Muinas-ja taevatuled

muinastulede öö, selline uuema aja traditsioon siinkandis mu meelest. oleme käinud tulesid kaemas Pärnu rannas, vahel on olnud maagiline, teinekord jälle veider kuubis. 

seekord istusime oma heinamaa pääl, lõke saatis otse taeva poole sirgeid suitsusambaid ja taevalaotusest vaatasid vastu tuhanded tähed. mõned kukkusid alla ka, mõned sabaga, mõned ilma.

küll oli ilus!

isegi kassid suutsid õhtuhämaruses toolide peal viisakalt teineteise seltskonda taluda (mis sa ikka suure hädalaga teed, kui inimesed kakelda ei luba ja muudkui malbelt sügavad).

lapsed olid lummatud, nagu me isegi, iga õhtu võiks nii olla, ütlesid nad. nõustun igati!

Kui vein ON odavam kui vesi

Puhates juunis Horvaatia rannikul, veetsime meeldivalt aega ka Bosnia ja Hertsegoviinas. 

Kui Aadria meri loksub laisalt villa rõdu all ja on selline meeldiv vabakava, liigub ikka mõte millegi hea peale. Kuna külapood oli lähedal, kus müüdi nii vett kui veini (ja vein oli odavam), siis ostsime nii üht kui teist.

Ma muidu valge veini sõber ei ole, aga kui temperatuur on meeldivalt lõunamaine, siis punane liiga hästi ei meki... Seega läks loosi valge kohalik kraam hinnaga 0.75€ Nagu päriselt!!

Mul olid suured reservatsioonid... Bosnias mekkis aga too märjuke imehästi! Tõime kaasa ka natuke. Kartsin, et kui ilm on eestimaine, siis veini maitse muutub ka halliks, aga ei - ikka suurepärane hinna-kvaliteedi suhe! Vivinost leidsin isegi arvustuse. Pildilt näeb keskmist müügihinda kuskil päritolumaast kaugemal... Tegemist  Citluk veinimaja veiniga. Kui kohalik supermarket ka Eestis seda pakuks, ostaks vist küll.

maasikaaeg

mis nii viga elada, kui korjad oma maasikapeenralt kausi suuri maasikaid, mille üks laps ära puhastab ja toormoosiks teeb, samal ajal kui teine laps valmistab pannkoogitaigna ning nendest kuldsed ülepannkoogid küpsetab! millal nad nii suureks said??? (K&K on 10)

kusjuures ilma igasugu draamata, mida varateismelistel pidevalt ette tuleb :)

Toidublog jätkub

Mul on igasugu päris-teemasid ka, aga need nõuavad süvenemist ja tõsine jutt vajab kalkuleerimist mida-millal-kellele... seega jälle toidublog.

Üksõhtu kulgesime kolleegidega Tallinnast kodupoole ja jutt läks õhtusöögile. Õnnelikud inimesed rääkisid, kuidas neil mehed kokkavad. Mul seda õnne väga pole, seega pean ise mässama. Mainin siinkohal ära, et Herr Abikaasa on kõiges muud väga tegus, samal ajal kui ma köögis asjatan.

Nädala sees pikalt aega kokata pole ja ega ei viitsi ka. Seega jäävad nädalavahetused. Hästi süüa mulle ju meeldib, mis siis muud üle jääb, kui ise teha. 

Igatahes, räägiti liharullidest. Pesto-aprikoosi.

Ma polnud varem liharulle teinud. Tundus keeruline, aga oli hoopiski lihtne.

Peksin liha õhukeseks, määrisid mee-sinepi-küüslaugu-oliivõliga kokku ja keerasin ümber aprikoosi rulli. Kinnitasin tikkudega. Pestot kodus polnud, sellest kerge impro ;)

Praadisin kiirelt läbi, eemaldasin tikud ja seejärel hautasin kaane all mingi tunnikese. 

Hirmus head tulid!

