, 10% müügitulust läheb keskkonnaalaste organisatsioonidele! ja neid võib kasutada nii külmade kui kuumade jookide puhul.

muutused minus eneses

mõtlen nüüd sageli, et oh miks ma ometi varem (nt. enne laste sündi) ei jõudnud homöopaatia juurde? või pole varem kasutanud puhtamat kodukeemiat või pesuvahendeid? vastust teab vaid tuul. ju siis polnud hetkel see teema fookuses. mingit otsest vajadust nagu polnud, et keemiavabama elu poole tüürida (pole mingeid hulle allergiaid või talumatusi), lihtsalt hakkas huvi pakkuma :) homöopaatiaga tahtsin tutvust teha laste tervise tõttu, sest isegi keemia ei paistnud köhale mõjuvat. ju siis sealt tuli kõik muu ka :)

selle talvehooaja jooksul olen oma maailmapilti ikka üsna palju avarada saanud - näinud-kuulnud paari homöopaati, lugenud raamatuid, tutvunud artikliktega, küsinud nõu süvitsi teemaga minejatelt, ostnud baasvarustuse ja tasapisi nüüd katsetanud enda ja pere peal. küll on hea vajadusel abi saada loodusest!

panen siia paar pilti, mida ma kasutan. suures karbis ja selles no pinalis on terad ja heelid, alumise pildi peal aga apteegikraam, mida homöopaat soovitas haiguste perioodiks juurde võtta kas siis ennetamiseks või haiguse ajal toetavana. bio-c-zink on meie peres lastele, zinkosan endale (sest seal suuremad annused ühes tabletis). 

sel talvel ongi nii olnud, et lastel on olnud 2 x köha, talvel kestis see umbes nädal ja siis teisel nädalal köhiti õhuvahetusega. siis mul veel terasid polnud, kasutasin heele esmakordselt. teisel korral, nüüd hiljuti, hakkas köha ja nohu väga äkki, sain kohe jaole ja köha kadus kolme päevaga, samal ajal kui lasteaias rühmakaaslased siiani köhivad. võiks öelda, et läks õnneks. loomulikult on nad tugevamaks ja suuremaks saanud, endi organism on vastupanuvõimelisem, aga ma tahan uskuda, et terad aitavad ka. palavikke, ptüi-ptüi-ptüi!!! pole olnud. 

kodus olen kasutusele võtnud Eesti toodangu Biominerata, mis valmistab kõikvõimalikku kodukeemiat. seda võib kasutada kummikinnasteta ja kulub vähe. nende kodulehel on pikem tutvustus. tihti tehakse ka sooduspakkumisi, millega ma ise stardikomplekti ostsin. olen rahul. 

enda pesemiseks, kreemitamiseks ja juuksehoolduseks on Riiamariist ostetud kraam, keemiat on ka, aga vahetan seda järk-järgult välja. üks, millest ma ei loobu, on Matrixi juukseseerum, see jääb, sest ma pole midagi paremat ökopoest asemele leidnud.

hinnad pole eriti kirvemad, sest kõike kulub mu meelest vähem. ravimite suhtes olen kindlalt plussis, sest apteegis on iga liigutus ~10€, tihti rohkem, nüüd ma loodan, et ei osta pikka aega midagi suurt juurde - kõik on omal kit'ides olemas :)

aa, üks asi veel, magneesiumisoola jalavanne olen ka teinud, võtame perega D-vitamiini (suuremas annuses kui apteegis pakutakse, sest apteegikraamis pole piisavat annust) ja järgmiseks talveperioodiks viin ennast põhjalikumalt kurssi B-vitamiini vajadusega. varem ma vitamiiniusku pole olnud, pole praegugi, sest mul on füüsiliselt vastik mingeid tablette neelata, aga tundub, et vedelal kujul olen nõus neid manustama, kui verenäitajad ja enesetunne nii paremad on.

sinine 36- hp teraga kit ja heelid. neid heele soovitan soojalt, mõjuvad lastel imehästi

lisakit, kuhu ise soetan juurde meile vajalikke terasid

apteegikraam haiguste ennetamiseks

  

statistika

K-d laulukonkurssi lõppvooru ei pääsenud.

