poolfinaal

Eesti laul sai loonulikult edasi! mul polnud selles mingit kahtlust. üldiselt olid väga igavad laulud kõigil, Ungari, Taani ja Serbia muusika meeldis, teised olid igavad. õnneks oli FB-naisteka õhtu, nende kommentaaride abil läks 2h kiirelt, muidu oleks raudselt uni peale tulnud. ma seekord meie iga-aastasel ennustusvõistlusel ei hävinudki :D tavaliselt ma olen alati viimane...

neljapäevase teise poolfinaali järel julgen ennustada, kas finaalis on Eesti laul esikuuikus ;)

viimaks eemaldus esimene hammas!!

Mõlemal ikka ühel ja samal päeval :D :D uued hambad kohe paistmas ka.

emadepäev

Meil oli tore päev - lastega käisime uusi tõukekaid katsetama, oma ema oli külas ja ämma-äia organiseerisin ka kohale grillile. 

Herr Abikaasa kahjuks küll ära Siilil, aga lilled saatis kulleriga ja puha. Kui nüüd mõelda, siis need olid vist mu elu teised kullerlilled, esimesed tulid haiglasse, kui tüdrukud sündisid :)
Nii vahva on, et lastel vanus sealmaal, kus ise ka üllatusi oskavad meisterdada! Ja isaga telefonis salajuttu ajada, et mis ja kuidas (kuller tõi lastele ju ka paar lille  mulle kinkimiseks ja nad suutsid mu täielikus teadmatuses hoida!)
Ilus päev oli. Ilm ka tegi oma osa. Esimene päevitus peal :)

kui perre sünnivad kaksikud

lihtsalt nii hea tekst Henri blogis selle kohta, kuidas saadakse teada, et tulemas on kaksikud. mu meelest väga hästi kirjeldatud mehe silme läbi, milliseks jamaks nüüd läheb :D

et nüüd pole vaja uut autot, vaid bussi ja korter tuleb kiiresti maha müüa ja majja kolida - IRW!

see, et arst nr. 1 ei leidnud teist last üles tuli ka kuidagi väga tuttavlik ette, sest vastupidiselt neile pidin mina ühes UH-s ise arstilt küsima, aga kuidas teise lapse kuklavoldiga on... oh seda imestust ja häbi tohtri silmis... kaardis oli ju ometi kirjas gemini/gemelli.

ja seda ma kujutan ette, kuidas mina olin samasugune vingats "Esileedi." õnneks on juba tuhmunud, kuivõrd vastik see pidev iiveldamine oli. ja Herr Abikaasa suutis selle kõik kenasti välja kannatada :)

"Teeme ära" ja maipühad

viini siniste pesakond ema Roosiga (isa Aurelius puudu)

nagu töörahvale mittekohane, olin 1. maiks planeerinud väikese tripi Läänemaale. päev oli tõepoolest imeilus ja loodus rohetas!

käisime küülikufarmis, kus selgus, et see on veel ka pardi-, kana- ja vutifarm ning koduõlletööstus ja mahepõllundusfarm :) Koka talu on see koht.

meie nuntsik!

meid huvitasid muidugi kõikse rohkem küülikud, ausaltöeldes broneerisime endale ühe nuntsikud :) :) vaadata, paitada ja sülle võtta sai nii viini viniseid, flandriaid, rexe kui tšintšiljasid. mul pole hetkel õrna aimugi, kas tõunimed õigesti kirja said, aga midagi taolist ma kuulsin :D ajasime ikka pikalt juttu, vaatasime ja uudistasime. lapsed otsisid muudkui aga küülikutele võilillelehti ja toitsid neid usinasti. ma arvan, et nad oleks seal veel hea mitu tundi nii toimetanud, kui me poleks lindude juurde suundunud. üle sai vaadatud inkubaator, tibukari lambi all, kanaema tibudega, suured karvased kanad, vutid, pardid ja mahepõllundus. nastikud kiviaial ka. 