Emakeeleaasta ja e-etteütlus 2019

Head emakeelepäeva!

Minu jaoks on ilus emakeel alati tähtis olnud. Vähemalt keskkoolist alates, kui meile suurepärane eestiaegne Õpetaja Aino tuli. Ma nautisin iga tundi, lugesin suurima heameelega läbi kõik klassikud (välja arvatud "Kuristik rukkis, seda üle kümne lk. lihtsalt ei suutnud), käisin vastamast ka siis, kui 1,5 kuud kodus kipsis istusin. Tema õpatas mind jälgima erinevaid keelenüansse, mistõttu on ka täna väga valus kuulata/lugeda, kui keegi ajab segi enne/ennem, pärast/peale. 

Igatahes, olin ma kunagi 12 aastat tagasi väga rõõmus, kui Vikerraadio e-etteütlust hakkas korraldama. Olen iga aasta püüdnud ikka osa võtta. 

Täna oli kirjutamine suht komplitseeritud, kuna olin koolitusel, kuid kõrvaklappide ja kahe nutitetefoniga tegin ära!

Tulemus oli tavaline - 3 viga :/ Seekord siis sidekriipsud, alternatiivsed variandid olid muidugi mul õiged, aga noh...

Miks ma armastan boršši

Väga lihtne, sest see on maailma parim supp!

Ma ei ütleks, et seda hõlbus valmistada on, suht tülikas, aga lõpptulemus kaalub iga kell köögis mässamise üles ;)

Boršš ei ole just väga pikalt minu retseptiraamatusse kuulunud. Isegi ei mäleta, millest selline mõte tuli, aga olen viimastel aastatel katsetanud mitmeid eri variante ning kõik on ülihead.

Variatsioonid on olnud pool-sunniviisilised, sest noh, vahel pole poes mälu, siis jälle on pood kinni :D Igatahes olen teinud seda nii veise-, kitse- kui sealihaga, nii raguu kui fileega, värske- ja hapukapsaga, küüslauguga ja ilma. Meie pere lemmik on veiseraguu, hapukapsa ja kindlasti küüslauguga. 

Valmistamine on natuke tülikas, sest pikk keetmisprotsess ja palju riivimist ei ole vist ühegi koka unistus. Loomulikult võiks seda teha köögikombaini abil, aga kes viitsib masinat kokku panna :p Seega hulga riivimist ja hakkimist. Mina laisa inimesena kasutan sageli keedupeeti, veel parem kui juba riivitult. 

Esiti siis kondid keema, aedviljad riivitult-tükeldatult pannile, praen kõik kerges oliivõlis läbi, lõpus lisan peedi ja tomatid (ma asendan selle küll alati koduketšupiga) ning lasen koos lusikatäie äädikaga tõmmata - värv tuleb nii kenasti esile. Paari tunni pärast püüan liha tükeldamiseks potist välja ja panen muu kraami asemele, lisan paar kartulit ning peenestatud liha ja kui kõik keema tõuseb, ongi valmis

Parim hapukoore ja peterselliga!

Tehke kohe suurem kogus, sest homme on veel parem ;)

Retsepti põhjana kasutan Ukraina boršši.

Kuuse otsimine

Vahel juhtuvad imelikud kokkusattumused, jääd kohe mõtlema, et miks saatus need asjad nii sättis.

Seekord on lugu ilus ja lihtne, aga vahel on ka teistmoodi...

Jõulutunde toob meie peres kuusepuu. Nii on see iga aasta olnud, et kui kuusk tuppa tuleb, on kohe mõnus olla. Eks need päkapikud hiilivad ka, aga kuuse saabudes on tunne ikkagi teine.

Kuna meie oma mets on kaugel, siis oleme kasutanud RMK kuuseäppi ja kodulähedasest metsast endale puu valinud. Kõik on väga lihtne: vatid selga, tiir tund otsinguid metsas, natuke saagimist ja tassimist ning olemas ta ongi.