6-aastasi sai edasi ainult 4, kuigi esines 18 last. 7-aastasi oli nt. 12 ja edasi sai 5. 

mina ega lapsed pole kurvad. tüdrukud ütlesid isegi, et ei tahaks sama laulu uuesti laulda :) neil pole veel süsteem selge ja ma ei hakanud rõhutama ka, et see on võistlus. lihtsalt rääkisime, et kontsert. 

eks emasüda tiba kripeldab, aga kui vaatasin, et nelja edasipääseja hulgas olid 3 last ühest lasteaiast, kellega žürii esinaine kõige rohkem seotud on, siis jah, rohkem pole midagi öelda... õnneks meie laste rühmakaaslane osutus ka valituks, kellel on tõesti superhääl!

lood ja laulud

sel aastal osalesid K-d Raeküla Vanakooli Keskuses korraldatud lauluvõistlusel Viisiratast veeretades. sealne konkurss on lausa mitmevooruline, tänane kirjutis eelvooru kohta. 

osaleda said lasteaialapsed Pärnu linnast ja maakonnast. lapsi oli tõesti palju, mõnest lasteaiast lausa kümmekond ainuüksi 6-7-aastasi. 

laulud valisid tüdrukud ise. liiga kerged palakesed välistasin, lasteaia muusikaõpetaja selekteeris veel viimaste sõelalejäänute hulgast kõige sobivama arvestades hääleulatust ja muid detaile.

laulud, mis juba enne harjutama asumist olid selged, lihviti veelgi kaunimaks. kõik tuli nagu kulda, kuid mikrofoniga proove tehes läks Karinal kõik segi - laps ei kuulnud ennast läbi mikri kaja ja sündi plõnnimise :( lisaks olid mõlemad nädal enne esinemist kergelt köhas-nohus, mis ei olnud enda kuulmisele just abiks. siiski sai esinemispäevaks kõik korda ja mu laululind jälle viisipidajaks. 

Karinal on imeline oskus end kokku võtta - tal tuli laul ikka väga hästi välja (proovidega võrreldes)

Karita, kullake, on meil ju tuulepea - proovides laulus nii ilusti, aga laval oli pea laiali - tarvis vahtida publikut, uksetaga käivat saginat ja tont teab veel mida. ta on üldse ärevam, ju siis lavanärv pole veel nii hea. kuigi laulda ta väga tahab, on minu meelest vägagi musikaalne ja igasugu hüpped võtab jummala puhtalt, mida iganes ma ette laulan :) 

täna-homme selgub, kas lõppvooru tüdrukutel ka asja on. loodan väga, et on!

kuulasin-vaatasin ju kõik esinejad ära. mulje on hea, kui pean mainima, et väga paljudel lastel läksid sõnad korduvalt meelest ja nii mitmedki laulsid ikka kohati täitsa mööda. kas oli nüüd tegemist lavanärviga või vähese harjutamisvõimalusega või kes teab millega. kohati oli aga tunne küll, et lauluõpetajad olid registreerinud kõik lapsed, kes ise vaid tulla soovisid, eelselekteerimine oli jäänud tegemata. või siis jah, polnud piisavalt aega lapsele laulu kinnistada ja kõik toimus ülejala. 

minu lapsed said ikka õnneks mitu nädalat tööd teha ja laulu varasem teadmine/sõnade peasolemine aitas ka kõvasti kaasa.

kui koju hakkasime minema ja mina kuskil garderoobis kohmitsesin, olla keegi muusikaõpetajatest/žüriist tulnud Herr Abikaasa ja laste juurde ning öelnud, et meie lastel on väga head hääled ja nad peaksid laulmisega põhjalikumalt tegelema. kes see daam täpselt oli, ma teada ei saanudki, aga väga hea on sellist tunnustust kuulda :) :)
Karina esitab: "Wendy laul"
Karita esitab: "Seitse kassi" 

kinkide jätkuks

K-de sünnipäevapostitusest jäi paar väga ägedat kingipilti välja. parandan vea. mumeelest lihtsalt nii nummi!