lisaks veel mekitud mitmeid erinevaid koduõllesid, mis Eesti suurtööstustele ikka silmad pikalt ette teevad. mina, kui üldse mitte õllesõber, tundsin maitset, mis päris mokkamööda oli (kõrvitsaõlu muskaadi ja kaneeliga) ning mõne maitse puhul tulvas mälusopist välja Tšehhi õllekeldrite aroom!

www.koluvereloss.com

kui pererahva aega küllalt kulutatud oli, suundusime Koluvere lossi manu, sest see paistis nii ilus. sisse ei lastud, aga ümbruskonnas luusika sai. jalad kippusid iseenesest kepslema kogu seltskonnal nii ilmafaktori kui jänkside juurest saadud emotsioonide tõttu :)

õhtu paraku nii hästi ei lõppenud, sest ämma-äia juures selgus, et viimane on endale saega jalga lasknud. kimasime siis Pärnu EMO-sse õmblema ja tagasi, ise jõudsime koju õhtul kümneks. jalg õnneks paraneb.

minu "Teeme ära" toimus Raeküla lasteaias, kus talgupäeval vahetati piirdeaeda, eemaldati vanad hekid, külvati muru ja tehti muid heakorratöid. Herr Abikaasa jäi koju, sest tema piinav kaelavalu oli selleks päevaks omandanud suisa grandioossed mõõtmed :( tehtud sai nii mõndagi, pool pikast aiast on valma, teine poole ja värvimine vast mõned tööpäeva õhtul. ilma õnneks pidas, kuigi tuul oli vägev. 

pika nädalavahetuse viimane päev möödus ka suht mittemidagi tehes, ainult pump sai kaevu lastud, oskad peenestatud ja veidi muru niidetud. kui nüüd see uus nädalavahetus juba tuleks ;) siis saaks ehk asjalik ka olla, sest veerand perest on Siilil Okkaks ja meie peame ise hakkama saama nüüd mõnda aega.

põrkama!!

batuut handymannist

tüdrukud said oma suure sünnipäevakingi ehk batuudi ka kätte. Herr Abikaasa taris laupäeval kastid koju (1 batuut = 3 suurt kasti) ja pusle kokkupanek algas. no üle saja jupi oli kindlalt, pigem 200, kui batuudi enda pingutusvedrusid ka arvestada :D tunnike pusimist ja koos ta oligi. 396 cm lai ja umbes samapalju kõrge. pildi peal tundub võrk kuidagi kilene, tegelikkuses on täiesti korralik ja võrgune :)

kõrgust on tal omajagu, trepp tuleb ehitada. praegu vinnavad trenniskäinud lapsed end peale, muidu lullilööjaid tuleb tagant upitada :D see on uskumatult koomiline vaatepilt, kuidas nad sinna peale ukerdavad :D batuut kannab 150 kg raksust, nii et emad-isad võivad koos lastega põrkamas käia.

batuut kolis uude kohta ka, sest taolist mürakat juba kirsi-ja õunapuu vahele aiaäärde ei pressi. nüüd on hüppeplats teiselpool maja ja mulle tundub, et see on suurepärane asukoht, sest minu võrkkiik jääb nüüd vaiksemasse tsooni (kui naabrite tümps välja arvata) ehk teiselepoole maja.

mul tekkis seoses batuudiga vallatu mõte seal mõned eriti soojad suveööd veeta ;) võrgu silm on piisavalt tihe, et sääsed läbi ei saa, kui sinna mingi kate peale sebida, siis on täitsa sääsekindel.ööbikuid ja muid ööhääli kuuleb hästi.

nii et, sõbrad, tulge hüppama!!

equa

pilt equa kodulehelt

ma olen suur veejoona, eksole. töö juures on mul aastaid olnud veepudel igapäevases kasutuses. nüüd vaatasin, et kõigil hakkasid tekkima ilusad numpsikud pudelid. mul oli ka vaja! tavaliselt ma niisama hetke ajel asju ei osta, ikka mõtlen ja kaalun. tihti juhtub, et jätan ostmata, pärast isegi kahetsen, et selline kitsipung olen. aga seekord ma mõtlesin, et veepudel on tõesti mu truu kaaslane ja ma tahan endale seda kaunitari! ära tõin :) lausa 2 tk. tegelikult, sest Herr Abikaasa ei ole suur veesõber, aga ta peaks. talle võtsin tiba tagasihoidlikuma. 