Tänavu soovisid tüdrukud kuuske otsima minna nädal enne jõule. Miks ka mitte? Varustasime end vajalikuga ja suundusime tuttava metsatuka poole, sest eelmisest aastast teadsime, et seal oli mitmeid puid, mis selleks aastaks parajaks on sirgunud. Suur oli meie üllatus, kui paljud puukesed olid harvendusraie ohvriks langenud. Vaatasime ringi - kõik ilusad jõulupuud külili maas. Raietöö oli just hiljaegu tehtud, sest lõikekohadki veel värsked. Tõstsime ühe puu püsti ja kohe oli selge, et ühtegi puud me saagima ei hakka, sest see töö oli meie eest tehtud. Kahju ju ka, kui puukene lihtsalt hukka saab. Tulgu parem meid rõõmustama.

Puu oli ilus tihe, altpoolt veidi kuivanud okstega. Neid saputades, veeres maha linnupesa, natuke koorepurugi veel põhjas. Taipasime kõik korraga, et see on seesama puu, millel aasta tagasi olime sedasama pesa näinud ja arutanud, et järgmiseks aastaks on ta täpselt parajaks sirgunud. Oligi! Rohkem polnud midagi arutada - kuusk jupike lühemaks, ülejäänud oksad roosidele talvekatteks ja kodu poole minema. 🌲

Maksta polnudki vaja, sest ei saaginud me ju midagi.

Häid jõule!!

Kui naine armastab meest või noh, vastupidi 💕

Kunagi 16 aastat tagasi kohtusid noored 😍

Vahepeal oli suvi ;)

oodatud kohtumine

me oleme elanud siin linnalähedases külakeses 5 aastat. alates esimesest suvest, kui põldudele ja metsalankidele hakkasid hommikuti ja õhtuti ilmuma udulaamad, on mul peast läbi käinud mõte, et ükskord näen ma udus seismas kuusenoorendikku mugivat põtra. raielanke on meil nii siin- kui sealpool teed, seega minuarust täiesti õigustatud ootus. no umbes midagi sellist:

http://fotomosaiik.com/karvased/

jagasin oma unistusi mingi hetk ka Herr Abikaasaga, kes aga metsa- ja jahimehena teatas, et ei, liiga tihe asustus ja liiga vähe metsa põdra jaoks. aga olge lahked - täna hommikul, kui ma tööle sõitsin, traavis kohe pärast esimest metsatukka üle tee täiesti elusuuruses põder!! võiks isegi öelda, et üleelusuuruses - no küll oli jurakas, kui ta niiviisi paraja sörgiga täiesti ükskõikselt üle maantee traavis!! koib oli ikka eriti kõrge. sarvi seevastu polnud. aga suht vasika nägu oli alles :D seenemetsas ja kanuuga jõel olles olen põtra ikka varem ka hästi lähedalt näinud, aga metsas kõrge rohu sees ei saa aru, kui kõrge jalaga nad on... niimoodi nii lähedalt autoteel enne kohtunud polegi. mõned korrad on põder seisnud Tallinn-Pärnu mnt. kõrval kraavis - ikka mitu korda on nii olnud, ei mina tea, kas jahutavad kapju või mis asju nad seal ajavad, aga paigal nad seal piki kraavi seisavad.

niiet vaat kus lops - ei näinud ma kodukandis majesteetlikult mändi krõmpsutavat põtra, vaid jooksupõtra. aga fakt on, et meil on siis põdrad! läks ta nüüd ujuma või teiselpool teed on maitsvamad männid - mine sa võta kinni...

kütsin pliiti

2. juuli - pliidikütmisilm

lugesin eile juuli pikka ilmaennustust ja noh, olen praegu rõõmus, et mul puhkus ei ole. samas on hirm, sest see ikkagi pooleteise nädala pärast algab... loodan siis, et see kunagi saabuv kõrgrõhkkond ikka saabuks ja hoovihmad liiguvad kuhugi kõrgematele küngastele!