öökapike vanaisalt, www.rug.ee lehelt

lugemislamp teiselt vanaisalt romantilise sigrimigriga

lugemislampe olen otsinud juba aastapäevad. tellisin Hiinast lausa 2 tk., aga need ei saabunudki... raha anti õnneks tagasi. tahtsin tegelikult romantilist kellukesekujulist tiba suurema kupliga, aga see leid rahuldas mind ka täiesti :) k-rautast sain. müüja tegi müügitööd ka ja soovitas mulle lambipirni hinnaga 6,99€/tk., et olevat spets lugemispirn ja valmistatud nii, et valgust annab ainult väljapoole. tavapirn siis hajutab valguse laiali igale poole kupli sees. vaatasin ja mõtlesin, aga tahtsin et ilus sirgri-migri kupli peal ka paistma jääks. seega võtsin ikka tavalised odavad pirnid. meil löövad millegipärast suht tihti pirnid läbi ka, 7€ iga kuu ei tahaks maksta... 

peeglilaud samast sarjast

tolle öökapiga on mul teatud tagamõte ka ;) nimelt on minul ülikooliajast alles valge mööblikomplekt (see on tänaseks küll laiali jagatud, sest kapp ei mahtunud praegusesse elamisse ja 120 cm laiuse voodiga polnud midagi lihtsalt peale hakata kahekesi). komplekti osa oli ka peeglilaud koos tumbaga, kus saab edukalt kõikvõimalikke vidinaid hoida ja ennast kolmest peeglist imetleda. see on mul alles ja rändas kohe lastetuppa, kui me majja kolisime. nüüd on aga päevakorral mõlemale oma toa väljakujundamine kooliajaks ja noh, ühte peeglilauda ei saa mitte kahte eri tuppa panna. sellele öökapile on samast sarjast saada ka peeglilauda koos tumbaga, mis ei maksa üldse mitte miljon ja on piisavalt kenake :) ma arvan, et see läheb järgmine aasta loosi ja kõik on rahul. asjad sobivad omavahel kokku ka.

ligindusest

ootan huviga, mida hakkab korda saatma Ligi haridusministrina :D eile Ringvaate saates andis ta küll toreda intervjuu. jäi mulje, et rahad vaadatakse üle ja sätitakse kenasti ritta sent-sendi haaval. hariduse surmast on tõesti ennatlik rääkida, sest koolid ju valdavalt KOV pidada, kuigi tõesti, härra oskab argumenteerida ja emotsioonidele ruumi ei jäta. 

mu meelest võiks Ligi nüüd kõik ministeeriumid järjestikku läbi käia, et kord majja saaks! :) :) Sotsiaalministeerium peaks järgmine olema.

aa, seda ka, et hr. Ligi mulle isiklikult sümpatiseerib ja see, kuidas ta roosa erakonna sisserändaja poja või kaagutava Kadri otseeetris paika pani, on muljetavaldav. ei, mulle ei meeldi, kui naisi alandatakse, aga no see kaagutamine oli ületanud kõik piirid ja mul oli toona saadet vaadates korduvalt tahtmine telekas aknast välja visata - nii vastik oli see. ossinovski koos oma sotsidega võib aga kuu peale kerida!

visadusvalitsus läheb varsti nagunii laiali, loodan, et pärast seda tekib sisukam võimuliit ja populism veidigi taandub. praegu tundub, et igale poole loobitakse sularaha ja inimene, vaeseke, vaadaku, kui haledaks end teha suudab, et ikka rohkem saaks. ise ei peagi enam pingutama, veider...

ratastel

kuna uued rattas nihelevad ootusärevalt kuuris (ja nende omanikud kojusõidul autos), siis pidi neid ju suuremale proovirallile viima ;)

kuna ilm oli õhtupoole ilus, siis läksime kolmekesi rallima. mis nüüd viga sõita, kui kõigil on suuremad rattad ja käigud :) lisaks veel uus kergliiklustee. 

mulle küll maanteemüras ei meeldi sõita, aga K-d tahtsid väga sileda asfaldi peal ringi tuhiseda. Pärnu linn ei suvatsenud kahjuks 1 km pikkust juppi eelmisel aastal valmis ehitada, et Jaansoni rajale edasi saaks linnapiirist, seega keerasime mitte tagasi, vaid jõe poole Tammiste metsarajale . Õigupoolest jõudsime sinna kogemata, kui jõgi oli äkitse elamurajooni lõppedes vastu tulnud :) Varem pole ma sinna kunagi sattunud. Ma ei viitsinud tagasi sõita, lootsin, et jõuame mööda seda teekest oma külla tagasi, aga valisin laiema metsaraja, mis viis meid põhimõtteliselt Hooldekodu juurde tagasi... ja sealt siis kimasime mööda kergliiklusteed tagasi koju. mingit endomondot mul töös polnud, aga kui täna arvestasin, siis sõitsime umbestäpselt 7 km  :)