EQUA joogipudelid on valmistatud BPA-vabast plastikust ja peaks nüüd 10 a muutumatuna vastu pidama. no ja väga ilusad on need pudelid ka ;) vähemalt minu oma. ostsin 600 ml, 400-seid on ka, aga see tundus mulle liiga väike. ja mis kõige parem, 10% müügitulust läheb keskkonnaalaste organisatsioonidele! ja neid võib kasutada nii külmade kui kuumade jookide puhul.

muutused minus eneses

mõtlen nüüd sageli, et oh miks ma ometi varem (nt. enne laste sündi) ei jõudnud homöopaatia juurde? või pole varem kasutanud puhtamat kodukeemiat või pesuvahendeid? vastust teab vaid tuul. ju siis polnud hetkel see teema fookuses. mingit otsest vajadust nagu polnud, et keemiavabama elu poole tüürida (pole mingeid hulle allergiaid või talumatusi), lihtsalt hakkas huvi pakkuma :) homöopaatiaga tahtsin tutvust teha laste tervise tõttu, sest isegi keemia ei paistnud köhale mõjuvat. ju siis sealt tuli kõik muu ka :)

selle talvehooaja jooksul olen oma maailmapilti ikka üsna palju avarada saanud - näinud-kuulnud paari homöopaati, lugenud raamatuid, tutvunud artikliktega, küsinud nõu süvitsi teemaga minejatelt, ostnud baasvarustuse ja tasapisi nüüd katsetanud enda ja pere peal. küll on hea vajadusel abi saada loodusest!

panen siia paar pilti, mida ma kasutan. suures karbis ja selles no pinalis on terad ja heelid, alumise pildi peal aga apteegikraam, mida homöopaat soovitas haiguste perioodiks juurde võtta kas siis ennetamiseks või haiguse ajal toetavana. bio-c-zink on meie peres lastele, zinkosan endale (sest seal suuremad annused ühes tabletis). 

sel talvel ongi nii olnud, et lastel on olnud 2 x köha, talvel kestis see umbes nädal ja siis teisel nädalal köhiti õhuvahetusega. siis mul veel terasid polnud, kasutasin heele esmakordselt. teisel korral, nüüd hiljuti, hakkas köha ja nohu väga äkki, sain kohe jaole ja köha kadus kolme päevaga, samal ajal kui lasteaias rühmakaaslased siiani köhivad. võiks öelda, et läks õnneks. loomulikult on nad tugevamaks ja suuremaks saanud, endi organism on vastupanuvõimelisem, aga ma tahan uskuda, et terad aitavad ka. palavikke, ptüi-ptüi-ptüi!!! pole olnud. 

kodus olen kasutusele võtnud Eesti toodangu Biominerata, mis valmistab kõikvõimalikku kodukeemiat. seda võib kasutada kummikinnasteta ja kulub vähe. nende kodulehel on pikem tutvustus. tihti tehakse ka sooduspakkumisi, millega ma ise stardikomplekti ostsin. olen rahul. 

enda pesemiseks, kreemitamiseks ja juuksehoolduseks on Riiamariist ostetud kraam, keemiat on ka, aga vahetan seda järk-järgult välja. üks, millest ma ei loobu, on Matrixi juukseseerum, see jääb, sest ma pole midagi paremat ökopoest asemele leidnud.

hinnad pole eriti kirvemad, sest kõike kulub mu meelest vähem. ravimite suhtes olen kindlalt plussis, sest apteegis on iga liigutus ~10€, tihti rohkem, nüüd ma loodan, et ei osta pikka aega midagi suurt juurde - kõik on omal kit'ides olemas :)

aa, üks asi veel, magneesiumisoola jalavanne olen ka teinud, võtame perega D-vitamiini (suuremas annuses kui apteegis pakutakse, sest apteegikraamis pole piisavat annust) ja järgmiseks talveperioodiks viin ennast põhjalikumalt kurssi B-vitamiini vajadusega. varem ma vitamiiniusku pole olnud, pole praegugi, sest mul on füüsiliselt vastik mingeid tablette neelata, aga tundub, et vedelal kujul olen nõus neid manustama, kui verenäitajad ja enesetunne nii paremad on.