Tänased õitsejad

Hansaland täisõites

Black Lady uhkeldamas

Chinadown max avatuses

Arthur Bell - hurmav aroom levib üle õue

Täna sai selgeks, kes kiige kallal käib

Meie siil

Kevadine mustjas tulp

tagasi kooli

nii hea tunne on lugeda üle hulga aja oma kodutööle tagasisidet ja tõdeda, et oled endiselt vormis.

ma arvan, et igaüks oleks tiba kõrvust tõstetud õppejõu sellise hinnangu peale: Usun, et E.-l on ...-ga töötada väga huvitav, tänu omaenda väga tähelepanelikule silmale ja seoseid loovale uurivale loomusele, samuti sõnalisele kõrgele pädevusele.

puhas rõõm :)

see andis enesekindlust minna baaskursusele, kui võimalus avaneb. 

Lõks

käin viimasel ajal palju Tallinnas koolitustel ja kolan õhtuti linnas ringi. täna sattusin lõksu. ma lubadin eelmisel korral, et enam ei roni selle sisse, aga noh, lambakari... ah et millest ma räägin? pöördustest!

iga kord jäävad nad toppama, siis nõksuvad natukesehaaval edasi ja mul on pidevalt tunne, et ma jään väljudes sinna vahele... need on iseenesest hästi suured, aga klaustrofoobilises inimeses tekitavad ikka lõksus olemise tunde.

sellest ma ei hakka üldse rääkidagi, mida ma Tallinna rahvamassidest arvan.

kevad aias 2018

noor kirss õitevahus

mitte ei saa kurta, kui maikuu esimeses pooles on ilmad niivõrd ilusad, et on saadud käia meres ujumas (12.05.2018), päevitatud end tiba pruunimaks ja on ära jõutud teha psm kõik aiatööd, mis kevadtööde alla kuuluvad. puhas rõõm!!

aianduse poole pealt on toimunud meil mõningad muutused. suuremad projektid:

• vaarikate ümber tõstmine teise aia äärde ja nende senisele kohale elupuude istutamine. miks? aga tekkis tunne, et oleks väga mõnsa end naabrite pilkude eest varjata ;) kahju, et mõned aastad tagasi ei tulnud selle peale... 
• haige mustsõstra väljajuurimine ja hävitamine 
• punase sõstra ümber paigutamine hoopis teise aia ossa (kuhu tekib vaikselt uus marjapõõsaste ala, lisaks mõne ilupuu ja -põõsaga.
• laste mängumaja ehitus (kuna see on üüratult suur, siis sellest tuleb eraldi postitus. ma kahtlustan, et see maja võttis sellised mõõtmed asjaolul, et Herr Abikaasa loodab selle mõne aasta pärast endale töövarustuse hoidustamiseks skoorida, kui lapsed huvi kaotavad, aga praegu tuleb neile küll paras palee!)

tavapärased kevadtööd:

• riisumine
• niitmine
• rohimine
• okste lõikamine
• kasvuhoonesse mulla vedu
• tomati- ja kurgitaimede istutamine + maitsetaimede külvamine
• maasika- ja sibulapeenarde hooldus

lilleampleid veel pole, aga sel nädalal toon nad ära.

ise olen hästi rahul :)

tundub tulevat väga saagikas suvi õunte, pirnide ja marjade osas. ploom jätkuvalt ei kanna :(

varakevadel tundus, et murust on järel ainult sammal, nüüd, kui muru vohama hakkas, tundub olukord jälle normaalsem. mõtlen aeraatori peale, aga kardan, et sellega jääb üks suur sigade songermaa ja murust jään ikkagi ilma. ah, las olla. vähemalt hakkas elupuude ette külvatud muru kasvama ja kui ma usin kastja olen, siis tunnevad ümberistutatud vaarikad ja põõsad end ka hästi :)