too metsarada iseenesest on tore, tee on sõidetav ja infotahvlid on täitsa huvitavad. tegime 3 peatust, kus lapsed jalgu puhata ja jänesekapsaid nosida said. kohtusime sammalpehmete metsalagendike, värske rebasehaisu ja hulgaliste laululindudega varakevadises metsas. jõe ääres avastasin igati kena RMP lõkkeplatsi piknikualusega ja väga palju ilusaid jõevaateid männimetsa vahelt. varasemalt pidime rattasõitudel iga mõnesaja meetri järel puhkama, sest kaua sa ikka tillukesi rattaid lühikeste väntadega edasi kerida jõuad, eksole. nüüd on ikka hoopis teine tera!

matk läheb lähiajal kordamisele, et ka sinililli ja ülaseid leida.

väike pidu oli ikka ka ;)

K-de sünnipäev sai sel korral veits ette ära peetud. Herr Abikaasa lahkus õige päeva hommikul kell 5 naabervabariiki sõda mängima, nii et sundseis.

kutsuda saime seekord neid sõpru, keda K-d ise soovisid, sest noh, vanus on sealmaal ja maja pole ka kummist. 

pidu toimus kodus. mulle see mängutoa kontseptsioon mitte ei meeldi. ma kuidagi ei saa aru, mismõttes on tore sünnipäevapidu, kui 3 h pööraselt karjudes sihitult ringi joosta? ei ole ju. ja siis aetakse endale sisse kartulikrõpse, cocat ja komme - jäkk! tänaseks on see kahjuks pigem norm. mina seda mängu kaasa mängida ei taha. seega kodune pidu ja valitud külalised K-de poolt :) valituks osutusid muidugi tüdrukud, oma rühma tüdrukud. mitte et ma midagi muud oleks oodanud :D ja siis sugulased ka muidugi.




kuna mõte oli teha haldjapidu, siis mõtlesin välja ka mõned mängud:

• haldate lilletants (muusika mängib-vaikib vahepeal, iga laps haldjas leiab endale lilleõie, kuhu maanduda, õisi jääb järjest vähemaks. klassikaline toolimäng tegelikult, väikeste variatsioonidega. kõigile väga meeldis, isegi poistele :D )
• pulgakommijooks (lusika peal pulgakommi viimine vastasvõistkonna juurde)
• pärlikee meisterdamine

lillehaldja mäng

pärlikeed meisterdamas

lastele tundus meeldivat :) täiskasvanutele oleks ka pidanud mänge mõtlema, sest meil on neid omajagu ;)

pidulaud külalisi ootamas

lauale meisterdasin suupisteid, eriti uhke olen oma Siili üle, võileivatorti ka väga kiideti ja tavaliselt allesjääv salat ning porgandi-kurgiviilud said topsidesse paigutatuna kõik ära söödud :)

pinjatat nüpeldamas

kinkidega läks sel aastal hästi - enamus tõid panuse uue suurema batuudi fondi, lasteaiasõbrad vist kokkuleppeliselt Juku kinkekaarte, meie kinkisime uued rattad ja lastetuba sai täiendusi öökappide ja seinalampide näol, et lugemine eriti mõnus oleks. üks veider-naljakas kink oli ka - pinjata - jagati talle hoope, mis jagati, purunes alles mahakukkudes. õnneks kõik asjaosalised jäid terveks! 

lapsed olid rahul, meie ka. tänud kõigile, kes tulid ja pidutsesid koos meiega!!

värsked kuuesed

uued rattad - jee!!!

kuuesed kaunitarid

Karita ja Karina

aeg lendab. meie pere noored daamid peavad täna 6. sünnipäeva. pidulik-argine on see päev, sest ometigi peab lasteaia- ja trennikaaslasi ka tordiga rõõmustama.

minu kullapaid on tõesti kuus aastat meid juba rõõmustanud. mina läksin nende vanuselt juba kooli ja pidin iseseisvalt toimetama ühistranspordi, lõunasöögi valmistamise ja muuga- olid ajad. tüdrukutel on veel õnneks aasta vabadust. täna ma veel küll ette ei kujuta, kui nad bussiga kooli sõidaks või linnas trenni vudiks. selles mõttes on see lisaaasta super. kui oleks vaja, saaksid nad kindlasti hakkama - tublid ja asjalikud ju, aga pea on tohutult laiali mõlemal, see oleks kindlasti probleem. kool on nende jaoks midagi suurt ja ilusat, lugemine on tore, arvutamine võtab veel veidi aega (abivahenditega muidugi tuleb). kellal tunnevad pool-ja täistunde, teavad, kuidas on veerand või kolmveerand või 5-minutit läbi, aga aru saavad ikka endale olulistest kellaaegadest - 18:00 (multikad), 21:00 (uneaeg).