sinine 36- hp teraga kit ja heelid. neid heele soovitan soojalt, mõjuvad lastel imehästi

lisakit, kuhu ise soetan juurde meile vajalikke terasid

apteegikraam haiguste ennetamiseks

  

statistika

K-d laulukonkurssi lõppvooru ei pääsenud.

6-aastasi sai edasi ainult 4, kuigi esines 18 last. 7-aastasi oli nt. 12 ja edasi sai 5. 

mina ega lapsed pole kurvad. tüdrukud ütlesid isegi, et ei tahaks sama laulu uuesti laulda :) neil pole veel süsteem selge ja ma ei hakanud rõhutama ka, et see on võistlus. lihtsalt rääkisime, et kontsert. 

eks emasüda tiba kripeldab, aga kui vaatasin, et nelja edasipääseja hulgas olid 3 last ühest lasteaiast, kellega žürii esinaine kõige rohkem seotud on, siis jah, rohkem pole midagi öelda... õnneks meie laste rühmakaaslane osutus ka valituks, kellel on tõesti superhääl!

lood ja laulud

sel aastal osalesid K-d Raeküla Vanakooli Keskuses korraldatud lauluvõistlusel Viisiratast veeretades. sealne konkurss on lausa mitmevooruline, tänane kirjutis eelvooru kohta. 

osaleda said lasteaialapsed Pärnu linnast ja maakonnast. lapsi oli tõesti palju, mõnest lasteaiast lausa kümmekond ainuüksi 6-7-aastasi. 

laulud valisid tüdrukud ise. liiga kerged palakesed välistasin, lasteaia muusikaõpetaja selekteeris veel viimaste sõelalejäänute hulgast kõige sobivama arvestades hääleulatust ja muid detaile.

laulud, mis juba enne harjutama asumist olid selged, lihviti veelgi kaunimaks. kõik tuli nagu kulda, kuid mikrofoniga proove tehes läks Karinal kõik segi - laps ei kuulnud ennast läbi mikri kaja ja sündi plõnnimise :( lisaks olid mõlemad nädal enne esinemist kergelt köhas-nohus, mis ei olnud enda kuulmisele just abiks. siiski sai esinemispäevaks kõik korda ja mu laululind jälle viisipidajaks. 

Karinal on imeline oskus end kokku võtta - tal tuli laul ikka väga hästi välja (proovidega võrreldes)

Karita, kullake, on meil ju tuulepea - proovides laulus nii ilusti, aga laval oli pea laiali - tarvis vahtida publikut, uksetaga käivat saginat ja tont teab veel mida. ta on üldse ärevam, ju siis lavanärv pole veel nii hea. kuigi laulda ta väga tahab, on minu meelest vägagi musikaalne ja igasugu hüpped võtab jummala puhtalt, mida iganes ma ette laulan :) 

täna-homme selgub, kas lõppvooru tüdrukutel ka asja on. loodan väga, et on!

kuulasin-vaatasin ju kõik esinejad ära. mulje on hea, kui pean mainima, et väga paljudel lastel läksid sõnad korduvalt meelest ja nii mitmedki laulsid ikka kohati täitsa mööda. kas oli nüüd tegemist lavanärviga või vähese harjutamisvõimalusega või kes teab millega. kohati oli aga tunne küll, et lauluõpetajad olid registreerinud kõik lapsed, kes ise vaid tulla soovisid, eelselekteerimine oli jäänud tegemata. või siis jah, polnud piisavalt aega lapsele laulu kinnistada ja kõik toimus ülejala. 

minu lapsed said ikka õnneks mitu nädalat tööd teha ja laulu varasem teadmine/sõnade peasolemine aitas ka kõvasti kaasa.

