nagu noor oleks veel...

... aga ei ole enam eriti nagu. sellest mu kass aru ei saa, kui ta kell pool kaks näiteks otsustab, et uni sai täis ja nüüd peab temaga tegelema hakkama. tegelikult ta vist tahab, et ma otsa talle vaataks ja silitaks ja lihtsalt üleval oleks. miks ta muidu kõrva ääres vahetpidamata nurrub ja normaalset inimest magada ei lase. ma kujutan ette, et üks 3-kuune kassipoeg peaks kardinates rippuma ja mööda tuba ringi tormama, mida ta ka päeval teeb, aga öösel millegipärast need tegevused ei sobi - deem! - vaja nurruda ja mind segada.
nii ma siin istun, silmad paistes ja võitlen ukse vahelt sissehiiliva unega.
jube mõelda, et peab täna lubade vahetamiseks arstlikku komisjoni minema nende magamata silmadega nägemisteravust kontrollima. õnneks on see vist viimane dokument, mis veel meheleminekust tingituna vahetada tuleb. neid kaarte ma ei arvesta, mis kuuluvad kategooriasse lugejapiletid ja sooduskaardid. seal ma võin oma vana nime väga vabalt edasi kanda onju, nagunii keegi pitsat süües ei küsi, kas te äkki vahepeal mehele läinud pole? kuigi jah, iseenesest üsna lahe oleks selline teenindus :)
aga täna öösel läheb Lordi kööki ja pole muud juttugi, mõni öö peab välja ka puhkama!

Cristal

elu eesti moodi

eile oli siis see päev, kus mu auto sai üle kastetud, et ikka kenasti sõidaks ega tee perve jätaks. igavesti kehva number sai valitud, 9 lõpus, mis mul muud üle jäi, ladusin aga vajaliku arvu ritta ja mis kõige hullem! ära joodi nad kõik... siinkohal pean muidugi mainima, et enamus nendest olid liköörikommid ;)
aga kõigigile soovitan soojalt, laske autofirmal asjaajamised ARK-is ära teha, on mugav ja juuksed ei lähe ka enneaegu halliks!

Cristal

p.s. Lordi jälle ei maganud öösel, asi piirdus sellega, et unesegasena jätsin endal näpu ukse vahele :(

uskumatu elukas

ma juba hakkan vaikselt kahetsema, et see ilus punase-triibuline olevus meie juurde sai võetud. nimi ütleb ikka looma kohta kõik: algul oli ta Lord, käitus päris sedamoodi, aga kuna hirmus raske on niimoodi kutsuda, siis muutus ta sujuvalt Lordiks, koletiste värk, mis teha... muidu pole väga vigagi, aga need energiasööstud, mida üks väike kass omab, on täiesti väljakannatamatud. esialgu oli naljakas, aga nüüd ma istun diivani peal vaikselt-vaikselt ja ootan, et hoog mööda läheks mulle võimalikult valutult s.t. et ma ei jääks jooksu-hüppe-sööstutrajektoorile ette.
ümber sunnib mind mõtlema aga see periood, kus ta nurrudes sülle ronib ja seal 1-2 tundi võimatult armsaid asendeid võtab.
hiilin varsti vaikselt koju vaatama, mida punakasukas korda saatnud on.

C.