6-aastaselt on Karina:

• põhjalik
• oma sõnul kunstnik (joonistada ja maalida talle tõesti meeldib, mingi pildi etteandmisel jäljendab seda kenasti)
• üliarmas
• üliasjalik
• kogu südamest solvuv
• alati valmis end liigutama ja toimetama
• armastab väga iluvõimlemist ja teeb mõnuga spagaate ning peapealseisu
• seltskonnas pigem kaasamineja kui eestvedaja
• hea sõber on sõpradele

6-aastaselt on Karita:

• nunnukas
• alati õigluse eest väljas ja võtab väga südamesse, kui näeb kuskil kellelegi liiga tehtavat või komblusnorme rikutavat
• killuvend (issand, Mirril on nii puhvis saba!! - iga kord totaalselt üllatunud häälega :D )
• šlikerdaja - teeb kõike ülejala; valetab ja on väga pahane, et teda läbi nähakse
• üliliikuv
• seltskonnas kaasamineja, kuid võib ka ise mängu juhtida
• on leidnud endale trenni, mis talle meeldib (või treeneri või trennikaaslased) - iluvõimlemine
• unistab muusikakooli minekust ja lauluansamblis lõõritamisest

kui mina kunagi unistasin lapsest, siis just sellised 5-6-aastased mul meeles mõlkusid. mu tütred on niivõrd vahvad ja toredad praegu :) ma pragan nendega, aga mitte enam üldse nii palju kui aasta tagasi, ilmselgelt on aeg lõpetada see ja hakata normaalseks emaks! nendega saab nalja teha, see on nii oluline! tegelikult saab kõike teha ja igal pool käia. kõik huvitab. imeline!! 

kullapaid, te olete mulle nii kallid!!

popipäev

lasime tiivad sorgu ja tegime ühe lennuvaba päeva keset nädalat ;) 

linnupojad soovisid innukalt piuksudes, et just Tervise Paradiis on see koht, kus nemad lustida tahavad. meile sobis :) hulpisime nii sise-kui välibasseinides päikeselaigus ja lasime tervisevetel end kosutada (kõigil väike ühepäevane gripiviirus seljataga  eelmisel nädalal järjestikustel päevadel, aga sain edukalt kõigil homöopaatia abil selle tagasi löödud!). 

tipsid hullasid muidugi torudes, aga kõige rohkem vist nautisid seekord välibasseini ja sauna jääbasseini. mina ise ei suutnud mägijõest mitte eemale hoida - hullult äge!! saunas oli ka mõnud. ja kui vähe rahvast seal liikus. eelmisel korral oli aastavahetuse aeg ja oli totaalne hullumaja.

K-dega on veeprotseduuridele juba jummala ok minna - ma saan ka rahulikult end pesta ja juukseid kammida-föönitada, lapsed tulevad samade toimingutega ise toime. ainult ülipikad juuksed tuleb lahti aidata kammida. muus osas täiesti hääljuhtavad ja tšillid :D

selline lebo päev oligi - pärast võtsime veel rämpstoitu ja ei liigutanud end rohkem karvavõrdki. Herr Abikaasa muidugi ei pääsenud paarist lauamängust, aga üldjoontes olid lapsed õhtuks ka kutud ja uni tuli vägagi hää :)

VIRMALISED!!!