kui koju hakkasime minema ja mina kuskil garderoobis kohmitsesin, olla keegi muusikaõpetajatest/žüriist tulnud Herr Abikaasa ja laste juurde ning öelnud, et meie lastel on väga head hääled ja nad peaksid laulmisega põhjalikumalt tegelema. kes see daam täpselt oli, ma teada ei saanudki, aga väga hea on sellist tunnustust kuulda :) :)
Karina esitab: "Wendy laul"
Karita esitab: "Seitse kassi" 

kinkide jätkuks

K-de sünnipäevapostitusest jäi paar väga ägedat kingipilti välja. parandan vea. mumeelest lihtsalt nii nummi!

öökapike vanaisalt, www.rug.ee lehelt

lugemislamp teiselt vanaisalt romantilise sigrimigriga

lugemislampe olen otsinud juba aastapäevad. tellisin Hiinast lausa 2 tk., aga need ei saabunudki... raha anti õnneks tagasi. tahtsin tegelikult romantilist kellukesekujulist tiba suurema kupliga, aga see leid rahuldas mind ka täiesti :) k-rautast sain. müüja tegi müügitööd ka ja soovitas mulle lambipirni hinnaga 6,99€/tk., et olevat spets lugemispirn ja valmistatud nii, et valgust annab ainult väljapoole. tavapirn siis hajutab valguse laiali igale poole kupli sees. vaatasin ja mõtlesin, aga tahtsin et ilus sirgri-migri kupli peal ka paistma jääks. seega võtsin ikka tavalised odavad pirnid. meil löövad millegipärast suht tihti pirnid läbi ka, 7€ iga kuu ei tahaks maksta... 

peeglilaud samast sarjast

tolle öökapiga on mul teatud tagamõte ka ;) nimelt on minul ülikooliajast alles valge mööblikomplekt (see on tänaseks küll laiali jagatud, sest kapp ei mahtunud praegusesse elamisse ja 120 cm laiuse voodiga polnud midagi lihtsalt peale hakata kahekesi). komplekti osa oli ka peeglilaud koos tumbaga, kus saab edukalt kõikvõimalikke vidinaid hoida ja ennast kolmest peeglist imetleda. see on mul alles ja rändas kohe lastetuppa, kui me majja kolisime. nüüd on aga päevakorral mõlemale oma toa väljakujundamine kooliajaks ja noh, ühte peeglilauda ei saa mitte kahte eri tuppa panna. sellele öökapile on samast sarjast saada ka peeglilauda koos tumbaga, mis ei maksa üldse mitte miljon ja on piisavalt kenake :) ma arvan, et see läheb järgmine aasta loosi ja kõik on rahul. asjad sobivad omavahel kokku ka.

ligindusest

ootan huviga, mida hakkab korda saatma Ligi haridusministrina :D eile Ringvaate saates andis ta küll toreda intervjuu. jäi mulje, et rahad vaadatakse üle ja sätitakse kenasti ritta sent-sendi haaval. hariduse surmast on tõesti ennatlik rääkida, sest koolid ju valdavalt KOV pidada, kuigi tõesti, härra oskab argumenteerida ja emotsioonidele ruumi ei jäta. 

mu meelest võiks Ligi nüüd kõik ministeeriumid järjestikku läbi käia, et kord majja saaks! :) :) Sotsiaalministeerium peaks järgmine olema.

aa, seda ka, et hr. Ligi mulle isiklikult sümpatiseerib ja see, kuidas ta roosa erakonna sisserändaja poja või kaagutava Kadri otseeetris paika pani, on muljetavaldav. ei, mulle ei meeldi, kui naisi alandatakse, aga no see kaagutamine oli ületanud kõik piirid ja mul oli toona saadet vaadates korduvalt tahtmine telekas aknast välja visata - nii vastik oli see. ossinovski koos oma sotsidega võib aga kuu peale kerida!