VIRMALISED väärivad suurtähti!! olen neid otsinud sel talvel iga jummala õhtu ja ei midagi. eile õnnestus nende vehklemist lõpuks näha :) :) olen oodanud 13 aastat taaskohtumist, aga ei midagi. nüüd siis lõpuks.

meil Pärnu lähistel olid virmalised õhkõrnad helehallid virvendused taevalael, sekka tugevamaid pikitriipe keskpõrandale kokku - nagu mingi püstkoda moodustus taevasse. kuuldavasti 5 km teiselpool jõge olevat nähtud rohekas-roosasid. ma olen kade, aga ikka parem, kui üldse mitte :) 

kusjuures ma ei lugenud netist, et võib näha, täitsa ise avastasin. 

lapsed on ka virmaliste vaimustuses, see oli nende esimene kord. mulle tundus, et nad kartsid natuke. eks ole ju tõepoolest kõhe, kui taevas liiguvad mingid suured tuled, mida seal tavapäraselt ei ole. vaatasid veidi ja tahtsid tuppa tagasi. mina vahtisin pool ööd kael kõveras :D tegelikkuses see virmaliste-jaht oli mul justnimelt laste pärast olnud. nemad kuskil lastefilmis nägid ja küsisid, et miks meil pole. ma siis lubasin tähelepanelik olla ja ükskõik mis kellaajal nad üles ajada, kui juhtumisi öösel virmalisi trehvan. eile läks õnneks - õhtul kaheksa paiku saime juba loodusimet kaeda. 

virmalistes ei ole muidu midagi erakordset, neid ikka on. siinkandis aga mitte. seega minu jaoks väga suur asi, lausa lummav.

viimati kohtusime aastal 2002 . siis oli septembrikuu ja üle Eesti olid võimas roheline püstkoda taevasse joonistunud. olin parasjagu L.-i juures pidus ja lihtsalt vaatasin ja vaatasin ja vaatasin. vahepeal lausa rohul pikali lamades :) nii ilus oli see. ja esimest korda kohtusin arvatavast aastal 1997. umbes. toona olid loodekaare metsaveerel tugevad rohelised virmalised, mis helkisid kaua-kaua. ja lummus algas... :)

toidust

mul on kolm toiduainet, milleta ma keeldun eksisteerimast - redis, rukkola ja avokaado. just selles järjekorras. parem, kui kõik kolm koos (ja tomat veel juurde - nämmm).  

redis netiavarustest

redist armastan juba lapsepõlvest. ema pani alati kasvuhoonesse kile alla redise mulda juba siis, kui lumehanged veel maad katsid. klaasmaja soojeses päeval kiiresti ja redis oli valmis maikuu alguses. enamuse sõin ma muidugi liignoorelt ära ja isegi need, mis said suureks kasvada, pistsin otse peenrast loputatult nahka. redised olid vist isegi paremad, kui esimesed maasikad.

rukkola netiavarustest

rukkola on veidra maitsega, sellega on vist inimestel love-hate suhe, mul siis see love-love variant :) olen lastele ka püüdnud seda tutvustada, aga enamikul kordadel süüakse salatist välja kõik kurgid-tomatid ja rukkola jääb õnnetult taldrikule. ainult siis, kui on suuremad lehed (neis vist mõrkjat maitset vähem), siis läheb alla. küll nad suurema aru saavad, kuivõrd hea kraam see on ;) sel aastal panen kindlasti ise kasvama ka rukkolat kasvuhoonesse. 

avokaado netiemme lehelt

no ja siis avokaado. hetkel on see ülipop ja superfood ja mida kõike veel. mulle on avokaadod meeldinud juba ammu, nüüd õnneks laiema levikuga hind ka parem. viimati koolitusel tehti sellest head leivamääret - keedumuna-avokaado-küüslaugu-määre. kõik purustada, segada ja valmis - imehea!

laupäeval K. ja L. küsisid, et milline on see minu tavaline avokaadosalat, mida ma teen, söön ja jumaldan. 

minu variant on selline: avokaadotükid kaussi maitsestuma sidrunimahla, hea oliivõli, soola ja pipraga (kui sidrunit pole, siis ajab sidrunipipar ka asja hädapärast ära), seejärel tükeldan tomati, kurgi, kui juhtub üle olema, siis ma mõne liha-või kanalõigu. segan kõik kokku rukkolaga ja voila! - imehea värske salat on valmis. mina eelistan lihatut varianti, Herr Abikaasa meelitamiseks sobib paremini lihaga variant ;) redist võib ka vabalt lisada, sest rukkola on nagunii kergelt mõrkjas - sobivad hästi kokku. kellele rukkola suur sõber pole, võib ju mõnda muud lehelist lisaga või neid mix lehti, mida nüüd igas toidupoes karbiga leiduma peaks. peedilehed ja lambasalat on mul ka suured lemmikud. vahel teen ka ceasari salatikastmega varianti (kui liha kasutan), saab kah hea.