visadusvalitsus läheb varsti nagunii laiali, loodan, et pärast seda tekib sisukam võimuliit ja populism veidigi taandub. praegu tundub, et igale poole loobitakse sularaha ja inimene, vaeseke, vaadaku, kui haledaks end teha suudab, et ikka rohkem saaks. ise ei peagi enam pingutama, veider...

ratastel

kuna uued rattas nihelevad ootusärevalt kuuris (ja nende omanikud kojusõidul autos), siis pidi neid ju suuremale proovirallile viima ;)

kuna ilm oli õhtupoole ilus, siis läksime kolmekesi rallima. mis nüüd viga sõita, kui kõigil on suuremad rattad ja käigud :) lisaks veel uus kergliiklustee. 

mulle küll maanteemüras ei meeldi sõita, aga K-d tahtsid väga sileda asfaldi peal ringi tuhiseda. Pärnu linn ei suvatsenud kahjuks 1 km pikkust juppi eelmisel aastal valmis ehitada, et Jaansoni rajale edasi saaks linnapiirist, seega keerasime mitte tagasi, vaid jõe poole Tammiste metsarajale . Õigupoolest jõudsime sinna kogemata, kui jõgi oli äkitse elamurajooni lõppedes vastu tulnud :) Varem pole ma sinna kunagi sattunud. Ma ei viitsinud tagasi sõita, lootsin, et jõuame mööda seda teekest oma külla tagasi, aga valisin laiema metsaraja, mis viis meid põhimõtteliselt Hooldekodu juurde tagasi... ja sealt siis kimasime mööda kergliiklusteed tagasi koju. mingit endomondot mul töös polnud, aga kui täna arvestasin, siis sõitsime umbestäpselt 7 km  :)

too metsarada iseenesest on tore, tee on sõidetav ja infotahvlid on täitsa huvitavad. tegime 3 peatust, kus lapsed jalgu puhata ja jänesekapsaid nosida said. kohtusime sammalpehmete metsalagendike, värske rebasehaisu ja hulgaliste laululindudega varakevadises metsas. jõe ääres avastasin igati kena RMP lõkkeplatsi piknikualusega ja väga palju ilusaid jõevaateid männimetsa vahelt. varasemalt pidime rattasõitudel iga mõnesaja meetri järel puhkama, sest kaua sa ikka tillukesi rattaid lühikeste väntadega edasi kerida jõuad, eksole. nüüd on ikka hoopis teine tera!

matk läheb lähiajal kordamisele, et ka sinililli ja ülaseid leida.

väike pidu oli ikka ka ;)

K-de sünnipäev sai sel korral veits ette ära peetud. Herr Abikaasa lahkus õige päeva hommikul kell 5 naabervabariiki sõda mängima, nii et sundseis.

kutsuda saime seekord neid sõpru, keda K-d ise soovisid, sest noh, vanus on sealmaal ja maja pole ka kummist. 

pidu toimus kodus. mulle see mängutoa kontseptsioon mitte ei meeldi. ma kuidagi ei saa aru, mismõttes on tore sünnipäevapidu, kui 3 h pööraselt karjudes sihitult ringi joosta? ei ole ju. ja siis aetakse endale sisse kartulikrõpse, cocat ja komme - jäkk! tänaseks on see kahjuks pigem norm. mina seda mängu kaasa mängida ei taha. seega kodune pidu ja valitud külalised K-de poolt :) valituks osutusid muidugi tüdrukud, oma rühma tüdrukud. mitte et ma midagi muud oleks oodanud :D ja siis sugulased ka muidugi.




kuna mõte oli teha haldjapidu, siis mõtlesin välja ka mõned mängud:

• haldate lilletants (muusika mängib-vaikib vahepeal, iga laps haldjas leiab endale lilleõie, kuhu maanduda, õisi jääb järjest vähemaks. klassikaline toolimäng tegelikult, väikeste variatsioonidega. kõigile väga meeldis, isegi poistele :D )
• pulgakommijooks (lusika peal pulgakommi viimine vastasvõistkonna juurde)
• pärlikee meisterdamine

lillehaldja mäng

pärlikeed meisterdamas

lastele tundus meeldivat :) täiskasvanutele oleks ka pidanud mänge mõtlema, sest meil on neid omajagu ;)

pidulaud külalisi ootamas

lauale meisterdasin suupisteid, eriti uhke olen oma Siili üle, võileivatorti ka väga kiideti ja tavaliselt allesjääv salat ning porgandi-kurgiviilud said topsidesse paigutatuna kõik ära söödud :)

pinjatat nüpeldamas

kinkidega läks sel aastal hästi - enamus tõid panuse uue suurema batuudi fondi, lasteaiasõbrad vist kokkuleppeliselt Juku kinkekaarte, meie kinkisime uued rattad ja lastetuba sai täiendusi öökappide ja seinalampide näol, et lugemine eriti mõnus oleks. üks veider-naljakas kink oli ka - pinjata - jagati talle hoope, mis jagati, purunes alles mahakukkudes. õnneks kõik asjaosalised jäid terveks! 

lapsed olid rahul, meie ka. tänud kõigile, kes tulid ja pidutsesid koos meiega!!

värsked kuuesed

uued rattad - jee!!!

kuuesed kaunitarid

Karita ja Karina

aeg lendab. meie pere noored daamid peavad täna 6. sünnipäeva. pidulik-argine on see päev, sest ometigi peab lasteaia- ja trennikaaslasi ka tordiga rõõmustama.

minu kullapaid on tõesti kuus aastat meid juba rõõmustanud. mina läksin nende vanuselt juba kooli ja pidin iseseisvalt toimetama ühistranspordi, lõunasöögi valmistamise ja muuga- olid ajad. tüdrukutel on veel õnneks aasta vabadust. täna ma veel küll ette ei kujuta, kui nad bussiga kooli sõidaks või linnas trenni vudiks. selles mõttes on see lisaaasta super. kui oleks vaja, saaksid nad kindlasti hakkama - tublid ja asjalikud ju, aga pea on tohutult laiali mõlemal, see oleks kindlasti probleem. kool on nende jaoks midagi suurt ja ilusat, lugemine on tore, arvutamine võtab veel veidi aega (abivahenditega muidugi tuleb). kellal tunnevad pool-ja täistunde, teavad, kuidas on veerand või kolmveerand või 5-minutit läbi, aga aru saavad ikka endale olulistest kellaaegadest - 18:00 (multikad), 21:00 (uneaeg).

6-aastaselt on Karina:

• põhjalik
• oma sõnul kunstnik (joonistada ja maalida talle tõesti meeldib, mingi pildi etteandmisel jäljendab seda kenasti)
• üliarmas
• üliasjalik
• kogu südamest solvuv
• alati valmis end liigutama ja toimetama
• armastab väga iluvõimlemist ja teeb mõnuga spagaate ning peapealseisu
• seltskonnas pigem kaasamineja kui eestvedaja
• hea sõber on sõpradele

6-aastaselt on Karita:

• nunnukas
• alati õigluse eest väljas ja võtab väga südamesse, kui näeb kuskil kellelegi liiga tehtavat või komblusnorme rikutavat
• killuvend (issand, Mirril on nii puhvis saba!! - iga kord totaalselt üllatunud häälega :D )
• šlikerdaja - teeb kõike ülejala; valetab ja on väga pahane, et teda läbi nähakse
• üliliikuv
• seltskonnas kaasamineja, kuid võib ka ise mängu juhtida
• on leidnud endale trenni, mis talle meeldib (või treeneri või trennikaaslased) - iluvõimlemine
• unistab muusikakooli minekust ja lauluansamblis lõõritamisest

kui mina kunagi unistasin lapsest, siis just sellised 5-6-aastased mul meeles mõlkusid. mu tütred on niivõrd vahvad ja toredad praegu :) ma pragan nendega, aga mitte enam üldse nii palju kui aasta tagasi, ilmselgelt on aeg lõpetada see ja hakata normaalseks emaks! nendega saab nalja teha, see on nii oluline! tegelikult saab kõike teha ja igal pool käia. kõik huvitab. imeline!! 

kullapaid, te olete mulle nii kallid!!