nende lehekarpide kohta on mul üks mälestus ka - nimelt kui 2007.a. Šotimaal olin ja esmakordselt kohalikku hüpermarketisse sattusin (Tesco kett oli vist), siis mõtlesin seal salatilehe karpide vahel, et ma olen surnud ja sattunud toorsalati taevasse :P meil siis ju polnud see salatilehe karbid veel laialt levinud ja neid kohtas vahel harva Stockmannis, kui sedagi. Eestis olid põhilised potisalatid või hiina kapsas :D

ei saa muidugi salata, et hea juustu, veini ja šokolaadita ma ka ei ela. kahjuks võik õnneks, eksole.

ja minu kõige parem kaaslane läbi aegade - VESI!!! lihtne ja imeline! ise ma siin ikka mõtlen, et enda kehakaalu juures on vesi vist tõesti see, mis mind käigus hoiab ja suuri terviseprobleeme tekkida ei lase - ptüi-ptüi-ptüi!!! töö juures on tavaline taks 1,5 l ja õhtul kodus püüan ka tarbida vähemalt pool liitrit juurde. vabadel päevadel on halvemini, sest siis ei tule meelde kogu aeg. kui peavalu märku annab, et aju on kuival, siis kohe joon. nii et jooge vett - on tasuta ja on kasulik!

kuidas naised väljas käivad

ehk siis juttu sellest, kuidas sõbrannad harva kokku saavad, aga varakult alustavad ;)

niisiis sai kokku lepitud, et K. ja L. ja mina läheme linna peale. totaalselt kavavabad, nagu me esialgu olime, võtsime algatuseks mõned margariitad (maasika, loomulikult) Tex-Mexis. nende asemel tahtis viisakalt viltu kammitud tukaga kelneripoiss meile pudeli vahuveini tuua, aga see pole meie teetass, eksole. millegipärast oli mul meeles, et maasika-margariita on magus - ei olnud. aga juua üldjuhul sündis. 

korralike naisterahvastena et jätkanud kohe kell 5 õhtul järgmiste jookidega :D vaid käisime vahepeal kinos Avandit aka Vehklejat vaatamas. film on hää, soovitan!

aga siis küll jah võtsime paar veini ja istusime täitsa rahulikult üsna mitu head tundi õdusas Wine Piccadillys. niiiiii tore oli!! me saame kaugelt liiga harva kokku ja kui see juhtub, siis ongi lihtsalt nii hea :) harva sellepärast, et lapsed ja trennid ja töö jms. õige ta on, et selleks, et oleks mida anda, tuleb ennast laadida ja saada. laupäeval sain mina küll energiat tükiks ajaks :)

isiklikult kirjutan kahe käega alla väitele, et oma parimaid sõpru kohtab inimene koolieas, nendega tekkinud suhe on kõige sügavam ja kestvam. hilisemas elueas tekkinud sõbrad võivad küll olla head sõbrad, kuid nendega puudub ühine noorusaeg, kus kogetu on kõige eredam ja intensiivsem. kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis mul on sõbrad kooliajast ja ülikooliajast, hilisemast ajast on paar head töökaaslast, keda ma sõbraks pean ja siis veel mõned inimesed, kellega on koos tore, kuid tõenäoliselt nende elusündmustele ei ela niiväga kaasa. 

laupäevaõhtu läheb kordamisele, on lootus, et pigem varem kui hiljem, eksju sõbrad! ;)

kuidas ära tunda kevad?

väga lihtne! kevad on käes, kui lükkad lapsed kell 12 uksest välja ja korjad nad viie paiku pärastlõunal tuppa. poriste, märgade ja õnnelikena :) :) vahepeal pole neist midagi kuulda. 

õnnelik laps

Karina (õhtul hambaid pestes vannitoa peeglisse vaadates): "Issi, mul silmad säravad!?"
Herr Abikaasa: "Sa oled õnnelik laps, sellepärast sul silmad säravadki."
Karina: "Jah."

Täpselt nii ongi smile emoticon Ja seda oli nii tore teisest toast kuulata! Uurisin Karitalt ka eile õhtu, kas tema on õnnelik laps. Vastus oli selge ja kõlav "jah!" 

Nii hea meel smile emoticon smile emoticon